Eesti Looduse fotov�istlus
2009/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2009/8
Puhtulaid: matkarada siin pole ja nha pole ka suurt midagi

Puhtulaiul on Eesti looduse uurimisloos erakordne koht: 20. sajandi keskpaigast saadik, mil Jakob von Uexkllile kuulunud suvemajas on tegutsenud ornitoloogia- ja hilisem bioloogiajaam, on siin vlitid teinud vi vhemasti kinud peaaegu kik Eesti bioloogid. Pneva kultuuri- ja looduslooga tasub kll tutvuda, kuid siin ei maksa unustada: viibid teadusinstituudi valdustes, kus peab kituma teadmishimuliselt ja viisakalt. Siinsed objektid viksid paeluda vaid loodusest vi ajaloost rohkem huvitatuid.

Artiklile laenan suurejoonelise alguse 1956. aastal ilmunud Eerik Kumari levaatest Puhtu ornitoloogiajaama tegevusest: Balti mere saarte- ja vinaderohkes idaosas, Eesti NSV lnerannikul Virtsu lhedal asuval Puhtu poolsaarel paikneb Nukogude Liidu ks ainulaadsemaid uurimisasutusi Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi Puhtu ornitoloogiajaam. [5: 193]

Eesti Looduses on Puhtulaiust varem korduvalt kirjutatud, pikema loo on avaldanud Johannes Piiper, kelle 1961. aastal kirja pandud novell algab Puhtu uurijaile kllap tuttavalt: Sgav uni prast huvitavat autositu Tartust Puhtulaidu oli vga kosutav. rkasin ornitoloogiajaama dusas kambris, mille avali, sskede eest looritatud aknast puhus sisse vrsket merehngu. Lbi akent varjavate vahtrate ja saarepuude erkrohelise lehestu vaadatuna olid pilvitu taevas ja vaikselt lebav meri vga sinised. [7: 117] LaelatuPuhtu kaitseala tutvustus ilmus Eesti Looduses viimati 2003. aastal [6], Puhtut on mainitud ka mitmes intervjuus [3, 4].
Puhtulaiu loodusvrtustest on tuntumad endisest pargist kujunenud laialehine mets, niidud, rohked kaitsealused liigid, plised tammed ja mnnid ning igakevadine ja -sgisene lindude rnne. Ajaloo- ja kultuurivrtused on seotud eesktt 18.19. sajandil elanud Virtsu misniku Carl Thure von Helwigi, tema puhkemisa, Schilleri monumendi, skulptuuride ja pargiga ning hilisema Uexklli suvilaga.
Puhtulaiul ei tohi korjata taimi ega loomi, puu otsa ronida, lket teha. Telkida vib selleks ettenhtud kohas kokkuleppel komandandiga. Puhtus pole avalikku ujumisranda, kuid ujuma vib minna lheduses Jrilaiult, kuhu viib parklast pinnastee. Kuid ettevaatust vga lihtne on siin takerduda kalameeste vrkudesse, millest osa ei tarvitse olla thistatud!

Puhtulaid on ndisajal tegelikult poolsaar, Puhtu poolsaar. Puhtu ja Virtsu poolsaare vahel oli enne teisigi laide, mis praeguseks on maismaaga hinenud: Silli- (Siili- vi Silla-), Krge-, Peedu- ja Jrilaid. Virtsu misa maade kaardil 1703. aastast (#) on laiud selgesti eraldi. Maapind on aga Lne-Eestis judsalt kerkinud, pealegi hendati 19. sajandil Puhtulaid Virtsu poolsaarega tammi ja silla abil. Vanaluubi laht ja nnikse laht olid 1950. aastateni hendatud ojaga, kuid 1952. aastal asendati sild kivitammiga, mis tunduvalt kahandas oja lbivoolu ning kiirendas roostiku arengut ja seega ka maismaa laienemist.
Puhtulaidu tuntakse eesktt laialehise metsa poolest, mis prineks otsekui Kesk-Euroopast. Sellised visid meie metsad olla umbes 40007000 aastat tagasi atlantilise kliimaperioodi ajal, mil siinne hutemperatuur oli krgem ja sademeid rohkem. Puhtulaid ja ta metsad on siiski mrksa nooremad keskne krgendik on hakanud merest vabanema Limneamere IIII faasis ehk siis ligikaudu 4000 aastat tagasi. Kuid suurem osa Puhtulaiust on merest kerkinud vaid 10002000 aasta eest [8].
Puhtu mets on vlja kujunenud viimase 400500 aasta jooksul [2]. Ilmselt kasutasid mbruskonna talupojad merest vabanenud laidu alguses loomade suvise karjamaana ning enne siia pargi rajamist vis mets olla snagi puisniidu-ilmeline. Sellele viitab ka 1703. aasta kaardil (#) kasutatud ksikute puude tingmrk, samuti ksikute vga vanade ja suurte plispuude leidumine tnapeval.
Puhtu metsa keskosas valitsevad puistus tamm, mnd, jalakas ja prn, madalamatel kohadel on rohkesti haaba ja saart. Istutatud ja nd metsistunud liikidest on sagedam hobukastan, must pappel, leidub ka ksikuid lehiseid. Suurem kuusekultuur asus komandandimajast lunas, see rajati kunagi faasanite kasvatamise tttu. Praeguseks on sellest suurem osa nneks maha saetud, kuid mitmesuguses vanuses kuuski vib nha kikjal poolsaarel.
Psarindes on peale looduslike liikide hulgaliselt ebajasmiini ja taraenelat, samuti sirelit ja kikkapuud, mis on olnud surnuaia lhedale esialgu istutatud. Alustaimestikus vib nha tavapraste salumetsaliikide krval ka sissetoodud taimi, nagu kirju liilia, roomav akakapsas, krge maasikas, salu-piiphein jmt. Iseranis sage on siin karulauk, mille itsemine annab varasuvisele metsale iseloomuliku vljangemise ja lhna.

Turismitalu vi igemini turismimis 19. sajandi moodi. Puhtulaidu on esimest korda mainitud juba 14. sajandil. Puhtulaiu mberkujundamist alustas 1780.1790. aastatel Virtsu misa omanik Carl Thure von Helwig. Laiule rajati thekujuline teedevrk, mis osaliselt on silinud siiani sealt ristmikult lhtuvad teed Schilleri monumendi, Puhtu mnni ja pika tiigi juurde; ka teised teesuunad on looduses aimatavad.
Teede ristumiskohale rajati kolmekorruseline hiina stiilis paviljon. Sealt lnde asus sgimaja ja kaev, mis on tnini silinud, peaaegu rannas aga Schilleri kuju ja Schilleri paviljon. Peale rohkete lehtlate, istepinkide, paadisildade jms. kasutati parki ka hulga Mrjamaa Orgita marmorist ehk dolomiidist vlja tahutud monumentidega.
1845. aastal prandusid Vana- ja Uue-Virtsu ning hes nendega ka Mtsu, Paatsalu, Illuste ja Nehatu mis Otto ja Anna Christina von Roseni ttrele Caroline von Uexkllile. Jrgnevate aastate jooksul kerkis Puhtusse nii uus veitsi stiilis Perekonnamaja, Schilleri-maja, Valgu maja kui ka mitu viksemat klalishoonet, sissesidutee res valmisid aga 1857. aastal vahimaja ja siduhobuste tall.
Puhtu majadel olid oma nimed, nagu Aleksandri, Turudi, Uuemisa, Valgu maja, samuti sgimaja. Ilmselt olid ka teistel misatel omad kindlad majad Puhtus suvitamiseks, millele viitavad nimed Uuemisa ja Valgu. Sgimajas said aga suvitajad sa, toidukordadest anti mrku kelli helistades. Kuid suvituskohaks ji Puhtu vaid kitsale ringkonnale ning puhkeasutus ei toonud omanikele kuigi palju tulu, mistttu 19. sajandi lpul seisid suvilad sageli thjana [10].
1914. aastal puhkes Esimene maailmasda. Venemaa hakkas rajama Virtsu Suure vina kaitseks meldud suurtkipatareid ja Puhtusse lennusadamat. Vesilennukite sadam asus rannas praegusest bioloogiajaamast otse lnes. Ndisajal on selle asukoht looduses peaaegu mrkamatu, kuid veel 1950. aastatel oli rannas nha muulide jnuseid.
Sakslased vallutasid 1917. aasta lpus Saaremaa ning Vene ved jtsid maha ka vesilennukite baasi Puhtul. Taganevad ved hvitasid siis ka suvilad ning ka Virtsu misa hrrastemaja, silis vaid Puhtu karjamis.
1929. aastal tuli Puhtu laiule suvitama Hamburgi likooli professor Jakob von Uexkll ja kunagise Valgu maja vundamentidele ehitati uus suvemaja. Tema oli ka Virtsu misa viimane omanik, selle prandas talle 1914. aastal surnud Elisabeth von Uexkll. 1934. aastal tuli endisesse karjamisa ehk vahimajja elama krahv Alexander von Keyserlingk, kes vttis endale ka saare valvuri ameti. Temalt prineb esimene pikem kirjutis Puhtu linnustikust. 1939 kuulutati Puhtulaid ja selle lhedale jnud Adra laiud looduskaitsealaks. See oli htlasi viimane suvi, mille nii Uexkllid kui ka Keyserlingkid Puhtus veetsid.

Puhtu jalgvravast sisenejat vtab vastu paremat ktt ulatuslik majandatav rannaniit, mida on viimasel kuuel aastal hooldatud prandkoosluste kaitse hingu heinatalgute kigus. Niidul leidub rohkesti kaitsealuseid liike, eriti kpalisi, seetttu on vaja niitu endistviisi hooldada, et vltida roostiku pealetungi. Niitmine on roostiku kasvamist viimastel aastatel silmanhtavalt tagasi hoidnud.
Metsa serval leiame dusa istumispaiga ning stendi Puhtulaiu kaardiga. Ettevaatust siit istumast tusmisel madal varikatus on nii mnelgi pea veritsema vtnud! Siit vasakule jb muinsuskaitsealune karjamis, mida teatakse ka komandandi- ehk krahvimajana. Majas elab ametipinnal Puhtu bioloogiajaama komandant; neid on bioloogiajaama ajaloos pikemat aega olnud viis: Elmar Savi, keda tunti ka Puhtu krahvina ja ta abikaasa Aliide, seejrel Rein ja Virve Kttim ning praegu Krista Kampus.
Puhtu laialehine mets ehk parkmets on rikas mitmesuguste ajaloomlestiste poolest. Eri ajastud on siia lisanud oma thiseid: vanimad on 18. sajandist ning uusimad ndisaegsed. ks selliseid on ka Elmar Savi koerte Leedi ja Alpa haud, mis asub peateest paarikmne meetri kaugusel metsas (#). Siia ei juhata viit ega vii jalgrada, ning see pole ka eriline ajaloomlestis, et selle otsimisele aega kulutada.

Puhtu ringkiku on lihtsam jtkata piki peateed. Peagi jb vasakule viit Puhtu tammeni, mis on teest umbes 50 meetri kaugusel. Tamme mbermt oli tnavu 4,9 meetrit. Tamme juurest lheb rada edasi Puhtu mnni poole, ent sealtpoolt vib ka ringkiguga tagasi tulla.
Peatee lheb piki Puhtulaiu krgemat ja kuivemat seljandikku, mis kujutab endast kunagist rannavalli. Siinsed vanad tammed ja prnad annavad ettekujutuse kunagistest laialehistest metsadest Eestis kunagi oli selliste salumetsade pindala meil tunduvalt suurem. Viljakal mullal kasvanud salumetsad on ldiselt juba ammustel aegadel pllumaaks haritud.
Puhtust ei tohi taimi kaasa korjata, kll aga vib neid muidu nautida. Tasub jrgida professor Johannes Piiperit: Ei sandanud klmalt mduda psa varju peitunud piibelehtede perest, elurmsast, lumivalges ieklluses sravast. Laskusin plvili ja nautisin andumusega kaunitest lilledest hoovavat aroomi. [7: 117] Teisal ta mrgib: Lksin alla pargimetsa. Hommik oli vilu ja vaikne. Pike oli kerkinud krgele ja puuvrade vahelt igritses alla ta kuldset paistet, mis pani hbedaselt srama kastepiisad lehtedel ja itel. Tajusin metsa jahedat rskust ja ta kriva mulla ning lehtede ja rohtude omaprast hngu. [7: 117]
Puhtu metsas pole nha noori tammesid ning see on valmistanud muret paljudele metsameestele. Peale valguse vhesuse on arvatud, et Puhtus nii tavalised hiired pistavad trud kinni. Kuivrd Puhtu mets on le sajandi olnud park, siis phimtteliselt viks olla meldav siia uusi puid juurde istutada. Kuid arvestades viimase 70 aasta looduskaitsetava, viks mets areneda siiski loomulikku, looduslikku rada edasi. Vanad puud kukuvad aja jooksul ise maha ning hiludes saab kasvama hakata uus metsaplvkond.

Schiller ja muud monumendid. Schilleri monument on maailmas vanim silinud kuulsa saksa luuletaja auks pstitatud thistest. Videtavalt asus esimene obelisk samuti Eestis, Viljandimaal Helme misas, mis juti pstitada juba 1805. aasta augustis (Schiller suri sama aasta mais). Paraku pole maailma esimene Schilleri monument praeguseni silinud [1].
Friedrich Schilleri auks lasi samba pstitada ilmselt 1813. aastal Carl Thure von Helwigi ttar Anna Christina von Rosen, mitte von Helwig, nagu vidab niteks Vilbaste [10], sest Helwig suri 1810. aastal. mar sammas on umbes 1,3 meetri krgune, suureprase silueti ja kaalutletud proportsioonidega, klassitsistlikes vormides, seda kroonib dekoratiivne piiniakbi [1].
Samba hel kljel on tekst Dem Andenken Friedrichs v. Schiller, Teutschlands erhabenem Dichter und Liebling der Musen gewidmet 1813 (Phendatud Friedrich von Schillerile, Saksamaa suurele luuletajale ja muusade lemmikule, 1813) ning teisel pool katkend Schilleri luuletusest Orlansi neitsi (Das Mdchen von Orleans) teisest stroofist: Die Dichtkunst reicht Dir/ ihre Gtterrechte Schwingt sich mit Dir den/ ewgen Sternen zu./ Mit einer Glorie hat sie / Dich umgeben /Du schafst frs Herz,/ Du wirst unsterblich leben. ehk snasnalises tlkes: Luulekunst ulatab sulle oma jumalikud igused, tustes koos sinuga igaveste thtede poole. Ta on Su mbritsenud aupaistega. Su looming rgib sdamele. Sa jd surematuks. [1]
Sammas sai rahus psida Esimese maailmasjani. Seejrel sai sammas kannatada Vene sdurite, teiste teadete jrgi aga juba prast Vene vgede lahkumist kohaliku rahva ke lbi [1]. Teise maailmasja alguseni oli monument endisel kujul ja algsel kohal siiski alles. 1942. aasta juulis oli sammas veeretatud rannale ja lhki ldud [10]. 1957. aastal otsustati samba jnused asendada skulptor Paul Horma tehtud Kaarma dolomiidist koopiaga. Originaalsamba jnused on hoiul Lnemaa muuseumis Haapsalus.
Suurem hulk silinud monumente on ndisajal koondatud bioloogiajaama juurde vikesele niidule. 18.19. sajandil jtkus sambaid peaaegu le kogu laiu ja osa radasidki lookles nende asukohtade jrgi: iga monument kui llatus, mis jalutajat ta teekonna lpul ees ootas. Niteks hel dekoratiivse puuviljakorviga kroonitud sambal leidus kiri, et Helwig on pstitanud selle kigile mdunud, kesolevate ja saabuvate aegade armastusvrsetele naisiludustele [1]. See kaunis teos pole aga ajahambale vastu pidanud, samba jnuseid vib nha samas niidul ringikujulise tiigi saarel.

Bioloogiajaama peahoone ehk Uexklli suvila valmis 1930. aastate alguses. Hoone on alles praeguseni, tehtud on vaid viksemaid mberehitusi. 1969. aastal valmis abihoone, labor ja kuur. Bioloogiajaama hoonel on mlestustahvel Jakob von Uexkllile. Tahvli avas lapselaps Jakob von Uexkll 9. septembril 1989 [9]. Nagu ta oma snavtus mainis, on 60 aasta jooksul Puhtus vga vhe muutunud.
Puhtu poolsaare lunaosas, Laususre kohal asub linnutorn, mis on olnud oluline tpaik lindude rnde uurijatele [4, 5]. Linnutornil paiknes varem ornitoloog Ahto Jgi (19321974) mlestustahvel, ent see sai kannatada 2005. aasta jaanuaritormis ning seni pole tahvlit taastatud.
Bioloogiajaama tee knakule on pstitatud mlestuskivi Puhtu ornitoloogiajaama rajajale ja siin aastakmneid vlitid teinud Eerik Kumarile. Kivi avati 10. juunil 1987, selle autorid on Airike Taniloo-Bogatkin ja Endel Taniloo.

Puhtu teist tamme on raske leida see on romantilise murdunud haruga plispuu sna poolsaare lunaotsas. Puu leiab teerajalt, mis algab sna Kumari kivi lhedalt ning asub paarisaja meetri kaugusel peateest. Tamme mbermt oli tnavu 4,9 meetrit ehk siis niisama suur kui ametlikul Puhtu tammel.
Lihtsam on tagasi minna sama peateed pidi. Schilleri ausamba lhedal thekujulisel teeristil paikneb viit Puhtu mnni juurde. Samast lhedalt kulgeb sirge tee kagusse, pika tiigi juurde see asub peateest umbes 50 meetri kaugusel. See on olnud graniit- ja paekividega vooderdatud ligi saja meetri pikkune ja paari meetri laiune sirge kanal, kuhu olid juhitud madalamad kraavid mbruskonnast. Praegu on tiik sna pehmete kallastega mudane veekogu, kus kasvab ohtralt sammalt (kallas-sirbikut) ja kus on juba aastakmneid elanud mned kogred.
Puhtu mnd on eraldi kaitse all ksikobjektina. Sel aastal oli puu mbermt 3,85 meetrit ning kuigi puu kasvab teiste puude vahel, on mnd muljet avaldav. Siit edasi viib jalgrada Puhtu tammeni, kust saab uuesti peateele ja seda mda tagasi minna.
Kui Puhtu mnnist edasi lbi metsa ida poole mereni kndida, juab Puhtu surnuaiani. Siia on maetud Puhtu suvituskoha rajaja Carl Thure von Helwig ning ka Virtsu misa omanik krahvinna Elisabeth Uexkll (suri 1914). Perekonna rahula haudadest annavad ndisajal mrku vaid madalad kividest kpad. Kunagi oli siin olnud ka ksildase leinava kariidi kuju [10]. Looduses aitab surnuaeda leida hobukastanitest koosnev puistu. Need sissetoodud puud annavad Puhtu metsas ka looduslikku uuendust.
Surnuaiast saab tagasi vrava juurde minna mda idapoolset Puhtut kulgenud teed, mis tnapeval toimib jalgrajana. Vib pigata ka Toomeninale, kus asuvaid niite on prandkoosluste kaitse hingu eestvedamisel hakatud viimastel aastatel uuesti majandama.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012