Eesti Looduse fotov�istlus
2009/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kroonika EL 2009/6
Kroonika

Metsandal mdus rohkete ritustega

4.10. maini toimunud 17. metsandalat, mille tunnuslause oli seekord Mets toidab ja katab, iseloomustas hulk esmakordseid ritusi ja vistlusi.

24. aprillil peeti Tartus Maamessi ajal metsandala eelritusena metsanduse visioonikonverentsi. Konverentsi juhtmte oli tnasest majandussurutisest vljatulek,
spetsialiste ja poliitikuid kuulama kogunes tublisti le 200 inimese.

Metsandala istutustalgud avasid Harjumaa vabatahtlikud metsaistutajad 28. aprillil, ndala viimane metsaistutus oli Ida-Virumaal 9. mail. Kokku pandi eraomanike metsades mulda le 84 000 puu, millest enamuse moodustasid kuuseistikud. Ligikaudu 500 vabatahtlikku uuendas metsa umbes 41 hektaril. Jrelritusena jtkusid istutustalgud kuni mai teise pooleni.
Ndala keskne paik, seekordne metsapealinn oli Viljandi. Koos metsandala avamisega 4. mail avati Viljandi linnaraamatukogus 12 parima pilaste valmistatud puumaja makettide nitus. Sellele Puuinfo vistlusele laekus 110 puumajamaketti le Eesti. Nitusel olnud td leiavad lasteaedades kasutust mngumajana.
6. mail kis metsandalal president Toomas Hendrik Ilves: avas metsandusvistluse koolinoortele, uudistas spordihoones interaktiivset nitust Jlg metsas ning tegi algust lossimgede Filosoofi allee uuendamisega, pannes linna ja metsaseltsi juhtide abiga he hvinud prna asemele kasvama uue.
9. mail avati Viljandi kesklinnas Arkaadia aed, samas said auhindu essee-, joonistus-, foto- ja omaloomingulise laulu vistluse parimad. Samal peval visteldi saeketi montaais ja puudelhkumises. Peva lpetas htune kontsert lossimgedes.

Eesti Metsaselts/Loodusajakiri


Eesti tdruku edu rahvusvahelisel teadustde konkursil

Hugo Treffneri gmnaasiumi abiturient Riinu Ots vitis USA-s peetud noorte teadusmessil oma uurimistga plevkivielektrijaamade husaastest krgeid auhindu.
Riinu uurimist Suitsujoa termilise tusu mju husaaste leviku arvutusele plevkivielektrijaamade nitel vitis keskkonnatde kategoorias teise preemia ja Hiina teaduse ja tehnoloogia assotsiatsiooni eripreemia. See on lbi aegade Eesti pilaste parim tulemus rahvusvahelisel teadustde konkursil, kuigi preemiaid on meie noored plvinud peaaegu igal aastal.
Phipreemiana sai Riinu 1500 dollarit, peale selle nimetatakse tema jrgi vike planeet vi asteroid nagu kigil 1. ja 2. preemia saanutel. Hiina teaduse ja tehnoloogia assotsiatsiooni eripreemia thendab aga tasuta osalust juulis toimuval Hiina noorte teaduskonkursil.
USA-s Nevada osariigis Renos peetud noorte teadusmess Intel ISEF on maailma suurim gmnaasiumiealiste teadusvistlus, kus osalevad parimad noorteadlased lisaks kigile osariikidele ka ligi 50 vlisriigist le maailma. Preemiaid antakse vlja ligi 4 miljoni dollari vrtuses. Tnavusel Intel ISEFil konkureeris kokku 1500 noort 17 teaduskategoorias. Riinu osales 71 konkurendi seas kategoorias Environmental Science, kus lpuks anti vlja ks esimene ning kolm teist preemiat. Riinu juhendaja on T atmosfrifsika vanemteadur Marko Kaasik.

Sihtasutus Archimedes


Prgilate sulgemiseks laekus kuus taotlust

Foto (prgila): Toomas Jriado

5. mail lppenud Euroopa Liidu htekuuluvusfondi tavajtmeprgilate sulgemise teise taotlusvooru esitati keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK) kuus taotlust. Nuetele mittevastavate prgilate sulgemiseks taotletakse kokku 210 607 142 krooni, millele lisandub taotlejate omaosalus.
KIK kontrollib taotleja ja taotluse nuetele vastavust ning annab vajaduse korral taotlejale vimaluse taotlust kohendada. Otsuse, kas taotlus rahuldatakse vi mitte, teeb KIK 60 kalendripeva jooksul taotluse esitamise kuupevast.
Eelmisse prgilate sulgemise taotlusvooru 2008. aasta augustis laekus viis taotlust, millest otsustati rahuldada kolm: Prnu Rma prgila, Saaremaa Neemi prgila ja Hiiumaa Kina prgila. Jtmeseaduse kohaselt peavad kik nuetele mittevastavad prgilad olema ladestamiseks suletud kesoleva aasta 16. juuliks ning korrastatud 2013. aasta 16. juuliks.
Perioodil 20072013 on kavas htekuuluvusfondist rahastada jtmekitluse arendamise projekte 2,8 miljardi krooniga, millest tavajtmeprgilate sulgemiseks on kavandatud 630 miljonit krooni.

KIK/Loodusajakiri


Teeliste kirikud on taas avatud

Foto (kasep): Suviti saab phapeva ennelunal sisse ka Kasep vanausuliste kirikusse Tartumaal Peipsire vallas (foto: Toomas Jriado).

Eesti kirikute nukogu (EKN) veebilehelt, vrgupaigast http://www.teelistekirikud.ekn.ee saab teada, milliste Eesti kirikute uksed ja mis ajal on sel suvel rndajatele avatud.
Avatud kirikute hooaeg kestab mai algusest septembri lpuni ja sel suvel saab tutvuda 188 kirikuga le maa. Avatud kirikuid tutvustab ka tasuta jagatav teatmik, mida tnavu trkiti 30 000 eksemplari. Seda saab turismiinfopunktidest, projektiga liitunud kirikutest ja suurematest Tallinna hotellidest. Teatmikus on eesti- ja ingliskeelne info iga phakoja ajaloo kohta. Eespool viidatud veebilehelt leiab teavet lisaks eesti ja inglise keelele ka saksa, soome, vene ja rootsi keeles.
Teeliste kirikud on Eesti kirikute nukogu avatud kirikute projekt, mille eesmrk on juhatada inimesi phakodadesse kultuuri ja ajalooga tutvuma.

infoturism.ee/EKN/Loodusajakiri


KIK-il titus heksas tegevusaasta

Keskkonnainvesteeringute keskus thistas oma heksandat tegevusaastat: 11. mail heksa aastat tagasi allkirjastas toonane rahandusminister Siim Kallas KIK-i asutamisotsuse. heksa aasta jooksul on KIK aidanud rahastada tuhandeid keskkonnaprojekte ning andnud endast parima, et keskkonnale meldud eurorahad leiaksid head kasutust.
Need heksa aastat on olnud vga huvitavad, sest meil on olnud vimalus luua Euroopa mistes kllaltki ainulaadne asutus, mille le vib uhke olla, tdes KIKi juhataja Kalev Aun.
heksa tegevusaastaga on KIK rahastanud ligi 12 000 keskkonnaprojekti, millest suuremat osa on rahastatud Eesti riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest. Keskkonnatasudest rahastatavate projektide ning erinevate vlisfondide projektide kaas- ja sildfinantseerimiseks on kulunud le 4,3 miljardi Eesti krooni. Lisanduvad veel suuremahulised Euroopa Liidu vahenditest rahastatavad projektid.
Eelstruktuurivahendi ISPA ning vana programmiperioodi htekuuluvusfondi (F) ja Euroopa regionaalarengufondi (ERF) rahastusotsuseid tehti enam kui 3,5 miljardi krooni eest. Suurem osa neist projektidest on lppenud ning viimased rahad toetuse saajatele vlja makstud, kuid mned mahukamad F projektid veel kestavad. Uue perioodi vahendite olukord pole samuti kurta, sest rahastusotsuseid on F ja ERF peale kokku viie miljardi eesti krooni ringis. Kokku on KIKi kaudu Euroopa Liidu abirahasid aastatel 20072013 plaanitud jagada mahus 12,3 miljardit krooni.

KIK


Alatskivil maitsti Parimat pala

Foto (vara): he ppereisi osalised on judnud Vara valda, kus selgitusi jagab vallavanem Andres Krp (foto: Toomas Jriado).

20. mail toimus Alatskivi lossis rahvusvaheline kohaturunduse konverents, mille korraldas Tartumaa Arendusselts koosts Maamajanduse infokeskuse, Tartu rinuandla ja innovatsioonikeskusega InnoEurope. Osalejate arv oli pea 150, neist mniteist vlismaalt.
Konverentsi raames toimunud vistluse Parim pala vitis Alatskivil restorani Apollo Belvedere pidava soomlanna Marja Korpimki toidukohas valmistatud soolane suupiste Eesti-Soome. Nitus-laadal tutvustati kohalikke tooteid ja teenuseid, ttasid tootearenduse, turunduse ja ekspordi pitoad.
21. mail kisid konverentsil osalenud ppekikudel Tartumaal.

Loodusajakiri



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012