Eesti Looduse fotov�istlus
2009/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2009/10
Miks on sgisel samal puul nii kollaseid kui ka punaseid lehti?

Mis phjustavad kauneid sgisvrve? Kollase vrvuse annavad leherakkude kloroplastides ja kromoplastides leiduvad rasvlahustuvad pigmendid karotinoidid. Need osalevad fotosnteesis, samuti fotosnteesi masinavrgi kaitses ning annavad vrvuse ka viljadele, itele, juurtele. Karotinoidid on lehtedes olemas ka suvel, aga nende vrvuse varjestab suuremas hulgas leiduv roheline klorofll.

Hilissuvel algab eriliste korgistuvate rakkude ehk eralduskihi moodustumine lehevarre alusel, mis tingib lehtede langemise. Tekkiv kork sulgeb juhtsooned, mis viivad lehtedesse vett ja mineraalseid toitaineid mullast. Samal ajal hakkab klorofll lagunema, sest taimed on kokkuhoidlikud ega jta kloroflli koosseisu kuuluvat vrtuslikku ja sageli defitsiitset lmmastikku langevatesse lehtedesse, vaid suunavad tves paiknevatesse varuainetesse.
Karotinoidid lmmastikku ei sisalda, seetttu nende lagundamisega taimed vaeva ei ne. Klluslikult kttesaadavad ssinik ja vesinik vivad jda langevatesse lehtedesse.

Kloroflli lagunemisega tuleb esile karotinoidide kollane vrvus. he puu eri lehtedes laguneb klorofll eri kiirusega. Tavaliselt kaob roheline vrvus aeglasemalt vra sees paiknevates vhem valgustatud ja niiskemas keskkonnas asuvates lehtedes. he lehe piirides psib roheline vrvus kauem leheroodude mber toitainerikkamas osas.
Korraga kollaste ja punaste lehtedega puid Eesti looduses palju ei olegi, meenuvad haavad, vahtrad, pihlakad, lodjapuud, rohttaimedest mustikas ja maasikas. Koduaedades eelistatakse intensiivselt punaseks muutuvate lehtedega metsviinapuusorte.
Enamik puuliikidest (kased, lehised, hlmikpuud) on sgisel kollased ja mitte kunagi punased. Sgislehtede punane kuni lilla vrvus on phjustatud antotsaniinidest. Antotsaniinid on rhm taimedele vga iseloomulikest henditest flavonoididest. Flavonoidi moodustavad kaks benseenituuma ja neid siduv kolmessinikuline sild. Antotsaniine snteesitakse lehtede epidermialuste rakkude tstoplasmas ja transporditakse vakuooli, sest erinevalt karotinoididest on nad veeslahustuvad. Need annavad roosa, punase, violetse vi sinise vrvuse ka itele ja viljadele (roosid, rukkililled, mustsstrad, maasikad).
Erinevalt karotinoididest ei leidu antotsaniine lehtedes kogu kasvuperioodi jooksul, vaid need snteesitakse suve lpul, vananevates lehtedes. Sntees algab aminohappest fenlalaniinist aminorhma eemaldumisega, seda katalsib ensm fenlalaniini ammoniaak laas (lhendatult PAL). Seega aitab ka antotsaniinide sntees vananevatest lehtedest lmmastiku taaskasutamisele kaasa, sest aminorhm eemaldatakse ja see vib liikuda varresse valkude koosseisu.

Miks punane vrvus he puu eri lehtedel on erisuguse intensiivsusega? Sageli on pikesepoolsel kljel ja vra latvades lehed rohkem vrvunud. PAL snteesi aktiveerib valgus ning suurem PAL aktiivsus tagab antotsaniinide hulga kasvu.
PAL aktiveerub ka stressioludes ning nii vib husaaste phjustada intensiivsema vrvuse tiheda liiklusega tnavate poole pratud vra osades. Minu koduaknast on nha kaks pihlakat. Tnava res kasvav on punaste lehtedega, tagaaias aga rnalt kollakate lehtedega.
Antotsaniinidest phjustatud vrvuse varjundid olenevad pigmentide kompleksi koosseisust. Igas taimes on tavaliselt mitu erisuguse vrvusega flavonoidset hendit. Roosi ielehtede punane vrvus on niteks phjustatud tsanidiinist ja gallotanniinist. Peale PAL-i olenevad ka teised flavonoidide snteesiraja ensmid valgusest. Jrelikult pigmentide komplekside koostis ja kontsentratsioon, seega ka vrvus, vib erinevalt valgustatud lehtedes olla erisugune.
Vrvus oleneb ka kompleksi kuuluvast metallist. Punakad hortensiaied muutuvad sinakaks, kui lisada mulda molbdeeni vi alumiiniumi. Mullalahuse koostis juurte mber kindlasti ei ole hesugune. Vra eri piirkondadesse vivad juhtsooned seega viia erisuguse mineraalse koostisega lahust.
Antotsaniinide tekitatud vrvus oleneb ka rakumahla happesusest. Aluselises keskkonnas on antotsaniinid sinakamad. Hommikul roosad floksiied muutuvad sinakateks htu saabudes, sest rakumahl muutub vhem happeliseks.
Kindlasti vib lugejal tekkida ksimus uute pigmentide snteesi mttekusest lehtedes, mis valmistuvad maha langema. Viimase aastakmne jooksul on testatud oletus, et sinist ja rohelist valguskiirgust neelavad antotsaniinid on nn. pikesevari. Nad kaitsevad lehte valguskahjustuste eest madalate temperatuuride ja mduka veepuuduse oludes siis on tasakaalustamata valguse neeldumine, ssihappegaasi sidumine ning suhkrute sntees ja tarvitus fotosnteesis. Ehk lhemalt eldes: valgust neeldub lehtedes rohkem, kui fotosntees suudab ra kasutada. See seletab, miks lehed muutuvad punaseks just pikesepaisteliste pevade ning klmade de ja kuivuse kes. Sama phjendus seletab htlasi, miks noored, pungade puhkemisel moodustuvad lehed (kask, haab) on sageli punased. Vananevates lehtedes on samuti vaja kaitset leliigse valguse eest, et lmmastiku, fosfori jt. toitainete taaskasutuseks jtkuks aega.



Evi Padu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012