Eesti Looduse fotovõistlus
2009/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kroonika EL 2009/6
Kroonika

Metsanädal möödus rohkete üritustega

4.–10. maini toimunud 17. metsanädalat, mille tunnuslause oli seekord „Mets toidab ja katab”, iseloomustas hulk esmakordseid üritusi ja võistlusi.

24. aprillil peeti Tartus Maamessi ajal metsanädala eelüritusena metsanduse visioonikonverentsi. Konverentsi juhtmõte oli tänasest majandussurutisest väljatulek,
spetsialiste ja poliitikuid kuulama kogunes tublisti üle 200 inimese.

Metsanädala istutustalgud avasid Harjumaa vabatahtlikud metsaistutajad 28. aprillil, nädala viimane metsaistutus oli Ida-Virumaal 9. mail. Kokku pandi eraomanike metsades mulda üle 84 000 puu, millest enamuse moodustasid kuuseistikud. Ligikaudu 500 vabatahtlikku uuendas metsa umbes 41 hektaril. Järelüritusena jätkusid istutustalgud kuni mai teise pooleni.
Nädala keskne paik, seekordne metsapealinn oli Viljandi. Koos metsanädala avamisega 4. mail avati Viljandi linnaraamatukogus 12 parima õpilaste valmistatud puumaja makettide näitus. Sellele Puuinfo võistlusele laekus 110 puumajamaketti üle Eesti. Näitusel olnud tööd leiavad lasteaedades kasutust mängumajana.
6. mail käis metsanädalal president Toomas Hendrik Ilves: avas metsandusvõistluse koolinoortele, uudistas spordihoones interaktiivset näitust „Jälg metsas” ning tegi algust lossimägede Filosoofi allee uuendamisega, pannes linna ja metsaseltsi juhtide abiga ühe hävinud pärna asemele kasvama uue.
9. mail avati Viljandi kesklinnas Arkaadia aed, samas said auhindu essee-, joonistus-, foto- ja omaloomingulise laulu võistluse parimad. Samal päeval võisteldi saeketi montaažis ja puudelõhkumises. Päeva lõpetas õhtune kontsert lossimägedes.

Eesti Metsaselts/Loodusajakiri


Eesti tüdruku edu rahvusvahelisel teadustööde konkursil

Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient Riinu Ots võitis USA-s peetud noorte teadusmessil oma uurimistööga põlevkivielektrijaamade õhusaastest kõrgeid auhindu.
Riinu uurimistöö „Suitsujoa termilise tõusu mõju õhusaaste leviku arvutusele põlevkivielektrijaamade näitel” võitis keskkonnatööde kategoorias teise preemia ja Hiina teaduse ja tehnoloogia assotsiatsiooni eripreemia. See on läbi aegade Eesti õpilaste parim tulemus rahvusvahelisel teadustööde konkursil, kuigi preemiaid on meie noored pälvinud peaaegu igal aastal.
Põhipreemiana sai Riinu 1500 dollarit, peale selle nimetatakse tema järgi väike planeet või asteroid nagu kõigil 1. ja 2. preemia saanutel. Hiina teaduse ja tehnoloogia assotsiatsiooni eripreemia tähendab aga tasuta osalust juulis toimuval Hiina noorte teaduskonkursil.
USA-s Nevada osariigis Renos peetud noorte teadusmess Intel ISEF on maailma suurim gümnaasiumiealiste teadusvõistlus, kus osalevad parimad noorteadlased lisaks kõigile osariikidele ka ligi 50 välisriigist üle maailma. Preemiaid antakse välja ligi 4 miljoni dollari väärtuses. Tänavusel Intel ISEFil konkureeris kokku 1500 noort 17 teaduskategoorias. Riinu osales 71 konkurendi seas kategoorias Environmental Science, kus lõpuks anti välja üks esimene ning kolm teist preemiat. Riinu juhendaja on TÜ atmosfäärifüüsika vanemteadur Marko Kaasik.

Sihtasutus Archimedes


Prügilate sulgemiseks laekus kuus taotlust

Foto (prügila): Toomas Jüriado

5. mail lõppenud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi tavajäätmeprügilate sulgemise teise taotlusvooru esitati keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK) kuus taotlust. Nõuetele mittevastavate prügilate sulgemiseks taotletakse kokku 210 607 142 krooni, millele lisandub taotlejate omaosalus.
KIK kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust ning annab vajaduse korral taotlejale võimaluse taotlust kohendada. Otsuse, kas taotlus rahuldatakse või mitte, teeb KIK 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise kuupäevast.
Eelmisse prügilate sulgemise taotlusvooru 2008. aasta augustis laekus viis taotlust, millest otsustati rahuldada kolm: Pärnu Rääma prügila, Saaremaa Neemi prügila ja Hiiumaa Käina prügila. Jäätmeseaduse kohaselt peavad kõik nõuetele mittevastavad prügilad olema ladestamiseks suletud käesoleva aasta 16. juuliks ning korrastatud 2013. aasta 16. juuliks.
Perioodil 2007–2013 on kavas Ühtekuuluvusfondist rahastada jäätmekäitluse arendamise projekte 2,8 miljardi krooniga, millest tavajäätmeprügilate sulgemiseks on kavandatud 630 miljonit krooni.

KIK/Loodusajakiri


Teeliste kirikud on taas avatud

Foto (kasepää): Suviti saab pühapäeva ennelõunal sisse ka Kasepää vanausuliste kirikusse Tartumaal Peipsiääre vallas (foto: Toomas Jüriado).

Eesti kirikute nõukogu (EKN) veebilehelt, võrgupaigast http://www.teelistekirikud.ekn.ee saab teada, milliste Eesti kirikute uksed ja mis ajal on sel suvel rändajatele avatud.
Avatud kirikute hooaeg kestab mai algusest septembri lõpuni ja sel suvel saab tutvuda 188 kirikuga üle maa. Avatud kirikuid tutvustab ka tasuta jagatav teatmik, mida tänavu trükiti 30 000 eksemplari. Seda saab turismiinfopunktidest, projektiga liitunud kirikutest ja suurematest Tallinna hotellidest. Teatmikus on eesti- ja ingliskeelne info iga pühakoja ajaloo kohta. Eespool viidatud veebilehelt leiab teavet lisaks eesti ja inglise keelele ka saksa, soome, vene ja rootsi keeles.
„Teeliste kirikud” on Eesti kirikute nõukogu avatud kirikute projekt, mille eesmärk on juhatada inimesi pühakodadesse kultuuri ja ajalooga tutvuma.

infoturism.ee/EKN/Loodusajakiri


KIK-il täitus üheksas tegevusaasta

Keskkonnainvesteeringute keskus tähistas oma üheksandat tegevusaastat: 11. mail üheksa aastat tagasi allkirjastas toonane rahandusminister Siim Kallas KIK-i asutamisotsuse. Üheksa aasta jooksul on KIK aidanud rahastada tuhandeid keskkonnaprojekte ning andnud endast parima, et keskkonnale mõeldud eurorahad leiaksid head kasutust.
„Need üheksa aastat on olnud väga huvitavad, sest meil on olnud võimalus luua Euroopa mõistes küllaltki ainulaadne asutus, mille üle võib uhke olla,“ tõdes KIKi juhataja Kalev Aun.
Üheksa tegevusaastaga on KIK rahastanud ligi 12 000 keskkonnaprojekti, millest suuremat osa on rahastatud Eesti riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest. Keskkonnatasudest rahastatavate projektide ning erinevate välisfondide projektide kaas- ja sildfinantseerimiseks on kulunud üle 4,3 miljardi Eesti krooni. Lisanduvad veel suuremahulised Euroopa Liidu vahenditest rahastatavad projektid.
Eelstruktuurivahendi ISPA ning vana programmiperioodi Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ja Euroopa regionaalarengufondi (ERF) rahastusotsuseid tehti enam kui 3,5 miljardi krooni eest. Suurem osa neist projektidest on lõppenud ning viimased rahad toetuse saajatele välja makstud, kuid mõned mahukamad ÜF projektid veel kestavad. Uue perioodi vahendite olukord pole samuti kurta, sest rahastusotsuseid on ÜF ja ERF peale kokku viie miljardi eesti krooni ringis. Kokku on KIKi kaudu Euroopa Liidu abirahasid aastatel 2007–2013 plaanitud jagada mahus 12,3 miljardit krooni.

KIK


Alatskivil maitsti „Parimat pala”

Foto (vara): Ühe õppereisi osalised on jõudnud Vara valda, kus selgitusi jagab vallavanem Andres Kärp (foto: Toomas Jüriado).

20. mail toimus Alatskivi lossis rahvusvaheline kohaturunduse konverents, mille korraldas Tartumaa Arendusselts koostöös Maamajanduse infokeskuse, Tartu ärinõuandla ja innovatsioonikeskusega InnoEurope. Osalejate arv oli pea 150, neist mõniteist välismaalt.
Konverentsi raames toimunud võistluse „Parim pala” võitis Alatskivil restorani Apollo Belvedere pidava soomlanna Marja Korpimäki toidukohas valmistatud soolane suupiste „Eesti-Soome”. Näitus-laadal tutvustati kohalikke tooteid ja teenuseid, töötasid tootearenduse, turunduse ja ekspordi õpitoad.
21. mail käisid konverentsil osalenud õppekäikudel Tartumaal.

Loodusajakiri



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet