Eesti Looduse fotov�istlus
2009/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 2009/5
Uimastite vltimine tuleb teha lihtsaks

Miks vanajumal ldse sltuvuse, andumuse (ingl. addiction) li? Kas ilma sltuvuseta inimesi ldse ongi olemas?

Viksemal vi suuremal mral on iga inimene millestki sltuv, enda harjumustes kinni. Vanajumala kavatsuste kohta ei oska midagi arvata, kuid evolutsiooni loogikas on sltuvusel kindel koht. Vajalikke asju pitakse esmajrjekorras thtsaks pidama. Seda vga olulist otsust pidada vajalikke asju thtsaks pole evolutsioon jtnud teadvusele vlja melda ja pris vabatahtlikuks. Kui ollakse sltuvuses kasulikust, siis tuleb sltuvus ju kasuks.
Sltuvuse mistel on ldlevinud halb varjund uimastite tervistkahjustava mju tttu. Kahjulikke sltuvusi on teisigi ja neid kiki tasub vltida.

Riikide vitlus uimastitega meenutab paigaljooksu vi kassi-hiire mngu: pidevalt tabatakse narkolaste ja narkorikaid, kuid uimastite hulka rahva seas ei ni see ldjoontes mjutavat. Mis rhuasetusi viks selles vitluses muuta, et protsess muutuks prdumatuks ja vhemalt kahjulikumad uimastid aegamisigi kaoksid?

Kui uimasteid saab raskemini ktte, siis neid ka tarbitakse vhem. Pris kindlasti tarbitaks uimasteid rohkem, kui narkolastidele oleks tee vaba. Ja mida rohkem tarbitakse, seda rohkem narkolaste ka teele lheb, sest rentaabel tstus laieneb. Tollitkked ja politsei t kindlasti vhendavad uimastite tarbimist. Kus nib, et valvurid on kikjal, aga uimasteid on ikka palju, tuleb ksida: mis kontrollib nudlust, sest jrelikult soovitakse uimasteid vga-vga. Uimastid lhevad esmajrjekorras sinna, kus on palju vaba raha, samuti sinna, kus inimeste peades jtkub neile ruumi, ent teetkkeid on vaid pisut.
Uimastite vastu ei ole hbekuuli. Et uimastikahjusid vhendada, peab tegema mitut asja korraga. Vhendama kttesaadavust ja samal ajal ka nudlust. Ravima narkomaane ja kui vaja, lihtsalt aitama neil eluga toime tulla. htki neist meetmetest ei tohi teisteks vhem thtsaks pidada ja unarusse jtta. Nudlust vhendavast ennetustst ksi jb kindlasti vheseks. Ja ennetuseks ei piisa pelgalt teavitamisest, et uimastid on kahjulikud. Inimestel peab olema elus piisavalt valikuid. Valikud aga phinevad vrtustel ja vimalustel. Kodu, kool, tkoht, perekond, hiskond ... Kokku vttes: uimastite vltimine tuleb teha lihtsaks.

Raamatus Uimastite ajastu [3] tlete, et mitte kunagi varem pole neid aineid nii palju tarvitatud kui praegu. Kas selles valguses tundub tenoline, et tuleviku hiskond puhastub uimastitest? Vi pigem vastupidi: ees ootab Huxley hea uus ilm, kus uimastid on saanud inimeste vltimatuks esmavajaduseks nagu hk ja toit?

Tpselt nii ma ei elnud: kellelgi pole andmeid, kui palju eri aegadel on he inimese kohta uimasteid tarvitatud. Kuna maailma rahvastik suureneb plahvatuslikult, siis on teie snastus kll ldkoguse kohta ige. Ise rhutasin pigem, et valik on suurem ja logistika on edenenud. Niteks khat (Ida-Aafrikast ja Araabia poolsaarelt prit uimastitaim katapsas vi sellest tehtud uimasti toim.) ei olnud Euroopa probleem, kuni maailmajagudevaheline hendus kujunes kllalt heaks, et toimetada khati-lehed vrskelt siia. Luulusalvei psis aastatuhandeid Sierra Mazateca mestikus (Luna-Mehhikos toim.), kuni ppisime teda paljundama ja mujal kasvatama. ldtuntud uimastitel suurendab moodsam tehnoloogia saagiseid.
Maailmakorda, milles uimastitele kuuluks sisukam osa kui praegu, ei tule. Huxley kirjeldas ikkagi antiutoopiat ja tles ise teises raamatus, et uimastitele tuginev maailm oleks erakordselt ebatenoline.

Kas Eesti praegune alkoholimgi kord on ldiselt mistlik? Vi oleks mistlik alkoholimk ldse keelustada? Samas, paljude inimeste elukvaliteedile annab vike naps heas seltskonnas vist palju juurde vi on see illusioon? Meenub hiljuti ajakirjanduses sna vtnud ravimitstur, kes pidas heks parimaks depressiooniravimiks vi -ennetajaks alkoholi.

Kui ma igesti arvan, kellest-millest jutt (vt. [5] toim.), siis tleja polnud ravimitstur, vaid teadusrimees, kes ise ravimeid ei loo: ta teab ravimiarenduses paremini kaubanduslikku klge, ent halvemini, kuidas farmakoloogid ttavad. Mis puutub alkoholi kui antidepressanti, siis olmeravimina seda muidugi depressiooni vastu proovitakse, aga kui aitab, siis polnud see depressioon. Alkoholil on pigem ebameeldivaid tundeelamusi krvaldav ehk anksioltiline toime. Anksioltikumid ei sobi depressiooni vastu, nad pelgalt varjutavad mure korraks, kuid ei ravi. Depressioonirohtudena olid kunagi kasutusel oopium ja amfetamiin, kuid ohutumad ravimid on need krvale trjunud.
Mida piiratum on alkoholi kttesaadavus, seda viksemaks jb tarbimine. Aga hel hetkel tuleb piir vastu, millest rangemat keeldu ei kannata hiskond enam vlja. Selleprast on tiskeeluseadustest kasu vaid vga lhikeseks ajaks. Piirata tuleb nii palju, kui siin ja praegu vimalik. Et taluvuspiiri tabada, tuleb piiranguid samm-sammult karmistada ja olukorda jlgida.

Kas vib elda, et uimastite tarvitamine on lihtsalt oma teadvuse kahjustamine selleks, et pgeneda ajutiselt kuhugi evolutsiooni varasemasse etappi, sest inimene pole veel judnud oma keerulise teadvuse ja keerulise keskkonnaga kuigi hsti kohastuda? Kas meie keskkonda tuleks pda muuta lihtsamaks vhem rritajaid ja valikuid , et inimesed ei heituks ega tahaks siit pgeneda?

Ega ksnes inimesed ei ihka teadvuseseisundite muutusi, seda teevad teisedki olendid. Nii et pigem on hoopis kigile kttesaadavad kahjutud valikuvimalused see tee, mida mda meil tasuks minna, kui tahame tervist laastavatest ja hiskonnaohtlikest uimastitest vabaneda.
End ahviks vi seaks juua saab ainult kneknus. Purjus inimene ei kohtu evolutsiooni varasema etapiga, vaid kogeb evolutsiooni umbteed.

Kas on uuritud televisiooni- ja internetisltuvust, mis on ju uimastimaailmas vga uued nhtused? Kui ohtlikud need on? Kui laiaulatuslikke pshikahdasid viks siit ennustada?

Uuritakse, kuid need nhtused veel liiga uued, et kahju ulatust hinnata. Kindlalt vib elda, et ekraaniprnitsemine kahjustab teisiti kui farmakonid. Seega, uimastite klassi teler ja internet ei kuulu. Nad kahjustavad silmi, rhti, veresoonkonda ja muidugi ahendavad vabu kitumisvalikuid.

Teie raamatus on hel peatkil intrigeeriv pealkiri: Kuidas taim ksutab inimest: narkomaania ehk uimastihullus. Kas vib olla tsi, et mni uimastitaim ongi kohastunud loomi ksutama, nende kitumist muutma, nii nagu niteks marutveviirus vi mni muu parasiit moondab ohvri kitumist oma huvides? Vi on kik looduslikud uimastid oma evolutsiooniliselt otstarbelt ksnes putukamrgid ja nende kitumist hlvitav toime vaid juhuslik kokkusattumus?

Need taimed on palju vanemad kui inimene. Kuid juhuslikkust siin siiski ei ole: meil on putukatega hised esivanemad ja paljud hised valgumolekulid.

Raadiosaates likool [2] tlete, et iha ja meeldimine on kaks eri asja, andes mista, et inimene (vi mni muu loom) vib ihata ka midagi, mis on talle ebameeldiv. See seab narkomaanid ja hasartmngusltlased, aga ka niteks nnetud armastajad hoopis uude valgusesse. Miks evolutsioon sellise kummalise vastuolu vis tekitada?

Jah, eelkige nnetutele armastajatele ja seksisltlastele vihjasingi, aga ka paljudele muudele samast tvest kitumisiserasustele.
Jmaks ellu ja saamaks jrglasi, tulevad kasuks kaks vastuolulist omadust. ks on see, et me ihkame uusi kogemusi. Teine on pd n.-. heast vanast kinni hoida. Kui uudsusejanu ja harjumused nnestub hsti hildada, tuleb nnelik elu. Aga evolutsioon ei ole teinud meie ajusid lpuni valmis. Me kasvame, pime ja areneme. Selle kigus vime eksida ja eksimus vib plistada ajus midagi, mille puhul oleks parem, kui see mda lheks. Vi siis vastupidi: jtta plistamata midagi, mis teeks elu nnelikumaks.

Raamatus on mainitud, et rotil vivad ilmneda vrutusnhud mitte ksnes uimastist, vaid ka niteks jooksurattast. See seab spordi ja ehk ka mned muud tervislikud harjumused uimastitega mnes mttes hte valgusesse. Kas see mulje on ige: et spordist vime saada ktte tpselt samasuguse joovastuse nagu narkootikumist, ainult vastupidise mjuga tervisele?

Spordieufooria on siiski teistsugune ega hakka isiksust lammutama vhemalt juhtub seda tunduvalt harvem. Liikumine mjub kehale laiemalt ja on meiega kaasas kinud aegade algusest, oleme sellega juba kohastunud. Enamgi veel, inimese kehal on pigem raske harjuda srase eluviisimuutusega, mis vtab vajaduse pingutada.

Miks alkoholikurat just Eestit niivrd valusalt kgistab, et seda vib nimetada lausa epideemiaks? Kas see on meie geenides vi lihtsalt ajutine nhtus, leminekuajast tingitud alavrsustunde ja eneseotsingute rnk krvalmju?

Vaadakem kaarti, millel on alkoholi tervismju geograafiliste piirkondade kaupa kogu maailmas: sellel ei ole midagi pistmist meie geenidega, kll aga kultuuriga.

Mis arvate, kas maailma kunstiprand oleks ilma uimastiteta vaesem? Vi on see pigem illusioon ja samasuguste tulemusteni oleks jutud ka muude vahenditega?

Kunst peegeldab elu. Uimasteid ja elu lahutada see oleks huvitav mtteeksperiment. Uimastid otseselt ei avarda loomevime piire, aga nad on alati inimkultuuris olnud ja pris ilma uimastiteta maailm neks vlja hoopis teistsugune.

Kas tnapeval vib pshhofarmakoloogia olla rakendatud toiduainetstusse? Kui tenoline on, et massitoodetesse on lisatud sltuvust tekitavaid aineid?

Niisugust asja ei ole. Kui kofeiin energiajookides vlja arvata: sellegi aine sltuvust tekitavast mjust ei ole paljud tarbijad teadlikud.

Raadiosaates likool olete elnud, et kuigi eri uimastid mjuvad eri nrviradadele, on nende mju siiski mingis mttes sarnane. Ning seda sarnasust ehk hisosa on vga raske mratleda. Annate mista, et vib-olla on sotsiaalsus see isiksuseomadus, millele mjumine vib olla kigi narkootikumide hisosa.

tlesin siiski, et ks uimastite hisosa on teada: mju nrviteedele, mis alateadvuses, n.-. autopiloodina aitavad meil elus ette tulevates valikuolukordades eristada olulist ebaolulisest. Sltuvust tekitavad uimastid lihtsalt kaaperdavad alateadliku otsuse, mida oluliseks pidada.
Sotsiaalsust uimastid htviisi ei mjusta. Kui 3,4-metleendioksmetamfetamiin, rahvakeeli Ecstasy suurendab empaatiat, siis oopium ldjuhul vhendab.
Kuid kik pshilist sltuvust esile kutsuvad uimastid kivitavad keskaju dopamiinirakud, nn. A10-neuroniterhma, ja suurendavad virgatsaine dopamiini hulka, mis eesajus vabaneb ja teisi nrvirakke mjustab. See on signaal ajule, et parasjagu kogetav on midagi vga vajalikku. Ka uimastitega samal ajal kogetud, kuid muidu thenduseta nhtused hakkavad vabastama dopamiini. Nii suunavad need nhtused omakorda mtted ja kitumise uimastitele. Sama teeb endise narkomaaniga stress.

Veebilehel mees.eu olete elnud: allasurutud kadedus kahjustab tervist hullemini kui suitsetamine ja joomine. [1] Kas selle kohta on ka teadustulemusi?

Ma mtlen kll nii, aga sinna, pigem ilukirjanduslikku teksti sai see lausejupp siiski metafoorina. Kuidas me saaksime seda teaduslikult kindlaks teha? Kas te kujutate ette niteks allasurutud kadeduse ksimustikku, mida uuritavad inimesed ausameelselt tidavad?

Selle veebilehe lausega seoses meenub Muumimamma tlus Muumipapa piibusuitsetamine kohta: Kik mis meeldib, on ka khule hea. Omal ajal tundus see vga ootamatu vaatenurk.

Muumimammaga ma nus ei ole: suitsetamine ei ole khule hea, ja eriti halb on kopsudele, sdamele ja veresoontele. Kpsetagu Muumipapale hoopis maitsev kook, kuid sundigu ta enne ja prast kooki vimlema, et paksemaks ei lheks.

Olete tegelenud nii sltuvusainete kui ka revuse ja depressiooniga. Millised seosed nende kahe asja vahel on, kas niteks revamad hiired kalduvad kergemini igasugu sltuvustesse? Inimeste puhul tundub kll, et tundlikumad ja pessimistlikumad meie seast kipuvad kergemini mingi nela otsa jma.

Mlemat pidi on. Mnedes katsetingimustes kujuneb sltuvus kergemini vlja revamatel ja mnedes rahulikumatel loomadel. Eepose snul: Keskmised koju tulevad. Miks, seda me veel ei tea.

Olete n.-. rohujuurelt uurinud antidepressante. Mis te arvate, kas antidepressante kirjutatakse tnapeval vlja liiga kergel kel? Kas mt, et antidepressant vib phjustada ka enesetappe, on hust vetud?

Kui USA-s puhkes paanika, et antidepressandid phjustavad enesetappe, siis vhenes antidepressantide tarbimine ja enesetappude arv hakkas kohe suurenema.
Aga jah, tiesti vlistada ei saa ka vastupidist mju. Antidepressandi toimel leeveneb depressioon olulisel mral vi kaob alles mni ndal prast ravikuuri algust. Enne seda aga vib-olla testi annab ravim mnele inimesele just enesetapumtteiks vi ka soorituseks vajaliku energia. Nii et kui patsiendile ravim vlja kirjutada, siis tuleb teda jlgida.

Ilmselt pris tihti svendab depressiooni- ja revusvaevusi just teadmatus: inimesed ei saa aru, mis nendega toimub ja kas maailm testi ongi nii hirmus paik, nagu talle noil hetkedel tundub. Meedias sna vtvad pshhiaatrid ei kipu seda muret leevendama, piirdudes enamasti manitsusega, et hdade korral tuleks prduda spetsialisti poole. On aga selge, et paljud eesti inimesed seda ei tee: ei tunne haiguslikku seisundit ra, pole aega, ei taha hdaldada, ei usu, et aitaks jne. Kas on mni asi, mida iga inimene ajukeemiast peaks teadma, kuid mida ei teata?

Vastus ajukeemiast tuleks siinkohal siiski pikavitu ja eneseabiks klbmatu: ega enda pea sisse vaadata ikka ei saa. Kui kurvameelsus hakkab elu hirima, tuleb testi arsti vi pshholoogi juurde kndida. Kui kht vi pea valutab, siis ju minnakse. Depressioon on ajuvalu, aga et ajukoes lejnud kehale omaseid valuandureid ei ole, siis vljendub see hingevaluna.
Hingevalu on tpselt sama palju tegelikult olemas kui kehaline valu, niteks prast varba lmist vastu kivi. Kui varvas ikka katki lks, tuleb haav puhtaks pesta, plaaster peale panna, vahest koguni mmelda. Hingega on sama lugu. Las asjatundja puhastab igete vahenditega natuke haava ja tleb, mida on tarvis edasi teha.

Kas vib elda, et kehv meeleolu on tihtipeale lihtsalt halb harjumus nagu iga teinegi, niteks jnuk sellest, et kunagi on pikka aega viibitud ebameeldivas keskkonnas: sjas, vanglas, kellegi vgivalla all?

Peame eristama, kui kaua halb meeleolu on psinud ja kuivrd see takistab eluga toimetulekut. Kui meeleolu on halb pikka aega ja sellega kaasneb muid depressioonitunnuseid, on tarvis hel vi teisel viisil ravima hakata.
Riikides, mis on palju sdinud vi kus on tihti tugevaid maavrinaid, kannatavad paljud traumajrgsete pshikahirete all. rgata siti ikka ja jlle udusuneno peale, mitte suuta kia linnas ringi, ja nnda aastaid: kas see on pisem haigus kui kopsupletik?

Kui vaadata kurjategijat pshhofarmakoloogi pilguga, siis vist tuleb tdeda, et ta ei ole oma teos ise sdi, vaid seda phjustas ajukeemia iserasus, mida omakorda tingisid geenid ja keskkond? Kas ja kust lheb paratamatuse ja s piir? Kas inimese vaba tahe ja vastutusvime ldse on olemas ja kuidas neid mratleda? Kas on mingit phjust eeldada, et tiskasvanud inimene on vastutusvimelisem kui laps, nagu seda tavaliselt ju tehakse igusssteemis? Kas meie igusssteem on adekvaatne vi on siin teaduse arenedes oodata muudatusi?

Inimene saab kigi oma geenidega kndida sellisesse keskkonda ja olukorda, kus ta htta ei j. Nagu Jaan Krossi Balthasar Russow tleb: jumal teab kll ette, mis sinust saab, kuid sellisel viisil, et sulle jb vastutus alles.
Kui inimene saab aru, mida tema tegu teistele ja talle endale thendab, siis peab ta ka vastutama. Ja kui ta on midagi ise teinud selleks, et seda arusaama eemale peletada, pole ka ju phjust teda stuks pidada.
Kindlasti on meie igusssteem adekvaatne. Ajuteadus igusssteemi suuresti muutma ei hakka, kuid tpsustusi vib tuua. Vib niteks juhtuda, et kui noorukite kpsemine kiireneb ja seda kinnitavad loodusteaduslikud uuringud, peab nihutama alaealisuse ja tiskasvanuea piiri.

Uute teadusavastuste valguses, kui sarnased vi erinevad on loomade tunded inimeste omadega vrreldes?

Me ei saagi tpselt teada, aga ma nustun eesti soost ameerika pshholoogi Jaak Panksepaga, et imetajatel on tundeelamuste alusprotsessid sarnased ja n.-. toortundmused kik olemas.
Inimesel on aga peas palju lisandusi, mida loomadel ei ole. Samas, ega kik muud loomad htse rindena inimestele ei vastandu. Ka elevant, kass ja hiir on ksteise suhtes eriprased.

Pshhofarmakoloogia on teadus, millest tavainimene teab ilmselgelt liiga vhe. Millised viimase aja avastused tasuks panna senisest suurema kella klge?

Kui viimane on viimane aeg? Moodne pshhofarmakoloogia algas 1950. aastatel ja ti meile esmakordselt vimalused ravida skisofreeniat, revushireid, depressiooni. Esimese pshhofarmakoloogilise revolutsiooni kell veel heliseb ja sellest le kajada polegi kerge.
Aprilli lpul kisid mnedki Euroopa juhtivad pshhofarmakoloogid Tallinnas Euroopa Neuropshhofarmakoloogia Kolledi konverentsil (www.ecnp.eu/emc.asp?pageId=648). Suured ootused hljuvad hus, kuid on vaja vrskeid ideid, kuidas nha aju keerukusest lbi.

ks teie praegu juhitavaid teadusteemasid on Eesti laste isiksuse, kitumise ja tervise uuringud. Mida uuemat vib elda Eesti laste kohta? Millised huvitavamad ksimused ootavad veel selgitamist?

Jah, testi, peale selle, et modelleerime pshikahireid katseloomadel ja otsime nendega seotud uusi geene, uurime me inimesi ka. Selles projektis ei ole me Eesti erilisuse peal vljas, tahame teada looduse ja hiskonna ldisi seadusprasusi. Eesti on uuringu pealkirjas selleks, et eristuda ja rhutada meie maad teaduskaardil, sest see on vga perspektiivikas uuring. Tsi, kindlasti tuleb nende uuringute kigus vlja mndagi, mis kehtib eesktt siin ja meie ajastus. Nii et topeltkasulik meile.
Kitumisteadused on alles ankru hiivanud. Avastusi on ees palju rohkem, kui on praegu teadmisi.

Saates Teadlased [4] olete elnud, et kitumisteadlaste teline vljakutse on lbi nha inimese kitumist seal, kus inimene isegi ei tea, miks ta midagi teeb. Meenub evolutsiooniuurija Robert Triversi kurtmine sajandivahetuse paiku, et hiskonnateadused vajaksid korralikku teooriat enesepettuse kohta, kuid seda ei ole. Kas teile kitumisteadlasena on enesepettus hiskonnas silma torganud?

Enesepettust on vga palju. Kui ma vrdlen kohti, kuhu olen sattunud, siis jah, eestlased on enesepettuses tsised tegijad. Kui kulutaksime enese petmise peale vhem vge ra, elaksime paremini.
Meil oli siin niisugune hiskond, kus valetamine maailmavaate ksimustes oli kohustuslik. Aga et ideoloogiat topiti kikjale ja valetamine muutus niimoodi igapevaseks, harjusime valega ra ja see paisus nagu lohakile kitsasse kaussi unustatud saiatainas rtiku alt vlja ja kogu laud sai seda tis. Kui elu mberringi on valedele les ehitatud, aga kodus-koolis kuuled, et valetamine ei ole ilus, eks siis hakkad iseendalegi valetama, ilma et arugi saaksid.

Mina bioloogina usun pshholoogiale suurt kasu tusvat evolutsioonilise koloogia loogikast: et inimese ajukeemia, tunnete ja kitumiste taga, kas vi niteks depressiooni vi agressiivsuse taga on mistlik otsida otstarvet, niteks vajadust tagada sigimine. Kui tsiselt vtavad seda praegu pshholoogid?

Evolutsiooniline pshholoogia itseb. Ka meie mtleme evolutsioonilise loogika vaimus, kuid eristume selle poolest, et ei arva, nagu kujundaks loodus lbinisti otstarbekaid olendeid. Ellu jb ja jrglasi annab see, kes sobib oma keskkonda kige paremini, mitte see, kes on vtnud phe, et peamine elus on enda geene edasi anda. Aga keskkonnad on mitmekesised ja muutlikud. Ja olendid tegutsevad ebapiisava informatsiooni tingimustes ning seda ka iseenda kitumisajendite osas.

Millal on oodata uut raamatut eesti lugejale?

Ma pan kirjutada teist raamatut pshhofarmakoloogiast, et ka uimastite hulka mitte kuuluvad, raviotstarbelised pshhoaktiivsed ained oleksid kergesti arusaadavas eesti keeles kirjeldatud. Millal see valmib, ei oska elda. Kavatsusest ksi kipub jma vheseks, pean leidma ka mne vlise ajendi, mis sunniks sagedamini just selle t juurde ja hel ilusal peval viimast punkti panema.

Viimaks Eesti Looduse traditsiooniline ksimus: kas teadust krvalt jb aega ka (muudeks) hobideks?

Mu vabaajahuvidest enamik nii reisimis-, ajaloo- kui ka kunstihuvi on praegu tepoolest thususe nimel allutatud tistele vljakutsetele. Reisin peaaegu ainult sinna, kuhu t viib, ja vabadel hetkedel pildistan seal uimastavaid taimi vi pshhofarmakoloogia jlgedega ajaloolisi objekte. Ajalooraamatuid lugedes mtlen, mis kirjeldatud sndmuste ajal maailmas uimastitega toimus, ilukirjanduses pshhoaktiivseid ravimeid kohates tlgendan loetavat kui professionaal ja kunstimuuseumides seisan kige kauem uimasteid nitavate taieste ees. Kuid peale selle mngin tennist. Ja kin jooksmas, et vljakuil vhma jtkuks. Prast treeningut enamasti joon midagi, mis pshhoaktiivseid aineid ei sisalda. Ja kui seeni korjan, siis neid, mis sa snnivad.


1. Harro, Jaanus. Eesti mees peab mistma surra:
http://www.mees.eu/artikkel/jaanus-harro-eesti-mees-peab-moistma-surra.html
2. Harro, Jaanus 2003. Miks me teeme asju, mida meile ei meeldi teha? likool: http://www.ylikool.ee/et/13/jaanus_harro
3. Harro Jaanus 2006. Uimastite ajastu. T kirjastus.
4. Teadlased: Jaanus Harro:
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=85434
5. Tnavsuu, Toivo 2008. kski ravimifirma ei taha, et inimene terveks saaks!
Eesti Ekspress, 24.07:
http://www.ekspress.ee/2008/07/24/ari/3623-ykski-ravimifirma-ei-taha-et-inimene-terveks-saaks

Jaanus Harro on sndinud 1962. aastal Tartus. Lpetas Tartu likooli arstiteaduskonna 1987. aastal, meditsiinikandidaadi kraadi kaitses samas 1990. aastal ning meditsiinidoktori kraadi Uppsala likoolis 1993. aastal, vitekirjad ksitlesid peaaju koletsstokiini ja bensodiasepiini retseptorite rolli kitumises ja ravimite mju sellele. 19871998 ttas T arstiteaduskonnas, alates 1998. aastast ttab sotsiaalteaduskonnas pshhofsioloogia professorina. Uurinud toimemehhanisme kikidel peamistel pshhoaktiivsete ainete rhmadel ning indiviididevaheliste erinevuste neurobioloogilisi aluseid. Enam kui saja rahvusvahelise teadusartikli kaasautor, 11 kaitstud doktorivitekirja juhendaja, Eesti riigi teaduspreemia (2005), Valgethe teenetemrgi IV jrgu ja mitme rahvusvahelise preemia laureaat.



Pshhofarmakoloog Jaanus Harrot ksitlenud Juhan Javoi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012