Eesti Looduse fotov�istlus
2009/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2009/8
Ehitusmaavarade kaevandamist Eestis tuleb paremini planeerida

Riigikontrolli audit nitas, et ehitusmaavarade kaevandamine ei ole Eestis korraldatud jtkusuutlikult. Kehtestatud pole aastaseid kasutusmrasid, uusi karjre avades lhtutakse eelkige ettevtjate huvist ning jrelevalve kaevandamise le on puudulik. Ehitusmaavarasid ei kaevandata meil ei keskkonnahoidlikult ega inimsbralikult: kohalike elanike huvide ja looduskeskkonnaga arvestatakse vhe ning kasutatud karjre enamasti ei korrastata.

ks ilmekamaid niteid maavarade mtlematu kaevandamise kohta on Nauru saareriigis juhtunu. Saar oli rikas fosfaatide poolest, mida hakati kaevandama 1907. aastal. Veel paarkmmend aastat tagasi oli Nauru sisemajanduse kogutoodang inimese kohta tnu maavara mgile maailma suurimaid ja riik vga rikas. Kahekmnenda sajandi lpuks oli maavara otsas, sisemajanduse kogutoodangult langeti maailma viimaste hulka ja endisest hiilgusest ji vaid mlestus. Praeguseks on omaaegsest paradiisisaarest saanud suur ammendatud karjr, elamisklblikuks on jnud ainult kitsas rannikuriba.

Eestis on ehitusmaterjalidena kasutatavate maavarade kaevandamise mahud Statistikaameti andmetel alates sajandivahetusest pidevalt suurenenud. Niteks 2007. aastal kaevandati kruusa ja liiva ligikaudu neli korda, lubjakivi le kolme korra ja dolokivi ligikaudu 2,5 korda rohkem kui 2001. aastal (# 1). Kuna lhitulevikus on kavandatud palju suuremahulisi ehitustid, niteks TallinnaTartu maantee laiendus, ei ole oodata, et nudlus ehitusmaterjalide jrele oluliselt vheneks. Kuigi elamuehitus on viimase aastaga vaibunud, on kaevandusettevtted esitanud jrjest rohkem taotlusi uute karjride rajamiseks.

Maavarade varud. Maavarad ei taastu ja nende kaevandusklblikud varud lpevad varem vi hiljem. Kui turba ja plevkivi kaevandamist suunab Eesti riik sstva arengu seaduse jrgi kasutusmrade abil, siis ehitusmaavarade puhul seda ei tehta. Teisisnu, riiklikul tasandil on otsustamata, kui kauaks peaks ehitusmaavarade teadaolevaid varusid jtkuma.
Eesti Looduse praegused lugejad tenoliselt ei ne aega, mil kogu Eestis ehitusmaavarade kasutatavad varud ammendatakse. Keskkonnaministeeriumi andmetel jtkuks maardlate nimistus registreeritud maardlates kaevandusklblikku lubjakivi 70, dolokivi 90, liiva 120 ja kruusa 20 aastaks seda juhul, kui psiksid 2007. aasta kaevandamismahud. Mitte kik ehitusmaavarade teadaolevad leiukohad pole maardlate nimistus kirjas ning kllap on osa leiukohti veel avastamatagi.
Seevastu kohalikul tasandil vivad maavarad ammenduda pris kiiresti. Niteks Hanila vallas dolokivi kaevandamise luba taotledes teatas kaevandaja, et ksitud kaevandusmaht kindlustab ettevtte toorainega 2025 aastaks. Kuid soodsate ekspordivimaluste tttu kaevandati kuue aastaga ra kogu taotletud maht ja rohkemgi. Seejrel esitati taotlus avada uus ja suurem karjr. ks phjendus oli, et karjris seni td saanud inimesed vivad muidu jda tta. Niisiis, peaaegu terveks inimplvkonnaks kavandatud t sai otsa neli korda lhema aja jooksul, sest loodusvara kasutati suuremas mahus, kui esialgu kavandati.

Majanduskasvust ja loodusvarade tarvitusest. Seniajani on ehitusmaavarade kaevandamismahtude ja sisemajanduse kogutoodangu kasvu vahel olnud tugev seos, seda nii Eestis kui maailmas tervikuna. Ent arenenud riikides on juba aastaid tagasi jutud ratundmisele, et selline otsene side loodusvarade kasutuse ja majanduskasvu vahel tuleb katkestada. Majandust saab ja tuleb arendada hoopis nii, et looduskeskkonda koormatakse senisest vhem.
Euroopa henduse kuues keskkonnategevusprogramm (2002. a.) mrgib, et riigid peaksid selgelt paika panema eesmrgid ja meetmed, kuidas loodusvarasid senisest thusamalt ja vhem kasutada. Seda phimtet on korduvalt rhutatud muudeski, ka thivet ksitlevates leeuroopalistes strateegiadokumentides. Kahjuks ei ole niisugune mte meil Eestis veel kuigi mrgatavat toetuspinda leidnud.

Uute karjride asukohtadest. Maavarade kaevandamisega muudetakse keskkonda prdumatult. Kaotatud elupaiku vi muudetud veereiimi endisel kujul taastada ei ole vimalik. Ehitusmaavarade kaevandamise mju keskkonnale oleneb eelkige karjri asukohast. Seetttu on vga oluline leida karjridele niisugused asukohad, mis on keskkonna suhtes kige soodsamad.
Asukoha valikuks annavad hea vimaluse maakonna- ja ldplaneeringud, mille keskkonnamju strateegilise hindamise (KSH) kigus saaks hinnata kaevandamise mju eri paikades ning leida sobivaimad. Paraku nitas tnavu tehtud riigikontrolli audit, et ldjuhul maakonna- ega ldplaneeringutes uute karjride rajamisele thelepanu ei prata, enamasti piirdutakse vaid seniste kaevanduste kirjeldusega. Kaevandamisele viidatakse planeeringutes peamiselt seoses konfliktialadega, niteks kui karjrid ja rohevrgustik juhtuvad olema samal alal.
Kuna pealmaakaevandamine ei ole vabariigi valitsuse mrusega kinnitatud olulise ruumilise mjuga objektide nimekirjas, siis pole planeeringute koostajatel kohustust selle teemaga tegeleda. Kohalike omavalitsuste esindajate snul nad pigem vldivad kaevandamisteemat, sest eeldatavad vaidlused kulutaksid palju aega. Tegelikult lkatakse vaidlused niiviisi lihtsalt tulevikku. Ent siis on ettevtted juba uuringutele kulutusi teinud ning lahkhelid tulevad mrksa teravamad.
Nagu eespool mrgitud, ei ole kogu Eesti ehitusmaavarad tielikult uuritud. Kuid teada olevaid maavarade leiukohti ning seega vimalike karjride asukohti on siiski rohkem kui avalikustatud andmete jrgi viks arvata. Teavet nende kohta kasutavad ettevtjad kaevandamiseelsete uuringute lubasid taotledes. Audit nitas, et umbes pooled ehitusmaavarade geoloogilised uuringud on tehtud aladel, mis ei olnud uuringu ajal maardlana registreeritud. Niiviisi tiendatakse maardlate nimistut pidevalt andmetega uute maardlate kohta ning maavarade teada olevad varud suurenevad (# 2). Geoloogiline uuring kestab tavaliselt kaks-kolm aastat: vib arvata, et nii praeguseks vljastatud kui tulevikus antavate lubade alusel tehtavad uuringud tiendavad maardlate nimistut olulisel mral edaspidigi.
Kogu ldgeoloogiliste uurimistdega kogutud teave, mis on kttesaadav kaevandada soovivatele ettevtjatele, peaks olema avalikustatud ja niiviisi kasutatav ka maakonna- ja ldplaneeringute koostajatele. Siis saaks teisi vimalusi kaaludes leida tulevastele karjridele sobivaimad asukohad ja seda juba enne, kui mni ettevtja seob oma rihuvid mingi konkreetse paigaga.

Karjri avamise otsusest. Maavara kaevandamist mingis kohas ei tohi otsustada enne, kui pole kindlaks tehtud sealse kaevandamise mju ja vimalikkus. Maapueseaduse kohaselt jaotatakse maavarad nende uurituse, kaevandamisolude ja vimaliku keskkonnamju jrgi aktiivseteks ja passiivseteks. Varu on aktiivne, kui selle kaevandamine on nii keskkonnakaitseliselt kui ka tehniliselt vimalik ning majanduslikult kasulik. Passiivse ehk vaid tinglikult kasutatavana tuleb varu ksitleda siis, kui mainitud tingimused pole ndsel ajal tidetud, kuid vivad tituda tulevikus.
Kahjuks on praegu kujunenud nii, et prast maavara geoloogilist uuringut kinnitatakse see aktiivseks ehk testatult kaevandamisvrseks ilma kaevandamise mju hindamata (vljend aktiivne ehk testatult kaevandamisvrne maavaravaru prineb keskkonnaministri mrusest 21.04.2005).
Sellise kinnitamise niteks on Nabala juhtum, kus keskkonnaminister kinnitas 11. juunil 2007 lubjakivimaardla maavarad aktiivseks tarbevaruks, hindamata kaevandamise vimalikku mju karstiala veereiimile, looduskeskkonnale ja kohalikele elanikele. Sellele jrgnenud ettevtjate kaevandamissoov ti kohtuvaidluse, sest Kose vald soovis luua hoopis Rahkvlja maastikukaitseala. Omavalitsus seisis looduskaitse ja kohalike elanike huvide eest, kuid ettevtja ja keskkonnaministeerium soovisid siiski maavara aktiivse varu kasutusele vtta.
Kohus leidis, et volikogu peab mruse kaitseala loomise kohta thistama, sest see ei arvestanud geoloogilise uuringu loa omaniku seisukohti. Tuleb vlja, et geoloogilise uuringu luba annab selle omanikule igusi, mis takistavad kaitsealade loomist, vaba konkurentsi kaevandada soovivate ettevtete vahel ega vimalda kaevandamise vimalikkuse le sltumatult otsustada.
Seda, et keskkonnaministeeriumi ametnike arusaam kaevandamisvrse maavara mistest ei ole selge, kinnitab tnavu 11. juunil Eesti Pevalehes tsiteeritud keskkonnaminister (www.epl.ee/artikkel/470977), kelle snul ei ole kaevandajatel praegu sellist tehnoloogiat, mis vimaldaks Nabala tingimustes kaevandada.
Maavara geoloogilise uuringu luba ei anna kaevandamisigust ega saa tekitada ka nn. igustatud ootust kaevandada. Kuid senine asjade kik nitab, et geoloogilise uuringu loaga on karjride rajamine uuritud aladele sisuliselt otsustatud. Palju on kneldud, et kaevandamise vimalikkus selgub alles prast kaevandamisloa keskkonnamju hindamist (KMH). Ometi pole seni kordagi jetud KMH tulemuste phjal kaevandamisluba andmata.

Kohalike omavalitsuste seisukohtadest. Sageli on kuulda etteheiteid, et just kohalike omavalitsuste vastuseis on mrav takistus uutele karjridele. Kinnituseks tuuakse niteid valdade kohta, kes olid otsustanud vtta kaitse alla alad, kuhu ettevtjad plaanisid karjre.
Paraku ongi kaitsealad jnud kohalikele omavalitsustele vaata et ainsaks vimaluseks oma huve kaitsta. Muidugi on omavalitsused huvitatud uutest tkohtadest ja soodsa hinnaga ehitusmaavaradest, ent uutele karjridele seistakse vastu enamasti seniste halbade kogemuste tttu, nagu tolm, mra, maavara vedudest lhutud teed vi soov avada ha uusi karjre vanu korrastamata.
Seda, et kohaliku omavalitsuse seisukohti ega plaane ei pruugita arvestada, ilmestab Koigi valla nide. Vallavolikogu ei nustunud he geoloogilise uuringu loaga, tuues phjuseks, et uuring on sisuliselt kaevandamise esimene etapp, ent kaevandus taotletaval alal ei klapi valla arengukava ega koostatava ldplaneeringuga. Nii ei tohiks ettevte raha kulutades end selle alaga majanduslikult siduda. Sellest hoolimata otsustas vabariigi valitsus keskkonnaministeeriumi ettepaneku jrgi, et geoloogilise uuringu luba tuleb anda. Mrkimisvrne on, et arvestamata jeti nii see, et lhedal asub juba toimivaid karjre, kui ka see, et vaidlusaluse kohaga piirneb le 70 ha suurune ala, millele kohaliku omavalitsuse nusolekul oli juba uuringuluba vljastatud ning kus plaanitakse kaevandama hakata lhiajal.

Keskkonnamjude hindamisest. KMH aruannetest on nha, et sageli ei paku need kaevandamisloa andjale pidepunkti, et too saaks seada keskkonda kaitsvaid tingimusi. Nii ongi kaevandamislubades stestatud nuded enamasti pealiskaudsed: tolmu vhendamiseks niisutada teid, prgi ei tohi ladestada karjri, jlgida phja- ja pinnavee kvaliteeti jne. Selliseid tingimusi saab mrata ka ilma kalli ja aeganudva KMH-ta.
Niteks enne kui veti tarvitusele rohevrgustiku tuumalal asuv Tallinna-Saku liivamaardla, tehti lausa mitu KMH-d, kuid praeguseks vlja antud kaevandamisload sisuliselt vlistavad, et rohevrgustik sel alal toimida saaks (# 3). Riigikontrolli hinnangul tulnuks rohevrgustikuga rohkem arvestada, lubades esialgu kaevandada ainult kas maardla phja- vi lunaosas. Sel juhul toiminuks ala teine pool rohekoridorina edasi. Alles siis, kui esimene pool on ammendatud ja karjrides loodusmaastik taastatud, tohiks hakata kaevandama teisel poolel.
Audit nitas, et keskkonnateenistused on nudnud KMH-d seal, kus seda tegelikult vaja polnud, ning vastupidi, jtnud nudmata, kui seda olnuks vaja. KMH-d algatades on lhtutud eelkige vorminuetest, sisuline vajadus on jnud tagaplaanile.

Jrelevalvest kaevandatud mahtude le. Audit nitas, et jrelevalve kaevandamise le on puudulik ning eriti halvasti kontrollitakse kaevandamismahte. igusaktide jrgi nib kontroll olevat kolmekordne, kuna jrelevalve on pandud lesandeks mitmele asutusele: keskkonnateenistustele (ndne keskkonnaamet), keskkonnainspektsioonile ja tehnilise jrelevalve inspektsioonile (ndne tehnilise jrelevalve amet). Tegelikult vimaldas nende asutuste pdevuse ja kohustuste ebamrasus jtta t tegemata: igaks arvas, et kaevandamismahte peab kontrollima keegi teine. Selle tagajrjel kaevandasid paljud ettevtted lubatust rohkem, millega tehti nuetest kinnipidavatel kaevandajatel majandamine raskemaks. Auditi kestel keskkonnainspektsioon thustas omalt poolt jrelevalvet ning alustas arvukalt rikkumismenetlusi.

Edasisest. Et praegusi ja tuleviku vajadusi katta, tuleb maavarade kaevandamist paremini planeerida ning otsida vimalusi kokku hoida ja kasutada muid materjale. Ettevtetele tuleb tagada aus konkurents, seda nii jrelevalvet thustades kui ka kaotades geoloogilise uuringu loast tulenevad kaevandamise soodustingimused. Riiklikul tasandil peab paika panema ehitusmaavarade kaevandusmrad ja lhtuma neist kaevanduslube vljastades. Karjre tuleb kavandada kohalike elanike huve ja keskkonnamjusid arvestavate kohaliku omavalitsuse planeeringutega. Kaevandusest rikutud maa peab korrastama esimesel vimalusel.

Artikli alus on audit Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine, mille aruande leiab riigikontrolli kodulehelt www.riigikontroll.ee



Rainer Kuuba
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012