Eesti Looduse fotov�istlus
2009/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2009/9
Kuidas salvestada looduse hli 1

Loodushlte salvestamine pakub huvi paljudele. Tnu digiajastule on fotograafia ja filminduse krval muutunud palju kttesaadavamaks ka helisalvestamine. Et harrastust proovida, pole enam vaja isegi eriseadmeid: argikasutuseks meldud mobiiltelefonidki toimivad nii lihtsa foto- ja videokaamera kui ka diktofonina.
Kui on aga soov asja tsisemalt vtta, tuleb erivarustus endale ikkagi soetada.

Loodushlte salvestaja huviobjektid. Arvatavasti kidab paljusid ennekike linnulaul: nii ppimiseks, petamiseks kui ka lihtsalt nautimiseks. Tihti on linde mrksa hlpsam kuulda laulmas kui nha mramiseks vajalikust kaugusest. Niteks hbi hlt on enamik linnuhuvilisi kuulnud, hpi ennast silmanud aga vhesed.

Teiselt poolt: kui lindudele nnestub hiilida piisavalt lhedale, saab nende laulu lindistada ka vrdlemisi tagasihoidlike seadmetega.
Teine huvipakkuv loomarhm viks olla sihktiivalised: ritsikad ja rohutirtsud. Ka neid olendeid saab hlte jrgi mrata. Ent sihktiivaliste puhul on vaja eriomaseid seadmeid, kuna helid on suhteliselt vaiksed ning enamasti krge sagedusega. Seega suurenevad nudmised mikrofonidele.
Kolmanda loomarhmana vib vlja tuua kahepaiksed. Konnade laul on tavaliselt tugev seda saab hsti lindistada ka lihtsamate mikrofonidega.
Hlitsevaid loomarhmi on teisigi, aga meie oludes on linnud, konnad ja sihktiivalised kige kergem saak. Imetajad hlitsevad harva et seda jdvustada, ei piisa heast lindistamisvarustusest, vajalikud on ka phjalikud teadmised loomade elust ja htlasi peab sattuma igel ajal igesse kohta. Erilisi seadmeid lheb vaja vees levivate helide lindistamiseks ning ultra- ja infrahelide salvestuse puhul.
Helisid vib jdvustada ka puhtalt esteetilistel eesmrkidel. Siis ei ole tarvis ktte saada mingi kindla liigi hlitsusi, vaid tabada helipilti tervikuna. Tiust saab otsida seelbi, et salvestada loodust vimalikult loomulikuna, s.t. vimalikult sarnasena sellega, mida me reaalselt kuuleme. Salvestatud helipilte saab omakorda kasutada muusikat luues, audiovisuaalsetes installatsioonides jne.

Salvestusseadmed. Need seadeldised teevad philise lindistust: kannavad helisignaali muundatud kujul helikandjale.
Mdas on ajad, mil salvestati ketastega magnetlindile. Sna lindistama ongi prit tollest ajast. Kuigi selle tehnoloogia seadmed muutusid ajapikku viksemaks ja paiknesid hiljem kasseti sees, kasutatakse tnapeval digitaalsetes helisalvestusseadmetes valdavalt kas kvaketast vi vlkmlu ehk mlukaarti. Viimasel juhul puuduvad salvestajal liikuvad osad ning aparaat ise on seetttu praktiliselt hletu. Mingil mral on veel tarvitusel minikettale salvestavad digitaalseadmed, aga needki on juba aegumas.
Nagu fotograafiaski, toodetakse eri kasutajarhmadele erisuguse kvaliteediga tooteid. Hinnad erinevad seejuures mitu korda. Odavamatel seadmetel on vhem vimalusi ning salvestusseaded on tihtipeale automaatsed. Loodushli jdvustades on aga oluline, et salvestusnivood saaks ise muuta.
Poolprofessionaalsed salvestajad, mis pakuvad amatrile kllaldaselt vimalusi, on peaasjalikult mgil selliste kaubamrkide all nagu Edirol, Fostex, Marantz, Sony ja Tascam. Enamasti neid Eestis saada ei ole: tuleb tellida mne vahendusfirma kaudu vi osta otse internetist. Sellistel riistadel saab juba muuta ka diskreetimissagedust, bitikiirust ja bitisgavust. Need nitajad mjutavad salvestatava heli kvaliteeti, mida loodushli pdev huviline viks saada muuta. Poolprofessionaalsed helisalvestusseadmed vastavad standarditele, mida kasutatakse filmi-, tele- ja helitstuses. See thendab ka vastupidavust ning hilduvust kikvimalike teiste professionaalsete vahenditega.

Mikrofonid. Selleks, et heli juaks salvestajasse, on vaja muuta helisignaal elektrisignaaliks. Laiemalt kasutatakse helisalvestusel kas dnaamilisi vi kondensaatormikrofone. Enamasti on need kas 3,5 mm vi neljandiktollise vljundiga.
Olenevalt lindistusseadmest vib sealtkaudu edastada nii mono- kui ka stereosignaali. Viimase pdmiseks on vaja spetsiaalset stereomikrofoni. Mnedele digitaalsetele diktofonidele, niteks Olympuse LS seeria seadmetele, on stereomikrofon juba sisse ehitatud. Nad ei ole kll meldud loodushlte jdvustamiseks, aga heades salvestusoludes vib tulemus olla pris hea. Eraldi mikrofone 3,5 mm sisendiga toodab niteks Sony. Sellist vib kasutada kas miniketta salvestajaga, arvutiga vi isegi mne mp3 mngijaga.
Professionaalsed helisalvestid kasutavad mikrofonide hendamiseks enamasti XLR-tpi vljundit.
Kondensaatormikrofonid vajavad lisavoolu: sel on kas eraldi patarei vi saab see toidet salvestusseadmest mikrofonikaabli kaudu (nn. fantoomtoide). Fantoomtoite vimalus on kigil professionaalsetel, aga ka mitmel poolprofessionaalsel salvestil. Selle olemasolu peaks kindlasti seadme soetamisel jlgima. Varuvimalusena vib kasutada patareitoitel eelvimendit, mis annab sellistele mikrofonidele voolu ja milles vimendatakse elektrisignaali enne, kui see lheb salvestajasse.
Kompaktsed stereomikrofonid on kll lihtsad ksitseda, kuid neil lheb viksuse tttu kaduma stereosignaali ajaline aspekt. Salvestus kaotab seelbi oma ehtsust tulemus ei ole see, mida me reaalselt kuuleme. Nimelt, kui heliallikas jb meist niteks paremale poole, siis paremasse krva juab see heli tugevamana ning mnevrra varem kui vasakusse krva.
Et saabuvate helide ajalist erinevust salvestada, paigutatakse stereomikrofonid teineteisest veidi eemale. Veelgi tpsemaks lheb binauraalne lindistustehnika, mis talletab helisid vimalikult samamoodi kui inimese kuulmismudel. Selleks kasutatakse spetsiaalset inimpea mulaai vi asetatakse miniatuursed mikrofonid otse inimese kuulmekiku. Nnda salvestub ka pea ja krvalestade mju kuuldavatele helidele. Kogemaks sellise lindistuse ehedust, peab seda kuulama krvaklappidega.
Mikrofoni vime mingit heli salvestada oleneb eri omadustest ja oludest.
Esiteks: suurem osa diktofone on meldud eelkige inimhle sageduse jaoks, seetttu krgemad ja madalamad helid ei pruugi ldse salvestuda. Samasuguse piiratud vahemikuga on ka paljud odavamad mikrofonid.
Teiseks tuleb jlgida, millised on mikrofoni suunakarakteristikud. Laias laastus eristatakse omni-, kardioid- ja suundmikrofone. Omnimikrofonid pavad helisid vrdselt igast suunast, kardioidmikrofonid on tundlikumad eestpoolt tulevatele helidele ning vga kitsalt suunatud pstolmikrofonid vlistavad peaaegu tiesti tagant ja klgedelt tulevad helid. Kui me tahame hommikusest linnukoorist vlja noppida he linnu hlt, siis on hea kasutada suundmikrofoni.
Heli aitab isoleerida ja vimendada ka paraboolmikrofon. See on sisuliselt paraboolantenni sisse asetatud mikrofon, mis pab kinni ketta koondatud helid. Tuntuimad on Telinga paraboolmikrofonid, neid saab kasutada ka lihtsamate 3,5 mm mikrofonisisendiga seadmetega.
Kolmandaks on thtis ka mikrofoni omamra osakaal. Vaiksete loodushlte pdmisel vib see osutuda vga oluliseks. Mikrofoni omamra on sahin, mis salvestub ka siis, kui keskkonnas htegi heli ei ole. Tasub thele panna, et kondensaatormikrofonide puhul muutub omamra suuremaks niisketes oludes. Vlitingimustes on enim hinnatud Sennheiseri mikrofonid, mis on kahjuks sna kallid.

Lisavarustus. Mitte vhem oluline kui salvestusseade ja mikrofonid on kaablid ja statiiv. Kahjustatud kaablid ja nende henduskohad vivad tekitada krbinaid ja sahinaid, mis vivad ilusa lindistuse rikkuda.
Mida tundlikum on mikrofon, seda tundlikum on ta ka nende helide suhtes, mis tekivad tema hoidmisel. See thendab, et mikrofon peaks istuma hllis: see aitab vhendada hrdumisest ajendatud naginaid.
Kige raskem on toime tulla tuule tekitatud mraga. Otse mikrofoni peale puhuv tuul mjub samamoodi, nagu koputaks keegi vastu mikrofoni.
Tuule mju vhendamiseks kasutatakse vahtkummist katet vi hoopis spetsiaalset korvi, mis jtab mikrofoni ja tuulekaitse vahele thja ruumi. Korvi peale saab tmmata veel eriti thusa karvase katte. Sellised koerad mjutavad mingil mral ka heli iseloomu, summutades veidi krgemaid sagedusi. Nii mnigi kord aga ei ole teisiti vimalik salvestust ldse saada, niteks mererannas, kus ilm on enamasti tuulisem kui sisemaal.
Et hoida mikrofoni stabiilsena, on vaja toekat statiivi. Selleks ei pea olema spetsiaalne mikrofonistatiiv, vib tarvitada ka foto- vi videokaamera statiivi. Siis peaks muretsema keermeadapteri, sest mikrofonihoidikute keere erineb fotostatiivi keermest.
Salvestuse tegemise ajal oleks vaja ka krvaklappe. Tasub muretseda suletud klapid, mis krva tihedalt mbritsevad ja lasevad meil kuulda ainult mikrofoni ptavaid helisid.

Jrgmises osas kirjeldan, kuidas helid salvestajast arvutisse ja CD-le juavad ning milliseid konkreetseid vtteid loodushelide salvestamisel kasutada. Rgin ka mnest pnevamast lindistusest, mille olen teinud.



Veljo Runnel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012