Eesti Looduse fotovõistlus
2009/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
SÕNUMID EL 2009/6
Sõnumid

Elurikkus on elujõud

11. maist 5. juunini toimus järjekordne, 29. looduskaitsekuu. Seekordse kuu peateema oli „Elurikkus on elujõud”.

Avatseremoonial Tallinna loomaaias andis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi üle tänavuse Eerik Kumari looduskaitsepreemia. Juba 21. aastat antav preemia läks sedapuhku jagamisele Hans Voldemar Trassi ja Tiit Petersoo vahel.

Hans Trass on kauaaegne Tartu ülikooli õppejõud, professor, emeriitprofessor ja Eesti teaduste akadeemia (TA) akadeemik, kes õppejõuna alustas juba 1955. aastast. Trass on olnud Eesti looduseuurijate seltsi president (1964–1973 ja 1985–1991), aastast 1991 aupresident. Avaldanud rohkesti erialast publitsistikat, aga ka reisikirju ja mälestusi. Hans Trassi looduskaitsealane teadustegevus on olnud pikaajaline ja oluline nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tänu talle kujunes 20. sajandi teisel poolel Eestis teadmine, et loodusteadus, looduskaitse ja kultuur on omavahel vägagi seotud.
Tiit Petersoo alustas looduskaitseinspektorina Rapla metsamajandis 1976. aastal ja tema töö eri asutuste looduskaitseametnikuna kestis 2003. aastani. Petersoolt on ilmunud hulgaliselt kirjutisi koduloo, keskkonna, looduskaitse ja looduse teemadel. Ta on Eesti looduskaitse seltsi liige algaastaist alates, peale selle on ta Eesti geograafia seltsi ja Eesti kodu-uurimise seltsi liige.
Muudest looduskaitsekuu nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud üritustest tasub kindlasti mainida keskkonnaameti eestvõttel 24. mail teoks saanud üle-eestilist matka, kus asjatundjate juhtimisel käidi kõigis maakondades retkedel peamiselt kaitsealadel. Nii sai meie rikast loodust tutvustada võimalikult laiale huviliste ringile.

Keskkonnaamet/Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri


Ettekandepäev punasest raamatust

Üks looduskaitsekuu traditsioonilisi üritusi oli Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni (TA LKK) 48. ettekandepäev, mis toimus 27. mail Tartu ülikooli botaanikaaias. Seekord oli teemaks valitud „Punane raamat – meie looduse peegel”.
Mitme ettekandega esines TA LKK esimees Urmas Tartes Eesti maaülikoolist (EMÜ). Veel astusid üles Ülle Kukk, Erast Parmasto (mõlemad EMÜ), Tiina Randlane (TÜ), Vilju Lilleleht (TA LKK, Eesti ornitoloogiaühing), Piret Pappel (keskkonnaministeerium), Uudo Timm (keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus) ja Heiki Tamm (TÜ). Järgnes arutelu punase raamatu teemadel.

TA LKK/Loodusajakiri


Eluteaduste hoidja auhinna sai Kuulo Kalamees

Foto (kalamees): “Mis seen see on?” – eluteaduse hoidja Kuulo Kalamees kevadkoolis (foto: Toomas Kukk).

29.–31. maini toimus Põlvamaal Karilatsi külas Mesikamäe puhkemajas 35. teoreetilise bioloogia kevadkool, seekord teemal „Põlvnemise teooria”.
Tegemist on sisuliselt teoreetilise bioloogia aastakonverentsiga ning see on Eesti üks olulisemaid pikaajalise traditsiooniga interdistsiplinaarseid teadusüritusi. Kevadkool haarab nii professoreid kui ka tudengeid, nii teadlasi kui amatööre, kes püüavad lahti mõtestada eluslooduse protsesse. Seekord arutleti põlvnemisküsimuste üle ühtaegu ja võrdlevalt bioloogia, kultuuriteaduste ja keeleteaduse vaatepunktist. Kohal olid Eesti nende erialade tipud, samuti huvilised õppurid. Kevadkooli toetas keskkonnainvesteeringute keskus.
Samal üritusel anti üle rahvusliku bioloogia kõrgeim auhind, graafiline leht „Eesti eluteaduse hoidja” (vt. EL nr. 8, 2007, lk. 16–18). Kõrge tiitli kuueteistkümnes laureaat on Eesti üks silmapaistvamaid seente uurijaid ja tutvustajaid, peamine eestikeelsete seenemäärajate autor Kuulo Kalamees.
Teoreetilise bioloogia kevadkooli üks traditsioon on rõhutada sügavate teoreetiliste teadmiste olulisuse kõrval ka hea loodusetundmise tähtust: igal varahommikul tehakse käik vaatlema ümbruskonna kooslusi. Seekord oli üks teejuht Kuulo Kalamees.

Eesti Loodus


Toetust saab katlamajade ja küttetrasside ümberehitus

Foto (anne soojus): Toomas Jüriado

8. maist hakkas KIK vastu võtma taotlusi Euroopa regionaalarengufondist (ERF) rahastatavale voorule, mille raames antakse 150 miljonit krooni toetust katlamajade ümberehituseks, kaugküttevõrkude rekonstrueerimiseks ja koostootmisjaamade rajamiseks.
Eesti soojamajanduse üks suurimaid probleeme on kaod kaugküttetorudes, mis ühendavad katlamaju soojatarbijaga. Praegu kaob teel tootjalt lõpptarbijani üle kuuendiku energiast, näiteks Soomes moodustavad need kaod vaid kuueteistkümnendiku. Vähem olulisem ei ole ka õhusaaste küsimus. Vanad õlikatlad töötavad enamasti üsna madala kasuteguriga ning kütteõli ei ole loodushoidlik energiaallikas. Lisaks põletamisel eralduvale süsihappegaasile emiteeritakse seda märkimisväärses koguses ka õli tootes.
Avatud taotlusvoorust on oodatud osa võtma nii kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, äriühingud kui ka sihtasutused. Taotleja peab osutama kaugkütteteenust või müüma kaugküttepiirkonda soojusenergiat. Toetuse saaja peab ise katma vähemalt poole projekti maksumusest. Väikseim toetussumma, mida antud vooru käigus eraldatakse, on 500 000 krooni ja suurim 50 miljonit krooni. Taotluste esitamise tähtaeg on 14. august.
ERF toetusi energiamajanduse arendamiseks jagatakse vastavalt „Elukeskkonna arendamise rakenduskavale aastateks 2007–2013”, mille raames toetatakse energeetikat veidi üle miljardi krooni ulatuses.

KIK


Eesti riiklik ilmateenistus sai 90

18. mail täitus Eesti riiklikul ilmateenistusel 90 tegevusaastat.
„Meie ilmateenistuse juured ulatuvad tegelikult palju varasemasse aega, aastasse 1865, kui loodi Tartu observatoorium,“ ütles Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) peadirektor Jaan Saar. „Seejuures on meie riiklik ilmateenistus alati olnud kõrgel teaduslikul ja tehnilisel tasemel.”
Eesti riikliku ilmateenistuse ametlik sünniaeg on 18. mai 1919, mil alustas tööd rannavalve, side- ja päästejõudude valitsusele allunud mereobservatoorium. Aasta hiljem läks mereobservatoorium Tartu ülikooli juhtimise alla. 1940. aastal nimetasid okupatsioonivõimud Tartu meteoroloogia observatooriumi ümber geofüüsika observatooriumiks, lisaks loodi Eesti NSV hüdrometeoroloogiateenistuse valitsus asukohaga Tallinnas. 1942. aastal nimetati hüdrometeoroloogiateenistuse valitsus ümber hüdrometeoroloogia instituudiks. 10. oktoobril 1946 sai Eesti NSV hüdrometeoroloogiateenistusest ENSV ministrite nõukogule allunud asutus. Seoses täiendavate ülesannetega nimetati hüdrometeoroloogiateenistus 1979. aastal ümber hüdrometeoroloogia ja looduskeskkonna kontrolli vabariiklikuks valitsuseks (HLKVV). Sellisel kujul eksisteeris HLKVV kuni iseseisva Eesti vabariigi taastamiseni.
Praegune EMHI moodustati valitsuse määrusega 1. oktoobril 1991. Rahvusriigi ilmateenistuse nõutavale tasemele tõstmiseks andsid suure panuse naaberriigid Soome ja Rootsi, mille kogemusi, nõuandeid, tehnilist ja finantsabi instituut edukalt kasutas. Laienes ka rahvusvaheline koostöö, Eesti ühines 1992. aastal ülemaailmse meteoroloogia organisatsiooniga.
Nüüdseks on EMHI ühinenud enamiku meile vajalike rahvusvaheliste organisatsioonidega ja nende programmidega, mille hulka kuuluvad Euroopa keskpika ilmaennustuse keskus, Euroopa meteoroloogilised satelliidid EUMETSAT, Euroopa meteoteenistuste ühendus EUMETNET, ilmaprognooside numbriliste prognooside programm HIRLAM, radarite süsteem NORDRAD. EMHI eesmärk on olla maailmatasemel mõõtetehnika, kaasaegse teadusliku baasi, tehnoloogia ja tippspetsialistidega rahvuslik ilmateenistus, kes tagab Eesti sotsiaalsete, majanduslike, strateegiliste, riikliku julgeoleku ja elanikkonna vajaduste rahuldamise meteoroloogilise ja hüdroloogilise informatsiooni järele ning Eesti rahvusvaheliste kokkulepete täitmise meteoroloogia ja hüdroloogia vallas.

EMHI/KKM/Loodusajakiri


BirdLife: Roheline paber on Euroopa kalanduse viimane šanss

Linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife International avaldas rahulolu Euroopa Komisjoni äsja valminud kalandust käsitleva dokumendi Green paper on the Reform of the Common Fisheries Policy üle, mille alusel hakatakse ette valmistama Euroopa Liidu üldise kalanduspoliitika (CFP) reformi aastal 2013. BirdLife’i kinnitusel on see dokument „julgustandev algus hädavajalikele radikaalsetele muutustele”.
See kava annab ettekujutuse, milline peaks CFP olema, et näiteks 2020. aastal võiks ohjeldamatule ülepüügile vaadata kui millelegi kaugesse minevikku jäänule. Peale ülepüügi tuleb jagu saada kalalaevastiku ülemäärasest suurusest, liigsetest toetustest kalapüügile, kalanduse majanduslikust paindumatusest ja saakide langusest. Euroopa Komisjon väidab, et kui kogu maailma kalanduspiirkondadest kannatab ülepüügi all umbes veerand, siis Euroopas koguni 80 protsenti. Inglise kuningliku linnukaitseühingu RSPB merepoliitika juhi Euan Dunni sõnul on samas lausa skandaalne, et komisjon on viimastel aastatel lubanud EL kalandusnõukogul kehtestada kvoodid, mis ületavad teadlaste soovitusi ligi poole võrra.
Rohelise paberi alusel algavad nüüd keerulised läbirääkimised ja arutelud, mis loodetavasti päädivad 2012. aasta lõpuks uue CFP alusdokumendiga. Selleta pole Euroopa kalandusel mingit lootust jõuda taastumisteele.

BirdLife


Soome meriforell on saastunud

Kaart (forellijoed): Nende jõgede forellide saastatust soomlased uurisidki (www.evira.fi).

Soome toiduturvalisuse amet Evira avalikustas kokkuvõtte mullu läbiviidud uurimusest, milles uuriti saasteainete hulka seitsme olulisema Soome meriforellijõe kalades.
Ainerühmad, mille sisaldusi sedastati, olid dioksiinid, polüklorobifenüülid (PCB), bromeeritud leegiaeglustid ning tinaorgaanilised ühendid; uuritud jõed aga Kymijoki, Vantaanjoki, Kemijoki, Iijoki, Aurajoki, Tornionjoki ja Merikarvianjoki.
Vaid ühes Merikarvianjokist püütud meriforellis oli dioksiinide ja PCB tase alla Euroopa Liidus lubatud näitaja. Tina- ja broomiühendite sisaldus lubatud norme ei ületanud.
Soome toiduamet on soovitanud süüa kala vähemalt kaks korda nädalas ja samas kasutada toiduks erinevaid kalaliike. Evira on lisanud, et suuri, rohkem kui 17 sentimeetri pikkusi räimi ei tohiks üle korra-paari kuus süüa. Sama väidetakse ka Läänemerest püütud lõhe kohta. Nüüd tuleb sellesse hoiatusnimekirja lisada ka meriforell.
Kes viitsib uurimust soome keeles põhjalikumalt uurida, leiab selle võrgupaigast http://www.evira.fi/portal/fi/elintarvikkeet/elintarviketietoa/vierasaineet/meritaimenten_dioksiini-_ja_pcb-pitoisuudet/.

Evira/Loodusajakiri


Saanuks ka paremini!

Kaanepilt Could Better

BirdLife International ja kuninglik briti linnukaitseühing RSPB esitlesid Brüsselis Marshalli fondi toel tehtud uuringut Could do Better, How is EU Rural Development Policy delivering for biodiversity, mis võtab kokku EL 2007.–2013. aasta maaeluarengu programmide võimaliku mõju elurikkusele ja rõhutab vajadust seda poliitikat pärast 2013. aastat põhjalikult muuta.
BirdLife süüdistas esitlusel valitsusi, kes on jätnud kasutamata maaeluarengu poliitika keskkonnakaitselised võimalused. Kuigi selle abil saanuks mõndagi ette võtta, et elurikkus endise hooga ei vaesestuks, on Euroopa looduse heaks tehtud üksnes väga nappe kulutusi. Seevastu on rikkalikult rahastatud selliseid ohtlikke ettevõtmisi nagu niisutus- või kuivendusvõrkude arendused ja teede laiendused. Sageli näib, et valitused lasevad end liiga tugevalt mõjutada jõulistel maaelu lobistidel.
Välja toodi nii häid kui ka halbu näiteid. Esimeste hulgas mainiti toetuste maksmist talunikele, kes on alles hoidnud kõrge loodusväärtusega alasid või taastanud märgalasid ja rohumaid. Negatiivsetest juhtudest mainiti seda, kuidas Küprosel maksti toetusi maanõlvu üles kündnud ja sellega erosiooni soodustanud põlduritele, Soomes rohket väetist kasutanud või Hispaanias üliintensiivset oliivikasvatust viljelevatele talumeestele. Portugalis tahetakse aga maaeluarengu toetuste toel rikkuda koguni 200 000 hektarit kõrge elurikkusega kuiva maad, rajades sinna niisutatavad põllud.

BirdLife/Loodusajakiri



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet