Eesti Looduse fotov�istlus
2009/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

artikkel EL 2009/11

Karusnahk: kas lplikult unustatud asi?
leliia paljunevaid karusloomi tuleb kttida nagunii, ent nende vrtuslikud kasukad jetakse viimasel ajal tihtipeale lihtsalt metsa mdanema. Paljuski tingib seda karusnahatoodete jrelemtlematu halvustamine.
  • Loe edasi...

  • Loomakaitseselts taotleb karusnahakasvanduste keelustamist
    Tnapeval ei ole karusnahk ldjuhul mitte hdavajalik tarbe-, vaid edev luksuskaup, samuti pole see keskkonnasstlik.
  • Loe edasi...

  • Loomaiguslased: loomad ei ole inimeste jaoks
    Karusnahakasvandus ja ktitud loomade nahkade kasutamine on kaks ise asja, mille mju keskkonnale on erisugune. Eestis keskenduvad loomaiguslased karusnahakasvandustes toimuvale.
  • Loe edasi...

  • Karusnahavaldkonnast tnapeval: tootja vaatenurk
    Inimkond on loodusvarasid kasutanud oma algaegadest saati. Loomade ja mitmesuguste loomsete saaduste tarvitus on aidanud meie tsivilisatsioonil ellu jda.
  • Loe edasi...

  • Karusnahk ja inimeseks olemine
    Aastatuhandeid on inimesed elanud koos loomadega. Loom ei ole asi.
  • Loe edasi...

  • Lnemere kalanduse olukord pole kiita
    Eesti rannaklades on aastasadu elatud kalapgist, mis on saanud osaks ka meie kultuuriloost. Kuid ndisajal on jrjest vhem kalureid, kelle sissetulekutest suurem osa tuleb kalapgist, samuti on kalanduse roll majanduses vike: kalandusest tuleb alla 0,5% sisemajanduse kogutoodangust.
  • Loe edasi...

  • Kui suured on Lnemere kalavarud?
    Kalapgiga tegelevate isikute heaolu oleneb eelkige kalavarudest. Olgu siis tegemist kutselise kaluri vi harrastuskalastajaga, kellel mlemal on igus kalavarusid kasutada.
  • Loe edasi...

  • Jrelevalve kalavarude le
    Riigikontrolli auditis toodud thelepanekud jrelevalve kohta olid ldiselt iged ja ka keskkonnainspektsioon oli nendest puudujkidest teadlik. Auditi ajal oli mitmeid jrelevalvet parandavaid abinusid juba asutud ellu viima (audit ksitles aastaid 20052007).
  • Loe edasi...

  • Kalandus ei ole Eesti Nokia!
    Eesti riigikontrolli kalandusauditis on phjalikult analsitud meie kalanduse olukorda. Jreldused ei ole kahjuks rmustavad.
  • Loe edasi...

  • Lhelaste osa Lnemere kalanduses
    Ajakirjanduses on tihti juttu sellest, et vanasti oli kalurite elu hea: kala oli palju, hind krge ja nudmine suur, kuid praegu on olukord kehvaks linud. Hinnates Eesti kalanduse perspektiive, tuleb ksida, mis mrab meie kalurite pgivimalused.
  • Loe edasi...

  • Kas Piirissaar ikkagi kahaneb?
    Praegusaegset Peipsi jrve iseloomustab phjarannikul suhteliselt psiv veetase ja rannajoone kuju ning lunaosas aeglane veetaseme tus. Seda seostatakse maapinna ebahtlase neotektoonilise liikumisega.
  • Loe edasi...

  • Piiludes plevkivitstuse hlli
    Plevkivi, ht Eesti thtsamat maavara, on siinmail tuntud juba mitu sajandit. Kirjalikes allikates mrgitakse seda esimest korda 1777.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012