Eesti Looduse fotov�istlus
2009/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2009/4
Eesti Loodus ei ole piibel

Kui saatsime seekordse avaloo visandi Eesti looduseuurijate seltsi kriitikatule alla, oli vastukaja nii vimas, et ainuksi selle phjal annaks liialdamata koostada pneva Eesti Looduse erinumbri. Et torm tuseb, oli tegelikult ette aimata. Jri Pino on ilusti elnud: ainult mtteavaldused stiilis banaan on kollane ei tekita kelleski mingeid vastuviteid. Sellegipoolest oli toimetuserahval rmiselt hea meel kinnitust saada, et nnda paljud Eesti loodusteadlased meie ajakirja loevad, oma sdameasjaks peavad ja oma arvamust vlja elda ei pelga.

Kige hlekamalt veti sna pealtnha kige ebaolulisematel teemadel, niteks miste elur vajalikkuse kohta. Palju kirgi ktsid seened: kuidas siis ikkagi nii, et neid viks htkki hakata loomadeks nimetama? Srane jora naerdakse ju vlja ja maksumaksja vib koguni pahaseks saada! Tegelikult on siin mtlemisainet kllaga: vanad ja vrikad alusmisted peavad testi saama rahu, et meie maailmapilt pris uppi ei vajuks. Antud juhul ei tohi aga unustada, et alates molekulaarse sstemaatika esiletusust j u b a o n prdumatult hgustunud nii seene, taime kui ka looma teaduslikud misted.

Arutelus selgusid ka kaks meie ajakirja sihtrhma, kelle prast loodusteadlased kige enam sdant valutavad: bioloogiapetajad ja tdi Maali. Mlema puhul kahtlustati, et nad loevad Eesti Loodust nagu piiblit, vttes kike siin kirjutatavat puhta kullana. Ei saa salata, niisugune arvamus tekitas vhemalt minus kerge paanika.

Pisut vaiksemalt iendati loo teaduslikku osa. See sundis ka toimetaja kaevuma sstemaatika saladustesse vhemalt eelkooli tasemel. Mnigi revolutsiooniline snastus sai nd vaoshoitumaks kohendatud ja mndagi olulist veelgi rhutatud: hesnaga, loomulik toimetamise protsess, aith nuandjaile!

Rahvusvahelistes teadusajakirjades palutakse kik artiklid enne avaldamist le vaadata paaril-kolmel vastava ala tippteadlasel, n.-. retsensendil. Kaugel sellest, et udujutt teadusest niiviisi tiesti eemal psiks, kuid suurel mral siiski. Eesti Loodus ei ole ranges mistes eelretsenseeritav ajakiri, enamasti tuleme toime oma toimetajate kriitikameele najal, keerukamate lugude puhul pame saada abi kodumaistelt asjatundjatelt. Ent neid jtkub meil teatavasti igale alale umbes tpselt null kuni ks. Nii vib ikka ja jlle juhtuda, ja juhtubki, et td saab meie toimetuse vanim ja kohusetundlikem liige Trkiveakurat. Mida siis teha? Jtta julgemad ja keerukamad lood lihtsalt avaldamata?

Eesti vib-olla parim sstemaatika tundja Erast Parmasto mrkis seekordse avaloo kohta tabavalt: Raik Mikelsaare hpoteesid on igati vahvad ja sedasorti arutelusid on vgagi vaja teadus pole ju kirjelduste hiidhunnik, vaid eelkige hpoteesid ja teooriad. Ei maksa neid ainult liiga tsiselt vtta; ja hda meile kigile, kui tdi Maali neid lesleitud Teks hakkab pidama.

Eesti Loodus ei suuda ega taha pakkuda oma lugejatele Kindlaid Tdesid. Just vastuoksa, tahaksime lugejat nende eest kaitsta. Pdes samas mitte libastuda postmodernismi laiale allameteele. Skeptilisus, kriitikameel, iseseisev mtlemine on eestlasele lausa eluliselt vajalik oskus, mida ei tohi unarusse jtta. Eesti Loodus ei tohiks olla sumbunud klassiruum vi phakoda, vaid sellest vljapsemine, vrske kevadhu ktte. Ka elusloodus ise areneb eelkige vigade jul. Selleks, et jevool saaks phja puhtaks uhtuda, tuleb kigepealt muda les keerutada.



Juhan Javoi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012