Eesti Looduse fotov�istlus
2009/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 2009/6
Piieldes Piirissaare piire

Jlle kord veeretab Suur Juhus tringut: olen just nustunud minema Piirissaare-reisile giidiks, kui juunikuu Eesti Looduse maketivisandit koostavad kolleegid tlevad, et looduskaitseala-rubriigis tuleb seekord juttu samast saarest ja et selle loo juurde on pilte vaja.

Giiditga on aga nii, et seitse aastat tagasi andsin endale lubaduse selles rollis Piirisaarele enam mitte minna. Piisas paarist kigust, et mista, kui vastumeelt on vrahordide lbijooks kohalikele. Seda isegi siis, kui tulijad oskavad viksilt kituda. Ent paraku tikub meie inimene hid kombeid just ksildasemates paikades krmelt unustama. Niiviisi olengi vahepealseil aastail kigile soovijatele teejuhitst ra elnud.

Seekordne pakkumine on erandlik: minemas on rhm Eesti turismifirmade ttajaid, kel suur huvi hakata Piirissaarele reise korraldama. Uus laev ju valmis, sellega h minna ja tulla. T pakkuja on ammune hea tuttav, kellele raske ra telda.
Valla ttaja on telefonis ootuspraselt trges: pab esmalt jtta muljet, et ta eesti keelt ei oska. See teda paraku ei psta: mina oskan vene keelt. Mees sulab siiski veidi les, kui teda veenan, et sellele rahvale tulebki tpselt seda rkida, mida piirissaarlane turistide tulekust arvab.
Nii saab sit teoks. Tsi: mni turismikorraldaja leiab prast pikka loksumist Laaksaare tundmatuseni uuenenud sadamasse, et jrvel on liiga suur tuul. Enamik sandab lpuks siiski vanakesele Koidule astuda ja see ei kigu testi kohe mitte ks prm.
Kolm tundi ringijalutust nitab, et seitsme aastaga on mni asi muutunud. Endisest rohkem on ilusaks vrvitud maju. Ja kenamaid aiamaid. Linnutorn on peaaegu ra kdunenud ja kindlasti ronimisohtlik. Silma ei hakka htegi traditsioonilist Piirissaare siduriista muraveid, nende asemele on tulnud kastiga rollerid. On ka mni auto, enamasti numbrimrgita.
Aga inimesed pravad vraid nhes ikka pea krvale ja ei vta tervitust vastu. Ja eesti keelt halvasti oskav vallamees rgib soravas eesti keeles, et turistid jtavad saarele prgi. Hullem muidugi, kui psa alla. Aga kokkugi kogutult on see suur nuhtlus, millest lahti saab vaid kallist prgiautoraha makstes. Pole kanalisatsiooni, pole ka peldikut; turist kkitab psaste vahel. Potentsiaalseil kohalikel toidu- ja asemepakkujail pole ei raha ega jaksu nutavaid tingimusi luua. Jne. Tulu pole tulijaist vallale aga mingit, klastustasu vi mnel pool NL ajal kehtinud nn. sanitaarmaksu ju kehtestada ei saa. Ma ei leia mingit alust vallamehele milleski vastu vaielda.
Tunni vltaval tagasisidul juan mitme inimesega arutada, kas ikka oli mistlik investeering, mis liini opereeriva Kihnu Veeteede esindaja snul ulatuvat saareelaniku kohta miljoni kroonini: sadamate mberehituse ja uue, kll hullusti tuuletundlikuna tunduva laeva nol. Selget vastust saamata juan radikaalseima mttena arvamusele, et nii loodetakse alal hoida saarerahva soovi ka tulevikus ikka siinpool piiri elada. Ja mtlen ksiti, kui hea oleks lbitrampijate ja eriti sidukite vhesus mudakonnadele. Rohekrnkonnad, muide, ongi vist saarelt kadunud arvatavasti looduslike vaenlaste ahne suu lbi.



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012