Eesti Looduse fotov�istlus
05/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
REISIKIRI EL 05/2002
Vestmann alati peal - ja piibelehti seal polegi

Inimmlu on naljakalt valiv. Kui ksida linna, mille vulkaanist lhtunud ollused on enda alla matnud, siis olen valmis ks-sajale kihla vedama nimetab vhemalt 99 protsenti vastajaid Pompejid. Ja kui te ksimusega Aga Heimaey? ka abi pakuksite, kehitab seesama vhemalt 99 protsenti lgu: Mis see sihuke veel on?. Ometi ji Pompeji purskesaaduste teele laias laastus tuhat heksasada, Heimaey aga vaid kolmkmmend aastat tagasi.

Vulkaanisaarte kohal on sinine taevas


Reisiraamat hoiatab, et on kergemeelne minna kskik millisele vhegi kaugemale Islandi saarele ralennu-eelsel peval: ilm vib muutuda nii halvaks, et te ei saagi igeks ajaks lennukile. Selline naligi on neil seal: Ah teile ei meeldi see ilm? No oodake siis viis minutit tenoliselt lheb ta veel hullemaks!


Meil lheb vastupidi. Siiani on muljeid varjutanud kui mitte vihm, siis udu ja maad ligi pilved kindlasti. Ja viimase Islandi-peva varahommikul otse Reykjavki sdamesse siselendude aeroplatsile vurades neme ikka taevatit pilvi. Aga kui tunnikest poolteist hiljem lennuk pilvepraost mere kohale juab, selgub, et seal on peaaegu tiesti sinine taevas. Ning saarte endi kohal ka ja kohe kogu pevaks.


Kui Islandi kaarti kiikate, siis leiate Vestmannaeyjari arhipelaagi pris Islandi khu alt. Ometi pole tee sinna just lhike, sest ainus maabumisklblik paik Luna-Islandi lnepoolel, orlkshfni sadam, on mitte mni kilomeeter saartest phja, vaid mitukmmend kilomeetrit loode pool ja laevasitu alatihti tormisel merel kirjeldatakse reisiraamatuis vrvikalt kolm tundi vltava udusunenona igale vhegi merehaigustundlikumale rnnumehele. Aga Fokker vupsab Reykjavkist Heimaey lennuvljale kahekmne minutiga milleks siis piinelda.

Laskumine on kui geograafiatund: 21 ruutkilomeetrit saarestikupinda jaguneb kokku 16 saarekeseks ja 30 kaljurahuks. Enamik sellest pinnast on kll ainsana asustatud peasaare Heimaey pralt. Vaid 1963.69. aasta mlestusvrselt dramaatilises vulkaanipurskes sndinud Surtsey kndib veel le ruutkilomeetri: algul tekkinud ligi kolmest ruutkilomeetrist on ookean poole tagasi neelanud, nii et nd on seda teadlastele tohutut pnevust pakkuvat maalapikest et kuidas ja mis jrjekorras organismid vast tekkinud saart koloniseerivad veel vaid 1,6 km2.



Tulest tusnud saare snge minevik


Ega ainult Surtsey ole vulkaani tekitatud. Sama pritolu on kigil teistelgi saartel-ssaratel, ainult et nad on vheke vanemad; geoloogilise liivakellaga mtes ometi samuti pris lapse-ealised: viis kuni kmme tuhat aastat turjal.


Peasaar Heimaey tekkinud geoloogide kinnitusel umbes viis aastatuhandet tagasi, kui Helgafell vimukalt purskas ja hendas viksed maalapid heks suuremaks. Enne turritas merest mitu jrsuseinalist kaljumrakat, praegused saare krgeimad tipud, mille kuni ligi kolmesajameetrini tusvad kaljud on parajaks proovikiviks nii mgironijaile kui ka traditsioonilise rahvusspordi, tirgumunade korjamise harrastajaile.


Nagu islandlased ikka, teavad ka heimaeilased vga tpselt, mis elu on elanud nende esivanemad. Saare asustasid prast veretd pakku pugenud viis iirlasest orja. Tsi, juba paari ndala prast leiti pahategijad les ja neilgi tuli eluga hvasti jtta. Ometi ji neist nimi kogu saarestikule Vestmannaeyjar ehk lnemeestesaared.


Iirlaste kannul tulnud prisperemeeste elu varjutas pikkade sajandite jooksul kll norralastest, kll briti piraatidest, kll taanlastest valitsejate surve. 1627. aastal tundusid ometi kik senised kannatused uute krval thistena. Saarel maabusid hollandlasest seikleja Jan Jantzeni juhitud araabia merervlid, kes mitte ainult ei rvinud, tapnud ega vgistanud, vaid viisid ka 242 saareelanikku endaga kaasa. Taani kuningas ei rutanud nutud lunaraha tasuma, sestap mdi enamik naisi konkubiinideks ja mnestki mehest sai merervlite abiline, nii et koju tagasi judis lpuks vaid kuraditosin kannatajat.


Sellega polnud piinad aga veel sugugi lppenud. Saarel pole kunagi jtkunud joogivett (praegu toob selle kohale Islandilt lhtuv torujuhe) ning heklgne kaladest, linnulihast ja -munadest koosnev dieet phjustas laastavaid khutvepuhanguid. 1783. aasta Lakaggari ehk Laki kmme kuud vldanud purse vina taga mrgitas mere ja tappis kalad.


Islandlased on ldse kange sugu, aga arvatavasti on lbi kigi katsumuste tulnud vestmanlased veel eriti sitkeks karastunud inimtug. Kllap see aitas neil lbi tulla ka seni viimasest katsumusest, mille tpne algusaeg oli 1973. aasta 23. jaanuari sel kell kaks.



Tulemll jaanuaris


Ei vulkaaniline eelajalugu ega ka naabruses asuva Surtsey ootamatu snd ei pannud saarerahvast vriseva sdamega tulevikku vaatama. Saarega samanimelises linnas (vahel eldakse linna nimeks ka Vestmannaeyjarbr kla vi talu Vestmanni saartel) elas 1973. aasta talvel 5300 inimest, kes pdsid tubli 15 protsenti kogu riigi eksportkalast. Neil olid lehmad ja lambad, neil oli ks Islandi paremaid sadamaid ja kalatstus, neil oli golfivljak ja laagriplats, kus iga aasta augustikuu esimesel ndalavahetusel toimub ohjeldamatu jdht: kireva programmiga, aga eelkige siiski rohkes alkoholipruukimises seisnev rahvapidu.


Tol jaanuaril magasid kik rahulikku und. Kodus olid ka kalurid, aga nende laevad olid sadamas ties vljasiduvalmiduses: kalapgihooaeg oli ju kes, lihtsalt viimaste pevade tormid ei lasknud mehi merele. See hda prdus teliseks nneks ja samasuguseks vedamiseks osutus ka tugev tuul, mis puhus tavapratult lnest, mitte idast nagu enamasti.


Kigile ootamatult rebenes linna idaservas maa. Ligi kahe kilomeetri pikkusest lhest paiskus vlja tulesein. nneks puhus tuul tuha ja leegid esialgu merre. Jrgnevate tundide jooksul sndis see, mis loo mulle peaaegu uskumatuks teeks, kui ma poleks oma silmaga ninud kohalikku Volcanic Film Showd.


Islandil on mehi, kelle elut on kik riigis aset leidvad vhegi tsisemad vulkaanilise aktiivsuse ilmingud filmilindile jdvustada. Vlkkiirelt judsid nad ka Heimaeyle ja tnu neile vib turist tna linna vikeses kinosaalis hinge kinni pidades jlgida saarerahva evakueerumist.


Naised, kompsukesed kaasas, lapsed ke otsas, liiguvad rutakal, aga kindlasti mitte paanilisel sammul sadama poole. Seal aitavad mehed nad laevadele asjalikult ja rahulikult. Kige selle taustaks on aga mrisev tulesein, mis paiskab krgele ja kaugele musti ja hguvaid kamakaid. Midagi pole parata: tahes-tahtmata pean mtlema paanikale, mis kodumaal puhkeks hoopis viksemast nnetusest.


Kui need emotsioonid krvale heita, vib lihtsalt konstateerida, et kogu saarerahvas sai ga evakueeritud. Ainus vulkaanipurske inimohver olnud narkomaan, kes pugenud segadust kasutades apteeki tablette mugima.


Vhe sellest: et veel kolmel jrgmiselgi peval puhus lnetuul, nnestus saarelt ra viia ka suur osa vrtuslikumast varast. Kusjuures alustati kalatehase sisseseadest ja toodangust, siis oli koduloomade jrg ja alles kige viimases jrjekorras hakati vedama kodust vara ja autosid.



Heimaey olemata jnud viimnepev


Osa mehi ji saarele ttama, kustutades sttinud maju ja lkates katustelt maha sinna sadavat tuhka, mille raskuse all mnigi ehitis kokku vajus. Kige suurem mure oli saareelanikel sadama prast: laavavoog judis abajasuudmele nii lhedale, et kardeti selle sulgumist. Buldooseritega kuuma massi teele kuhjatud vallid ei aidanud. Siis tuli fsikuharidusega rbjrn Sigurgeirsson mttele jahutada laavat klma mereveega ja suurte Ameerika sjavebaasist prit pumpadega tulle paisatud hiigelhulk veekuupmeetreid andiski loodetud efekti. Tnapeval on Heimaey sadam veel paremini tuulte eest kaitstud kui purske eel.


Mnigi maailma nimekamatest vulkanoloogidest ennustas uut, veel tugevamat purset, mis saare olematusesse paiskab. Heimaeilased seda ei uskunud ja kui lpuks ka traditsioonilise vulkaanikoonuse moodustanud Eldfell juuni alul taltus, tulid nad peagi tagasi: linna les ehitama ja seal elama.


Muidugi oleks ilmselge liialdus vita, et praegu, 29 aastat hiljem, vulkaanipurske jlgi enam pole. Vi veel terve kolmandik linna on maetud elutu ja paksu, paiguti veel lausa tulise laavakihi alla. Saare pindala suurenes purskega tervelt 15 protsendi vrra. Tsi, alatihti tormine meri vtab sellest pidevalt matti, laineerosiooni jlgi neb laevaga mber saare sites pea kikjal.


Aga plenud vi lagunenud maju on Heimaeys kindlasti vhem kui mis tahes Eesti linnas. Elanikke olevat nd siiski napimalt, kui purske eel veidi alla 5000. Ja lehmi ei toodud enam Vestmannidele tagasi. Kll turnivad suvel vikesaarte merelinnuvetisest lopsakail rohumtsidel prisked lambad. Pstloodis seintega kaljujurakate otsa tuleb loomad muide nridega hiivata: kaljult alla tolknev kiejupp on siin ainus sadamapaik.


Mehed nutavad endiselt ookeanil kala ja naised ttlevad seda taastatud kalatehases. Arvukalt vudib ringi igas vanuses lapsi nagu kikjal Islandil. Vast olulisima muutusena on vestmanlastel tulnud harjuda varasemast mrksa suurema turistide vooluga. Ja mis seal salata: see hobu on suudetud panna ilmselt pris kenakest sissetulekuvankrit vedama, muljeid mv rahateenimismajandus on Heimaeyl tiuslikult vlja arendatud.



Tuulevaikus ja lunnimaitseline lunn


Kohe lennuvljalt viib buss heks-pevaks-tulija ekskursioonile. Laavavljad, mille kuumus esimesel kmnel aastal linnale odava keskktte kindlustas. Eldfelli koonus, mille nlvadelt leiab veel ndki tulikuumi kive. Vaade krgelt alla sadamale ja selle lhikonnas asuvale abajale, kus elab Free Willy kuulus peategelane Keiko. Jrsud lnenlvad, kus pesitsevad sajad tuhanded lunnid, vast hed kige veidramad ja htaegu armsamad merelinnud. Lunnikoloonia asupaigas puhub jalust viiv tuul. Giid peab aga vajalikuks seletada, kuidas meil vedanud on: Sellist tuulevaikust tuleb ette vaid mnel peval aastas!


Muide, just lunnid andsid Vestmanni saarte turismile hoo sisse juba ammu enne vulkaaniaegu. See kummalise kohastumusega lind alustab iseseisvat elu hel augustil, kui vanemad on toitmisest loobunud ja hullusti thi kht sunnib pojukest sgavast pesaurust vlja ronima. Mujal liiguks lind mitte just pris pimeda augustitaeva all helklevale merel. Siin paraku on otse ta kodu krval tuledes srav linn, mis lunnihakatise valedele radadele peibutab. Just selleks ajaks sidetakse Heimaeyle kogu Islandilt: lapsed saavad iguse sel leval olla ja linnatnavailt eksinud linnukesi kokku korjata. Hommiku saabudes viiakse noored lunnid nende igesse paika mere meelevalda.


Kui buss linna tagasi juab, on tema lpp-peatus muidugi sadama juures, kust tiesti juhuslikult lhtub mni minut hiljem muljetavaldav laevareis mber Heimaey lained, jrsud saareseinad, linnukolooniad ja lpuks laevakapteni enda saksofonil mngitud Amazing Grace imehea akustikaga koopas sadama lhedal.


Laevasidu lppedes ei unusta kolmekeelne giid teid kutsumast enne juba mainitud kohalikku Volcanic Film Showd vaatama. Testi, patt oleks sellest loobuda.


Aga vahepeal juate sisse astuda kohvikusse ja tellida midagi, mille prast on natuke hbi, aga mis ometi on ju nii vestmanlik suitsutatud lunni. Neid linde muidugi mittepesitsevaid noorlinde ptakse igal aastal kmnete tuhandete viisi, ilma et kolooniad mingitki kahanemise tendentsi ilmutaksid. Ometi on islandlastel selle tegevuse prast smepiinad, mida nad siis vga iseralikult trjuda tavatsevad: Aga teie seal Euroopas (Ameerikas, Jaapanis...) ste kanu, kes on elanud ainult pimedates puurides. Meie laseme lunnidel enne vhemalt tuulest ja merelaineist rmu tunda!


Ah et kuidas maitses? Vastan meie giidi snadega: Lunn maitseb tpselt nii nagu lunn. Ja lisan sosinal juurde: ega suurem asi ei olnud.



Lillevli laavavljade rpes


Kui lunni vib julgesti ka smata jtta, siis kindlasti ei tohiks aega nii ra kulutada, et laavavljadel kndimiseks mahti ei leia. les mgedele tasub minna sadama juurest. Siis saate teliselt aru, kui suurt ohtu laavavool abajale ja saarerahva jaoks nii vrtuslikule kalatehasele kujutas. Ning mistate sedagi, kui hsti koju judnud kalalaevad eriti peale lisaseina kerkimist kigi tuulte eest varjul on. Kui olete laavaplatoo letanud, juate lpuks ehk ka mnele ssimusta liivaga plaaile seegi on vulkaani tekitatud.


Aga selleks retkeks peavad iged jalanud olema. Ja kindlasti peate te hoiduma astumast liiga kuuma kohta. Igatahes olevat veel tnagi vimalik siin mnes paigas traditsioonilist islandi rahvustoitu laavaleiba kpsetada.


Kus maa jahtunud on, seal ritatakse seda taimestikuga katta. Sest tnaseni toob iga tugevam idatuul linna tohutuid tolmupilvi. Haljastust pole kergete killast, sest kogu uuem saarepool on ju mineraalne, igasuguse orgaanilise olluseta. Eriti mere poolt vaadates on selle rnga t esimesed tulemused siiski selgesti hoomatavad: Eldfelli koonuse alaosal on kena roheline vaip peal.


Ent kige uskumatum oaas ootab teid lausa laavakuhjatiste keskel. Kahe vanainimese turjal ja ke otsas on siia tassitud koormate viisi mulda ning rajatud laavaaed. Viie taimega alustanud vanapaar on nd kasvama ja itsema pannud nelisada lille- ja psaliiki. Vhe sellest lillepeenarde vahele on rajatud miniatuurseid majakesi, ka ks tuulik nende seas. Nii et tahes-tahtmata tabad end mttelt, et ehk tulevad turistide lahkudes neist kodadest vlja pisikesed hrjaplvlased, et aia eest hoolitseda.


Kasinate taimeteadmiste kiuste suudan mne tuttavagi itseja les leida, niteks eedelveissi ehk alpi-jnesekpa. Aga piibelehti ma ei mrka. Ometi ei hakka ma selleprast arvama, et Vestmann ainult selletttu lpuks alati peale on jnud, olgu siis murdjaks piraadid, tormituuled, veenappus, kalade hukk mrgises meres vi vulkaan. Pigem on phjuseks see, et vestmanlased elavad Heimaeyl Kodusaarel.



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012