Eesti Looduse fotov�istlus
2009/6



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
tähelepanekud EL 2009/6
Kaval parasiit

Seened on meie loodusajakirjades mõneti kreenis: peaaegu et ainult suurte fotosid arvatakse ilusaks. Kui aga loodusesse minnes kaasa võtta luup või terased silmad, võib näha ka mikro- ehk pisiseente ilu.

Roosteseeni on peetud pahadeks parasiitideks, kes nakatunud taimi nõrgestavad ja känguma panevad. On aga ka – inimkeele väljendusi veidralt looduse juures kasutades – kavalaid ja tarku parasiite. Näiteks fotol näha olev nõgeserooste, mis paneb peremeestaime nii vohavalt kasvama, et tekitab galle, puhetisi. Mida paremini taim areneb, seda rohkem ja kauem on seenel süüa.

Üsna paljudele roostelistele on ammuaegadel pandud kaks nime. Näiteks kasvavad esimestes arengujärkudes, maist juulini kõrve-, ka raudnõgesel kausikujulised oranþid kevised. Nende põhja vooderdavad mikroskoopiliste kevadeoste püstised ketid. Selle seene, nõgeserooste kirjeldas 1815. aastal Schumacher nime all Aecidium urticae.
Sama seene suvi- ja talieosed arenevad väikeste pruunide padjakestena mitmetel tarnaliikidel. Neile andis de Candolle samal aastal, aga hoopis teisel maal nimeks Puccinia caricina – tarnarooste. Kaua aega ei kahtlustatudki, et tegemist on ühe liigi eri arengujärkudega.
Asja teeb eriti keeruliseks asjaolu, et tarnadel kasvab ka teisi väga sarnaseid roosteseene liike, mille kevadised peremeestaimed on näiteks sõstar või võhumõõk (iiris). Pildil kujutatud seen kannab kõigis oma arengujärkudes tänapäeva seisukohalt korrektset nime Puccinia urticata F.Kern, mis seenele anti 1917. aastal.



Erast Parmasto
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012