Eesti Looduse fotovõistlus
2009/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

artikkel EL 2009/11

Karusnahk: kas lõplikult unustatud asi?
Üleliia paljunevaid karusloomi tuleb küttida nagunii, ent nende väärtuslikud kasukad jäetakse viimasel ajal tihtipeale lihtsalt metsa mädanema. Paljuski tingib seda karusnahatoodete järelemõtlematu halvustamine.
  • Loe lähemalt...

  • Loomakaitseselts taotleb karusnahakasvanduste keelustamist
    Tänapäeval ei ole karusnahk üldjuhul mitte hädavajalik tarbe-, vaid edev luksuskaup, samuti pole see keskkonnasäästlik.
  • Loe lähemalt...

  • Loomaõiguslased: loomad ei ole inimeste jaoks
    Karusnahakasvandus ja kütitud loomade nahkade kasutamine on kaks ise asja, mille mõju keskkonnale on erisugune. Eestis keskenduvad loomaõiguslased karusnahakasvandustes toimuvale.
  • Loe lähemalt...

  • Karusnahavaldkonnast tänapäeval: tootja vaatenurk
    Inimkond on loodusvarasid kasutanud oma algaegadest saati. Loomade ja mitmesuguste loomsete saaduste tarvitus on aidanud meie tsivilisatsioonil ellu jääda.
  • Loe lähemalt...

  • Karusnahk ja inimeseks olemine
    Aastatuhandeid on inimesed elanud koos loomadega. Loom ei ole asi.
  • Loe lähemalt...

  • Läänemere kalanduse olukord pole kiita
    Eesti rannakülades on aastasadu elatud kalapüügist, mis on saanud osaks ka meie kultuuriloost. Kuid nüüdisajal on järjest vähem kalureid, kelle sissetulekutest suurem osa tuleb kalapüügist, samuti on kalanduse roll majanduses väike: kalandusest tuleb alla 0,5% sisemajanduse kogutoodangust.
  • Loe lähemalt...

  • Kui suured on Läänemere kalavarud?
    Kalapüügiga tegelevate isikute heaolu oleneb eelkõige kalavarudest. Olgu siis tegemist kutselise kaluri või harrastuskalastajaga, kellel mõlemal on õigus kalavarusid kasutada.
  • Loe lähemalt...

  • Järelevalve kalavarude üle
    Riigikontrolli auditis toodud tähelepanekud järelevalve kohta olid üldiselt õiged ja ka keskkonnainspektsioon oli nendest puudujääkidest teadlik. Auditi ajal oli mitmeid järelevalvet parandavaid abinõusid juba asutud ellu viima (audit käsitles aastaid 2005–2007).
  • Loe lähemalt...

  • Kalandus ei ole Eesti Nokia!
    Eesti riigikontrolli kalandusauditis on põhjalikult analüüsitud meie kalanduse olukorda. Järeldused ei ole kahjuks rõõmustavad.
  • Loe lähemalt...

  • Lõhelaste osa Läänemere kalanduses
    Ajakirjanduses on tihti juttu sellest, et vanasti oli kalurite elu hea: kala oli palju, hind kõrge ja nõudmine suur, kuid praegu on olukord kehvaks läinud. Hinnates Eesti kalanduse perspektiive, tuleb küsida, mis määrab meie kalurite püügivõimalused.
  • Loe lähemalt...

  • Kas Piirissaar ikkagi kahaneb?
    Praegusaegset Peipsi järve iseloomustab põhjarannikul suhteliselt püsiv veetase ja rannajoone kuju ning lõunaosas aeglane veetaseme tõus. Seda seostatakse maapinna ebaühtlase neotektoonilise liikumisega.
  • Loe lähemalt...

  • Piiludes põlevkivitööstuse hälli
    Põlevkivi, üht Eesti tähtsamat maavara, on siinmail tuntud juba mitu sajandit. Kirjalikes allikates märgitakse seda esimest korda 1777.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet