Eesti Looduse fotovõistlus
2009/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 2009/8
Inspireeriv Äike

Äikesega on mul tänavu suvel olnud kaks kogemust, kusjuures mõlemal juhul sattusin olema künka otsas: korra lagedal Meremäel, korra suurte puude all Toomemäel.
Ohtu tajusin küll, ent teisalt lükkas piksemürin liikuma ka mõtteveskid: pidin ju toimetama selle numbri avalugu.

Äike on ilmastikunähtus, mille nagu paljud teisedki on põhjustanud kõikvõimas päike. Välgulööki saakski vaadelda loodusliku päikesepatarei tühjenemisena. Energia kvaliteet seejuures on ebamaiselt hea, lausa unikaalne. Muud sama suurusjärgu protsessid Maal on ju enamasti aeglased, etteaimatavad ning jälgitavad.

Välku ohjeldada ei ole inimkonnal veel õnnestunud. Hea või halb, ei otsustakski siinkohal. Kuid huvi pärast tahtsin teada, kui palju hoiaksime loodust, kui suudaksime iga pikrilöögi suunata Eesti Energia vooluvõrku. Võttes Wikipediast keskmise välgulöögi tugevuseks 500 MJ ning Eesti kohal löövate pilv-maa-välkude hulgaks aastas 40 000, saaksime äikesest umbkaudu 5,500 MWh (megavatt-tundi) energiat!
Kas on palju? Natuke alla 0,1% Eesti aastasest elektrivajadusest. Selle umbkaudse arvu alusel võib seega kujutada ette elektritarbimise mastaapi. Paistab, et äikesest kui energiaallikast meie aladel nii või teisiti asja ei saa.
Aga oma panuse see ehk siiski annab. Tulin mõttele: kas ei ole pikselöögi kauguse hindamine üks esimesi loodusvaatlusi, mida nii mõnigi on teinud. Erinevalt lihtsast tähelepanust liblikatele ja lilledele eeldab see natuke ka kindla meetodi tundmist ja rakendust. Peab oskama numbreid lugeda ja kolmega jagada. Meetodit saab edasigi arendada: kui alustada lugemist nullist, mitte ühest, paraneb vaatlusandmete täpsus terve sekundi võrra.
Autasuks saab väike looduseuurija minna näiteks oma vanema juurde ning väärtuslikku infot jagada. On ju suurtel inimestel enamasti muudki teha, kui mõtteid äikesekõminale keskendada. Ja laps saab tunda ennast targa ja tähtsana – teenitult. Eks see tunne olegi üks väetisi, mis paneb andekuse kasvama.
Kas saame mõõta inspiratsiooni ja ideede väärtust, mida äike kui nähtus on tekitanud?
2009. aasta suvi on kohe lõppemas ja seetõttu üks saladus rääkida. Nimelt saab alates 1. septembrist meie kodulehel laadida üles fotosid Eesti Looduse fotovõistlusele. Lähemalt võib lugeda kuulutusest või www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/. Ärge kellelegi öelge siis.



Marten Laur
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet