Eesti Looduse fotov�istlus
2009/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2009/7
Tume marmorleedik on judnud Eestisse

Igal aastal leitakse Eestimaal uusi liblikaliike, kuid mitte iga uus liik ei rata sellist thelepanu nagu tume marmorleedik. Tema esmaleid meil on registreeritud mullu julude ajal hes Tartu Annelinna korteris. Ilmselt pses loom lahti Hollandist toodud alpikanni potist.

Putukate levik oma phielupaikadest vlja on teadlastele alati huvi pakkunud. Ksimusele, miks sajandeid paigal psinud liik hakkab htkki kiiresti oma levilat laiendama ning jb siis psivalt elama palju suuremal alal kui enne, ei ole veel leitud ammendavat vastust.
Teine lugu on siis, kui inimene ise putukaliike levitab. Kaupu on riigist riiki ja helt mandrilt teisele veetud sajandeid ja nii on mnedki putukaliigid juba ammusest ajast levinud kikjale, kus on inimasustus. Aina kiirenev kaupade leilmne ringlus on tekitanud sootuks uudse olukorra. Enamasti kll nii inimesele kui ka putukale tahtmatult satuvad viimased alatasa uutesse paikadesse, kus nende liik pole kunagi varem elutsenud. Enamasti lpevad need reisid putukatele kurvalt, sest nad ei suuda kohaneda uute oludega ning hukkuvad. Mnikord nnestub neil aga uues elupaigas kohaneda ja edukalt sigida.

Lausa vabas looduses suudab kanda kinnitada suhteliselt vhe rndureid. Meile tuntuim on kindlasti Phja-Ameerikast prit kartulimardikas, kes aeglaselt, kuid kindlalt on vallutamas uusi elupaiku kaugel oma algkodumaast ja kohaneb ha karmimate elutingimustega.

Rohkem vimalusi on neil, kes leiavad elupaiga inimese loodud tehiskeskkonnas, olgu see siis elamu, tstus- vi abihoone, aga ka mesitaru vi kasvuhoone. Viimases kahes on putukatele loodud eriti soodsad, kauget kodupaika jljendavad elutingimused.
Elamutes elavatest inimkaaslejatest on enim tuntud liblikate hulka kuuluvad leedikud (jahu-, veski-, aida-, luna-aida-, tallileedik) ja koid (riide-, naha- terakoi), mardikad (jahu- ja leivamardikas, terakrsakas) ning vhemal mral teised putukad (maja- ja kodusoomukas). Inimesega eluruumi jagades jagavad paljud neist liikidest ka inimesega sama toitu.
Samuti on tuntud kasvuhoonekahjurid, nagu kasvuhoonekarilane. Hoolimata sna karmidest karantiininuetest lisandub viimati mainitud seltskonda pidevalt uusi liike. Nende levik on sageli seotud mne eduka firmaga, kel lai mgivrk le kogu maailma. Ja kuigi jrgitakse nudeid, leiavad putukad ikka vimaluse koos kaubaga reisida.

heks jrjekordseks llatajaks vib pidada seni Euroopas Vahemere maades ja Kanaari saartel tagasihoidlikke kombeid pidanud, kuid luna pool Aafrikas, Lhis-Idas ja isegi Lne-Indias pris tuntud liblikat, kelle ladinakeelne nimetus on Duponchelia fovealis Zeller. Perekonda Duponchelia kuulub 11 liiki, kuid thelepanu on ratanud neist senini vaid ks.
Eestikeelset nimetust selle liblikal veel ei ole. Laiemale ldsusele on see liik ldse sna tundmatu: ka ingliskeelset nimetust Dark Marbled Tabby kasutatakse harva. Viimase otsetlge on tume vdiline marmorleedik. Eesti keeles vikski liigi nimetus olla tume marmorleedik.
Huvitav, et muidu agarad nimepanijad soomlased ei ole sellele liblikale leidnud sobivat omakeelset nimetust, kuigi liik leiti Soomest esimest korda juba 1984. aastal.

Looduses on tumeda marmorleediku elupaikadeks soolase veega soised alad. Rvik vib toituda igasugustest rohelistest taimedest, teisisnu, ta on polfaag. Ilmselt tnu laiale looduslikule toiduspektrile suudabki see leedik asustada kasvuhooneid, toitudes siin kikmeldavaist kultuurtaimedest, alates lilledest (begooniad, alpikannid, gerberad, roosid) ja lpetades arvukate aedviljaliikidega (magus pipar, tomat, kurk jne.). Avamaastikul lisanduvad sgisedelisse viljapuud [1].
Rvik toitub pris omapraselt. Kui muude liblikate rvikud eelistavad vaid ht kindlat taimeosa, olgu siis lehti, vart vi juurt, siis tumeda marmorleediku rvik vib vabalt kasutada toiduks nii lehti kui ka lihakaid varsi ning nende sees (nt. begoonial, tomatil, kurgil ja magusal pipral) isegi nsusi uuristada.
Ometi ei ole see liik oma loodusliku levila piires kuni viimase ajani kuigi oluliseks kahjuriks kujunenud. Pigem on ta kahjuriks kujunemas just jahedamas kliimas, vljaspool oma looduslikku levilat ning enamasti just kasvuhoonetes. Viimasel ajal on siiski tulnud murelikke teateid ka looduslikult levialalt: Luna-Prantsusmaal kahjustavad rvikud avamaal kasvavaid maasikataimi, Iraagis ja Iraanis aga granaatuna ja maisi varsi ning tlvikuid.
Looduses munetakse tavaliselt taime tipuossa, kasvuhoonetes on mrgatud munemist mullapinnale [2]. Munad on vikesed, 0,50,7 mm ja valkjasrohelised, vastse arenedes muutuvad aga erepunaseks. Koorunud rvikud on esmalt pruunika tooni ning musta peakapsliga. Toitumise kigus pimib rvik lehed sageli vrgendiniidi abil kokku ning toitub selle lehemajakese sees. Kui aga rvik toitub varrel vi uuristab selle sees, siis ta vrgendit ei kasuta. Tiskasvanud rviku pikkus on 2030 mm.
Nukkumiseks valmistab rvik 1519 mm pikkuse kookoni, mis on mullaosakestest, taimejnustest ja muust prahist vrgendiga kokku pimitud. Kookonis areneva nuku pikkus on 910 mm. Puhke- ehk diapausi pole sel liigil heski arengujrgus theldatud, nii vib liblikas areneda kogu aasta vltel ning anda vhemalt kaks-kolm plvkonda aastas.

Esimesed teated liblika leidude kohta vljaspool looduslikku levilat tulid videtavalt 1984. aastal Taanist ja Soomest [3]. Sel sajandil on liik muutunud Taanis tsiseks kasvuhoonekahjuriks. Soomes seevastu mitte, kuigi sealgi on teda ndseks leitud sna paljudes kohtades, sealhulgas Vaasa linnast 50 km phja pool, 2007. aastal koguni Lapimaal.
Hollandist leiti tume marmorleedik 1989. aastal. 2006. aastal oli liik juba tieiguslikus kahjuristaatuses, nii et tema vastu loodi phjalik trjessteem. Arvatavasti just Hollandist ongi saanud alguse liblika lai levik Phja-Euroopas ning ka Phja-Ameerikas.
Saksamaal registreeriti liik 1991. aastal Berliinis ja Stuttgardis, Norras 1992. aastal, Ungaris 1993, Inglismaal 1996. Luna-Inglismaal on selle liigi isendeid viimasel ajal leitud ka valguspnistest, peamiselt sgisel. Edasi kulges levik Tehhimaale (1997), Rootsi (1998) ja Belgiasse (1998). Belgias saab see liik soojadel talvedel hakkama ka looduses, 2006. aastaks oli teda leitud juba riigi kuues provintsis [4]. 2001. aastal judis liik veitsi, 2007. aastal Austriasse. Ilmselt on seda liblikat veetud laiali le Euroopa.
2004. aastal mrgiti teda esimest korda Phja-Ameerikas, hes USA begooniakasvatuses [5], kevadel 2005 registreeriti liik aga juba ka Kanadas Ontario provintsis [6]. Nagu Euroopas, on liik ka Phja-Ameerikas kujunemas heks ohtlikumaks kasvuhoonekahjuriks.
Arvatavasti on liblikat veetud paljudesse muudessegi paikadesse, kus keegi pole teda lihtsalt veel mrganud. Igatahes Kesk-Euroopas ja Luna-Inglismaal hiilib see liik juba kasvuhoonest vlja ja sobitub tasapisi looduslikku keskkonda.

Kuigi tegu on suhteliselt uue kahjuriga, on tema vastu vlja ttatud juba sna thusad meetmed. ks thusamaid bioinsektitsiide (st. elusolenditest toodetud putukamrke toim.) on niteks bakterit Bacillus thuringiensis sisaldav BIOPROTEC 3P. Feromoonpnistest on kige tkindlamaks osutunud need, kus kogumisanumas on seebivesi, seevastu lehter- ja liimpnised (nn. deltapnised) ei ole nii head [7]. Potilillede kaitsel on hid tulemusi andnud mullas elavad lestad Hypoaspis miles ja Hypoaspis aculeifer ning mardikaliste hulka kuuluv lhitiiblane Atheta coriaria, kes hvitavad leediku mune ja rvikuid.
Kuid esialgu lootkem siiski, et meil Eestis kogu seda arsenali niipea vaja ei lhe.

1. Boggis, Philip. The spread of Duponchelia fovealis (Zell.) in Cornwall: www.cornwallmothgroup.org.uk/reports/report1.htm
2. Messerlink G, Van-Wensveen W. 2003. Biocontrol of Duponcheria fovealis (Lepidoptera: Pyralidae) with soil-dwelling predators in potted plants. Commun. Agric. Appl. Biol. Sci. 68 (4 Pt A): 15965. www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15149106
3. Rennwald, Erwin. Duponchelia fovealis ZELLER, 1847: www.lepiforum.de/cgi-bin/lepiwiki_vgl.pl?action=browse&id=Duponchelia_Fovealis&revision=35
4. De Prins, Willy; Steeman, Chris. Catalogue of the Lepidoptera of Belgium: webh01.ua.ac.be/vve/Checklists/Lepidoptera/Crambidae/Dfovealis.htm
5. University of Florida 2005. Pest Alert For Duponchelia fovealis. Greenhouse product news. www.gpnmag.com/gpn/index.cfm?fuseaction=showNewsItem&newsItemID=10671
6. Chaput, Jim. Minor Use control for Duponchelia fovealis approved. Greenhouse Canada. www.greenhousecanada.com/content/view/1259/67
7. Kimberley Miranda 2008. Water traps most effective on moth Duponchelia fovealis. Horticulture week. www.hortweek.com/news/rss/Search/857302/Water-traps-effective-moth-Duponchelia-fovealis

Mati Martin (1951) on zooloog, ttab Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituudis.

PILDID

01 Tume marmorleedik ratab thelepanu juba oma vlimusega, erinedes tpilistest phjamaa leedikutest nooljama keha- ning iseloomuliku tiivakuju poolest. Tiibade siruulatus on 1822 mm, sale keha on kaetud tumedate soomustega. Nukust vljunud liblikas on tumehall, eestiibu ilmestab kaks kollakat, kitsast ja sakilist ristvti. Vlimise ristvdi keskel on eriti suur hambataoline sakk. Vtide vahel, tiiva eesserva lhedal, paikneb tume, ebakorraprase kujuga laik, selle krval sageli ka heledam laik. Ka liblika tagakeha on triibuline, sest iga lli eesservas paiknevad heledat vrvi soomused. Puhkeolekus vtab putukas iseloomuliku asendi, tstes pea, langetades tiivad ja prates tagakeha tipu les. Tundlad asetatakse sna smmeetriliselt tiibade peale. Foto: FvLamoen (commons.wikimedia.org)

02 Tiibade vrv ei ole kigil isenditel pris hesugune. Sageli on tiibadel kerge punakaspruun lige. Foto: Raniero Panfili



Mati Martin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012