Eesti Looduse fotov�istlus
2009/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/11
Kalandus ei ole Eesti Nokia!

Eesti riigikontrolli kalandusauditis on phjalikult analsitud meie kalanduse olukorda. Jreldused ei ole kahjuks rmustavad. Probleemid, millele thelepanu juhitakse, on niteks kalanduse osathtsuse pidev vhenemine riigi majanduselus ning ebapiisav kalanduse jrelevalve.

Kalanduse thtsuse kahanemine on paratamatu. Paraku ptakse tnapeval loodusest nii palju kala, et lemmr on kes ja erilist edasiminekut siin olla ei saa. Muidugi viks nii mnegi kalaliigi olukord olla natuke parem ja seega saaks ldist tulusust mnevrra suurendada.

Siiski on niteks nii Lnemere kui ka Peipsi jrve saakidel oma teoreetiline lempiir ja vga kaugel see praegusest tasemest ei ole. Kui Eestis vib kmne aasta prast olla kmme korda rohkem programmeerijaid vi orgaanilise snteesi keemikuid, siis kutseliste kalurite ldarvu kohta ei saa midagi niisugust lubada.
Tegelikult on lugu vastupidine: kuna pgitehnika on muutunud aina paremaks ja thusamaks, on looduse kandevimega ette kirjutatud kalavaru kasutajaid vaja ha vhem ja vhem. Siin on olukord samataoline pllumajandusega: ka sellel elualal tegutsejate osakaal rahvaarvust on ju drastiliselt kahanenud.
Et kalurite hulk ei ole ndisajal vhenenud veelgi rohkem, selle taga on tsiasi, et kalapgist on saamas vaid osalise koormusega tkoht. Tegelikult ei olegi see ehk nii halb, sest paljud kutselised kalurid vidavad, et kalapk on neile elustiil vi isegi haigus ja nad jtkavad seda hoolimata viksest tulususest. Ehk lepimegi olukorraga, kus meil on rannaklas pigem viis kalurit, kellele kalandus annab osa sissetulekust, kui vaid ks, kes rabab d ja pevad?

Kalandusaudit peab pgikvoote liiga suureks. Et Lnemere olulisemate varude kvoodid mratakse Euroopa Liidu tasemel, ei ole see viga tekkinud otseselt Eestis. Aga nii mnegi varu puhul on kriitika ige: korduvalt on ette tulnud olukordi, kus ICES trhma teadlased juavad varusid modelleerides mingi soovitatava pgikoguseni, ent poliitikute meelest tuleks kaluritel ikka lubada tunduvalt rohkem pda raske sotsiaalmajandusliku olukorra tttu. Eriti sageli on nii juhtunud tursaga.
Keegi ei kahtle selles, et kalanduses ttajatel on olnud rasked ajad. Probleem on hoopis selles, et optimaalsest rohkem pdes on saetud oksa iseenda all ja kalurite olukorda pole see ju kaugemas perspektiivis kuidagi parandanud. Positiivsest kljest vib nentida, et need ajad on hakanud mber saama ja praegu suhtutakse Euroopa Liidus teaduslikku soovitusse mrksa tsisemalt kui varem.

Jrelevalve kohta on tehtud enim kriitikat. Julgemata seda oluliselt leevendada, tuleb siiski tdeda, et jrelevalve ongi vga keerukas. Ja ha keerulisemaks lheb, sest masuaegne olukord on ju otse loodud tekitama rvpdjaid. Inimesed kaotavad t, aga sa on ikka vaja. Siis ttataksegi senisest enam salaja vrguga veele, sest aegagi on volilt: tl pole enam vimalust kia.
Kuidas on lood masuaegse jrelevalvega? Sealgi tuleb koondada ja kahandada, niteks jrelevalve jaoks vajaliku ktuse limiite. Nii olemegi tnavu mereinstituudi igapevatd tehes ninud senisest enam hmaruse varjus toimetavaid kahtlasi paatkondi. Npuga nidata on mrksa lihtsam kui olukorda parandada.
nneks on siiski keskkonnainspektsioon vtnud tsisemalt ksile valdkonna, millele on juhitud thelepanu ka auditis on hakatud kontrollima kogu ahelat pgist mgini. Kui ebaseaduslikult ptud kala ei nnestu turustada, siis kaob motivatsioon teda pda.
Kahjuks on jrelevalve thusust prssinud keskkonnavaldkonna pidev reorganiseerimine viimastel aastatel. Kogu kontrolli koondamine keskkonnainspektsiooni ktte on lesehituse seisukohast kll ige, kuid htaegu on maapiirkondade loodusvahid, kelle tandja on praegu keskkonnaamet, trahvijaigustest ilma jetud niteks rannakalanduse jaoks thtsatel kudealadel. See asjaolu on meeleprane rvpdjatele.



Markus Vetemaa
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012