Eesti Looduse fotov�istlus
2009/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 2009/9
Elu lbi roosade prillide

Kui Dawkinsi Richard tutvustas rahvale oma iseka geeni narratiivi, sdistati teda, otsekui eitaks ta isendite taimede, loomade, inimeste jt. thtsust leldse. Dawkins vastas, et kaugeltki mitte. Lihtsalt mnikord tasub vaadata isendite tasandist lbi nagu klaasist, geenide tasandile. Mnd asja elusolendite maailmas nnestub nii paremini mista.

Sherdune lbingelikkus saab ha igapevasemaks, vhemalt bioloogide seas kll. Kuidas hinnati mgra asustustihedust Brightoni linnas Inglismaal? Hiiliti sel all sika-saka ringi ja loeti psastesse putkavad varjud kokku? Palju lihtsamalt: koguti linnast mgrakarvu ja mrati nende genotp. Niipalju, kui oli eri genotpe, tegutses seal ka mkri. Kuidas tuli ilmsiks huntide ja koerte viljakas suguelu Eestis? Ei hiilinud ndki keegi oma uepenil sabas, meeles kipitamas ksimus, et kus see Muki ometi siti kolab. Geneetiline anals, mikrosatelliitlookuste phjal koostatud nn. passid tid pevavalgele Taebla metsade Romeo ja Julia loo. Ka elu kauges minevikus on tnu lihtsale neljathelisele geeniahelale meil justkui peo peal sealhulgas ohter geenikaubandus, kui nii vib vljenduda. ksteiselt geene laenates pole risti ette lnud elupuu vra tiesti eri otstest prit olevused.

Kui mina likooli tulin, oli imetajauurija ehk terioloogi oluline triist 20 mugavkraadiga magamiskott, millega vis talvises metsas hundijlgi ajades end sinnasamma hange pausile keerata. Nd on selle krval thtsa koha sisse vtnud laboripipett, mis aitab kehamaterjali moondada mitmesugusteks lahusteks ja lpuks ilusate vrviliste nukleotiidjrjestustena arvutikuvarile manada. Huvitav on kujutleda, mis saab edasi. Selge see, et karustel hundiuurijatel ei tule steriilses laborihus marineerida kaua, vast mned aastad veel. Siis psevad nad tagasi metsavrskusse, taskus mobiiltelefonisuurune geenidetektor. Lkkad hest otsast karva sisse, jookseb teisest otsast geeniahel ja sugupuu kvakettale.
Lhenevad valimised ja elurmust pakatavad roosad nod bussipeatuste vitriinides veenavad, et hoolimata ajutisest ebapopulaarsusest teadusilmas on fsiognoomia inimeste argiteadvuses endiselt aukohal. Inimese ngu on meile peegel tema isiksuseomaduste (loe: geenide) kohta. Arvutigraafikud on ninud kurja vaeva, et tulevaste deputaatide ngudelt maha retueerida vsimusevagusid ja knilisusekortse. Infotehnoloogia areneb kiiresti. Varsti oleme hest thtsast orientiirist ilma.
Loodetavasti suudab biotehnoloogia sammu pidada. Plakatid vitriinidest kaovad tasahilju. Kandidaadi kohtumisel valijaga ei hta hku htki hdlauset ega ksita htki ksimust. Mida poodiumil higistav saadik rgib, laulab vi hlitseb, pole thtis. Saalitis valijaid vaatab teda vaikides lbi vikeste roosade prillide, mille sisekljel helendab vtkood tema genoomist vlja arvutatud esindusvrtuste kohta. Elutarkus 3,2 palli; usaldusvrsus 2,1 palli; karjerism 8,9 palli; enesehinnang +14,3 palli (suurushulluse hoiatus). Jne.
Igal sammul pudeneb meist maha keharakke, kus sisaldub ilusa digitaalse failina kogu meie genoom. Tuleviku kurjategijaid ei jlitata pealtngijaid ksitledes vi sireeni huilgel linnaelanike eludega riskides. Tuleviku mkri ei jlitata raadiovastuvtjaga, telefonivrgu kaudu ega isegi mitte satelliidi vahendusel. Piisab neistsamadest roosadest prillidest.



Juhan Javoi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012