Eesti Looduse fotov�istlus
2009/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
SNUMID EL 2009/6
Snumid

Elurikkus on elujud

11. maist 5. juunini toimus jrjekordne, 29. looduskaitsekuu. Seekordse kuu peateema oli Elurikkus on elujud.

Avatseremoonial Tallinna loomaaias andis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi le tnavuse Eerik Kumari looduskaitsepreemia. Juba 21. aastat antav preemia lks sedapuhku jagamisele Hans Voldemar Trassi ja Tiit Petersoo vahel.

Hans Trass on kauaaegne Tartu likooli ppejud, professor, emeriitprofessor ja Eesti teaduste akadeemia (TA) akadeemik, kes ppejuna alustas juba 1955. aastast. Trass on olnud Eesti looduseuurijate seltsi president (19641973 ja 19851991), aastast 1991 aupresident. Avaldanud rohkesti erialast publitsistikat, aga ka reisikirju ja mlestusi. Hans Trassi looduskaitsealane teadustegevus on olnud pikaajaline ja oluline nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tnu talle kujunes 20. sajandi teisel poolel Eestis teadmine, et loodusteadus, looduskaitse ja kultuur on omavahel vgagi seotud.
Tiit Petersoo alustas looduskaitseinspektorina Rapla metsamajandis 1976. aastal ja tema t eri asutuste looduskaitseametnikuna kestis 2003. aastani. Petersoolt on ilmunud hulgaliselt kirjutisi koduloo, keskkonna, looduskaitse ja looduse teemadel. Ta on Eesti looduskaitse seltsi liige algaastaist alates, peale selle on ta Eesti geograafia seltsi ja Eesti kodu-uurimise seltsi liige.
Muudest looduskaitsekuu nii lastele kui tiskasvanutele meldud ritustest tasub kindlasti mainida keskkonnaameti eestvttel 24. mail teoks saanud le-eestilist matka, kus asjatundjate juhtimisel kidi kigis maakondades retkedel peamiselt kaitsealadel. Nii sai meie rikast loodust tutvustada vimalikult laiale huviliste ringile.

Keskkonnaamet/Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri


Ettekandepev punasest raamatust

ks looduskaitsekuu traditsioonilisi ritusi oli Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni (TA LKK) 48. ettekandepev, mis toimus 27. mail Tartu likooli botaanikaaias. Seekord oli teemaks valitud Punane raamat meie looduse peegel.
Mitme ettekandega esines TA LKK esimees Urmas Tartes Eesti maalikoolist (EM). Veel astusid les lle Kukk, Erast Parmasto (mlemad EM), Tiina Randlane (T), Vilju Lilleleht (TA LKK, Eesti ornitoloogiahing), Piret Pappel (keskkonnaministeerium), Uudo Timm (keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus) ja Heiki Tamm (T). Jrgnes arutelu punase raamatu teemadel.

TA LKK/Loodusajakiri


Eluteaduste hoidja auhinna sai Kuulo Kalamees

Foto (kalamees): Mis seen see on? eluteaduse hoidja Kuulo Kalamees kevadkoolis (foto: Toomas Kukk).

29.31. maini toimus Plvamaal Karilatsi klas Mesikame puhkemajas 35. teoreetilise bioloogia kevadkool, seekord teemal Plvnemise teooria.
Tegemist on sisuliselt teoreetilise bioloogia aastakonverentsiga ning see on Eesti ks olulisemaid pikaajalise traditsiooniga interdistsiplinaarseid teadusritusi. Kevadkool haarab nii professoreid kui ka tudengeid, nii teadlasi kui amatre, kes pavad lahti mtestada eluslooduse protsesse. Seekord arutleti plvnemisksimuste le htaegu ja vrdlevalt bioloogia, kultuuriteaduste ja keeleteaduse vaatepunktist. Kohal olid Eesti nende erialade tipud, samuti huvilised ppurid. Kevadkooli toetas keskkonnainvesteeringute keskus.
Samal ritusel anti le rahvusliku bioloogia krgeim auhind, graafiline leht Eesti eluteaduse hoidja (vt. EL nr. 8, 2007, lk. 1618). Krge tiitli kuueteistkmnes laureaat on Eesti ks silmapaistvamaid seente uurijaid ja tutvustajaid, peamine eestikeelsete seenemrajate autor Kuulo Kalamees.
Teoreetilise bioloogia kevadkooli ks traditsioon on rhutada sgavate teoreetiliste teadmiste olulisuse krval ka hea loodusetundmise thtust: igal varahommikul tehakse kik vaatlema mbruskonna kooslusi. Seekord oli ks teejuht Kuulo Kalamees.

Eesti Loodus


Toetust saab katlamajade ja kttetrasside mberehitus

Foto (anne soojus): Toomas Jriado

8. maist hakkas KIK vastu vtma taotlusi Euroopa regionaalarengufondist (ERF) rahastatavale voorule, mille raames antakse 150 miljonit krooni toetust katlamajade mberehituseks, kaugkttevrkude rekonstrueerimiseks ja koostootmisjaamade rajamiseks.
Eesti soojamajanduse ks suurimaid probleeme on kaod kaugkttetorudes, mis hendavad katlamaju soojatarbijaga. Praegu kaob teel tootjalt lpptarbijani le kuuendiku energiast, niteks Soomes moodustavad need kaod vaid kuueteistkmnendiku. Vhem olulisem ei ole ka husaaste ksimus. Vanad likatlad ttavad enamasti sna madala kasuteguriga ning ktteli ei ole loodushoidlik energiaallikas. Lisaks pletamisel eralduvale ssihappegaasile emiteeritakse seda mrkimisvrses koguses ka li tootes.
Avatud taotlusvoorust on oodatud osa vtma nii kohalikud omavalitsused, mittetulundushingud, rihingud kui ka sihtasutused. Taotleja peab osutama kaugktteteenust vi mma kaugkttepiirkonda soojusenergiat. Toetuse saaja peab ise katma vhemalt poole projekti maksumusest. Vikseim toetussumma, mida antud vooru kigus eraldatakse, on 500 000 krooni ja suurim 50 miljonit krooni. Taotluste esitamise thtaeg on 14. august.
ERF toetusi energiamajanduse arendamiseks jagatakse vastavalt Elukeskkonna arendamise rakenduskavale aastateks 20072013, mille raames toetatakse energeetikat veidi le miljardi krooni ulatuses.

KIK


Eesti riiklik ilmateenistus sai 90

18. mail titus Eesti riiklikul ilmateenistusel 90 tegevusaastat.
Meie ilmateenistuse juured ulatuvad tegelikult palju varasemasse aega, aastasse 1865, kui loodi Tartu observatoorium, tles Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudi (EMHI) peadirektor Jaan Saar. Seejuures on meie riiklik ilmateenistus alati olnud krgel teaduslikul ja tehnilisel tasemel.
Eesti riikliku ilmateenistuse ametlik snniaeg on 18. mai 1919, mil alustas td rannavalve, side- ja pstejudude valitsusele allunud mereobservatoorium. Aasta hiljem lks mereobservatoorium Tartu likooli juhtimise alla. 1940. aastal nimetasid okupatsioonivimud Tartu meteoroloogia observatooriumi mber geofsika observatooriumiks, lisaks loodi Eesti NSV hdrometeoroloogiateenistuse valitsus asukohaga Tallinnas. 1942. aastal nimetati hdrometeoroloogiateenistuse valitsus mber hdrometeoroloogia instituudiks. 10. oktoobril 1946 sai Eesti NSV hdrometeoroloogiateenistusest ENSV ministrite nukogule allunud asutus. Seoses tiendavate lesannetega nimetati hdrometeoroloogiateenistus 1979. aastal mber hdrometeoroloogia ja looduskeskkonna kontrolli vabariiklikuks valitsuseks (HLKVV). Sellisel kujul eksisteeris HLKVV kuni iseseisva Eesti vabariigi taastamiseni.
Praegune EMHI moodustati valitsuse mrusega 1. oktoobril 1991. Rahvusriigi ilmateenistuse nutavale tasemele tstmiseks andsid suure panuse naaberriigid Soome ja Rootsi, mille kogemusi, nuandeid, tehnilist ja finantsabi instituut edukalt kasutas. Laienes ka rahvusvaheline koost, Eesti hines 1992. aastal lemaailmse meteoroloogia organisatsiooniga.
Ndseks on EMHI hinenud enamiku meile vajalike rahvusvaheliste organisatsioonidega ja nende programmidega, mille hulka kuuluvad Euroopa keskpika ilmaennustuse keskus, Euroopa meteoroloogilised satelliidid EUMETSAT, Euroopa meteoteenistuste hendus EUMETNET, ilmaprognooside numbriliste prognooside programm HIRLAM, radarite ssteem NORDRAD. EMHI eesmrk on olla maailmatasemel mtetehnika, kaasaegse teadusliku baasi, tehnoloogia ja tippspetsialistidega rahvuslik ilmateenistus, kes tagab Eesti sotsiaalsete, majanduslike, strateegiliste, riikliku julgeoleku ja elanikkonna vajaduste rahuldamise meteoroloogilise ja hdroloogilise informatsiooni jrele ning Eesti rahvusvaheliste kokkulepete titmise meteoroloogia ja hdroloogia vallas.

EMHI/KKM/Loodusajakiri


BirdLife: Roheline paber on Euroopa kalanduse viimane anss

Linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife International avaldas rahulolu Euroopa Komisjoni sja valminud kalandust ksitleva dokumendi Green paper on the Reform of the Common Fisheries Policy le, mille alusel hakatakse ette valmistama Euroopa Liidu ldise kalanduspoliitika (CFP) reformi aastal 2013. BirdLifei kinnitusel on see dokument julgustandev algus hdavajalikele radikaalsetele muutustele.
See kava annab ettekujutuse, milline peaks CFP olema, et niteks 2020. aastal viks ohjeldamatule lepgile vaadata kui millelegi kaugesse minevikku jnule. Peale lepgi tuleb jagu saada kalalaevastiku lemrasest suurusest, liigsetest toetustest kalapgile, kalanduse majanduslikust paindumatusest ja saakide langusest. Euroopa Komisjon vidab, et kui kogu maailma kalanduspiirkondadest kannatab lepgi all umbes veerand, siis Euroopas koguni 80 protsenti. Inglise kuningliku linnukaitsehingu RSPB merepoliitika juhi Euan Dunni snul on samas lausa skandaalne, et komisjon on viimastel aastatel lubanud EL kalandusnukogul kehtestada kvoodid, mis letavad teadlaste soovitusi ligi poole vrra.
Rohelise paberi alusel algavad nd keerulised lbirkimised ja arutelud, mis loodetavasti pdivad 2012. aasta lpuks uue CFP alusdokumendiga. Selleta pole Euroopa kalandusel mingit lootust juda taastumisteele.

BirdLife


Soome meriforell on saastunud

Kaart (forellijoed): Nende jgede forellide saastatust soomlased uurisidki (www.evira.fi).

Soome toiduturvalisuse amet Evira avalikustas kokkuvtte mullu lbiviidud uurimusest, milles uuriti saasteainete hulka seitsme olulisema Soome meriforellije kalades.
Ainerhmad, mille sisaldusi sedastati, olid dioksiinid, polklorobifenlid (PCB), bromeeritud leegiaeglustid ning tinaorgaanilised hendid; uuritud jed aga Kymijoki, Vantaanjoki, Kemijoki, Iijoki, Aurajoki, Tornionjoki ja Merikarvianjoki.
Vaid hes Merikarvianjokist ptud meriforellis oli dioksiinide ja PCB tase alla Euroopa Liidus lubatud nitaja. Tina- ja broomihendite sisaldus lubatud norme ei letanud.
Soome toiduamet on soovitanud sa kala vhemalt kaks korda ndalas ja samas kasutada toiduks erinevaid kalaliike. Evira on lisanud, et suuri, rohkem kui 17 sentimeetri pikkusi rimi ei tohiks le korra-paari kuus sa. Sama videtakse ka Lnemerest ptud lhe kohta. Nd tuleb sellesse hoiatusnimekirja lisada ka meriforell.
Kes viitsib uurimust soome keeles phjalikumalt uurida, leiab selle vrgupaigast http://www.evira.fi/portal/fi/elintarvikkeet/elintarviketietoa/vierasaineet/meritaimenten_dioksiini-_ja_pcb-pitoisuudet/.

Evira/Loodusajakiri


Saanuks ka paremini!

Kaanepilt Could Better

BirdLife International ja kuninglik briti linnukaitsehing RSPB esitlesid Brsselis Marshalli fondi toel tehtud uuringut Could do Better, How is EU Rural Development Policy delivering for biodiversity, mis vtab kokku EL 2007.2013. aasta maaeluarengu programmide vimaliku mju elurikkusele ja rhutab vajadust seda poliitikat prast 2013. aastat phjalikult muuta.
BirdLife sdistas esitlusel valitsusi, kes on jtnud kasutamata maaeluarengu poliitika keskkonnakaitselised vimalused. Kuigi selle abil saanuks mndagi ette vtta, et elurikkus endise hooga ei vaesestuks, on Euroopa looduse heaks tehtud ksnes vga nappe kulutusi. Seevastu on rikkalikult rahastatud selliseid ohtlikke ettevtmisi nagu niisutus- vi kuivendusvrkude arendused ja teede laiendused. Sageli nib, et valitused lasevad end liiga tugevalt mjutada julistel maaelu lobistidel.
Vlja toodi nii hid kui ka halbu niteid. Esimeste hulgas mainiti toetuste maksmist talunikele, kes on alles hoidnud krge loodusvrtusega alasid vi taastanud mrgalasid ja rohumaid. Negatiivsetest juhtudest mainiti seda, kuidas Kprosel maksti toetusi maanlvu les kndnud ja sellega erosiooni soodustanud plduritele, Soomes rohket vetist kasutanud vi Hispaanias liintensiivset oliivikasvatust viljelevatele talumeestele. Portugalis tahetakse aga maaeluarengu toetuste toel rikkuda koguni 200 000 hektarit krge elurikkusega kuiva maad, rajades sinna niisutatavad pllud.

BirdLife/Loodusajakiri



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012