Eesti Looduse fotov�istlus
2009/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta puu EL 2009/11
Rahvausundi sarapuu

Sarapuu (Corylus avellana) on rahvaprimuses thtis puuliik phklite prast. See saab iseranis selgeks, kui vrrelda paljude rahvaste usundipilti.

Juluphklid. Hane-, kure- ja sokumaskeering on meie julutavandis lnepoolse levikuga. Kui jululaupeval ilmus saunas vihtlejaid kimbutama juluhani, pakuti talle kaeru, s.t. sarapuuphkleid ja joogiks lut. Lnemaalt Karuse kihelkonnast prit teate jrgi .. kolmekuningapeval tehti kurge. Tahvad siis kurele seokest majakraami. Nris sokule jlle tahvad kaeru muidugi need oo phklid (1929).

Esimesel juluphal alustasid perest peresse kimist julupoisid: Kivad mberringi mitme versta kauguselt kik klad lbi ja korjavad omale tdrikute kest suured taskutvved phkid (Muhu, 1888). Kihnus on phklite pakkumist juluaegsetele klalistele nimetatud vanaks kombeks (1948), Mustjalas on eldud, et igal olid omad phklid paigale pandud. Kes ei saand ise phklile minna, sellele kingiti, igaks andis peoga (1937).
Noorte omavahelises suhtluses oli phklitel kindel koht. Muhus on laialdaselt moodis, et juluks phklaid kogutakse ja hoitakse. Iga noor tdruk peab enda kohustuseks selle eest hoolitseda, et phklaist phade ajal puudus ktte ei tuleks, ja et poistele neid iga silmapilk anda oleks. Julu esimese pha hommikul toob pereneitsi omast korjandusest perele he osa, he osa viskab ta aga le toa laiali, nimelt prandale phkude sisse. Phjust nad isegi ei tea nimetada, teevad seda vana traditsiooni jrele (1926).
Et phkleid jtkuks, kidi neid tst vabal ajal sarapikus korjamas. Teise piiri ilma lubamata phkele ei tohtin minna, see oli justkui vargus. Kellel pldudel pailu sarapuid oli, see oli seti, siis kui phked hakkasid valmis saama, pris vahtis. Sest phkekogujad kisid vahest ka se, sest peva pole tohtin minna. Plluphked loeti ikka paremaks kui metsaphked. Metsas sai phkel kidud pea igaspool ilma ksimata. Phkel kisid ja kivad enamasti noored inimesed, poisid ja ka ttrukud. Harvemini kivad phkel vanad, sest see oli ju esiti pris kombeks, et ttrukutel pidi olema anda phkeid julu- ja nripoistele (Karja, 1940).
Phklite valmimise trminiks on peetud prtlipeva, 24. VIII (6. IX) vi ka lihtsalt odralikuse aega, liiga varast korjamist tauniti. Kohanime Nuustaku saamisloo lhteks ongi misa kehtestatud phklipev (sks. Nutag).
Endisaja phklil kimise laulud annavad aimu neidude kosjafantaasiatest.
Ma lksi kottu korvi tuoma,
akkasi phkli noppima.
Peiu multa ksima:
Kellel phklid nopite?
Mina aga tarka, ma kll kostsi:
Kellel muil kui endale.
Peiu mule vasta kostis:
Nopi phkled minule (Varbla, 1890).
Kahekesi korjates poisid tmmasid sarapuud alla ja tdrukud noppisid phkled kllest oma kaelkottidesse (Karja, 1940).
Piirkondadest, kus juluks phkleid korjati, on ka teateid tulevase phklisaagi ennete kohta. Pandi thele, kas ilm on vaikne vi tuuline, seda nimelt julu-, uusaasta- ja kolmekuningapeva l. Tekspidamistes on vastukivat, niteks Tstamaal peeti tuult hea phklisaagi endeks, kuid Jelhtmes arvati, et tuul puhub phkliied ra.
Phklite riituslikus klvamises taiaajal vib kll aimata kunagist viljakusmaagilist thendust: viskavad ju mardid ja kadridki niimoodi viljanne soovides teri laiali, kuid kas juluaja phklimngudel on vanasti olnud usundilist thendust, seda vib vaid oletada. Kige tavalisem neist on Liig vi paar?. Vetakse peoga phkleid ja ksitakse, kas neid on paaris- vi paaritu arv. Vale vastuse puhul tuleb ksijale ks phkel juurde anda.
Kaarma kihelkonnast kirja pandud mng nii tuntud pole: Phkel sai peuse pandud he srme alla ja teise kest ksitud, missuguse puu all hrg magab, teine pidi selle nitma (1940). Phklirebast on lnepoolses Eestis mnginud nii lapsed kui ka tiskasvanud. Rebase kuju laualeseadmiseks kulus enamasti 36 phklit. Kes ksimise peale iga kehaosa pimesi eksimatult ra tles (vastavalt: pea, pea, pea; kael, kael, kael; reis, reis, reis; kpp, kpp, kpp; kere, kere, kere jne.), sai need endale.

Maagiline abivahend. Meie arheoloogidele on teada, et Eestimaal on sarapuuphkleid toiduks tarvitatud juba rgajal, kuid sellist mainet, nagu on sarapuul Lne-Euroopa rahvaste usundis, pole tal siinmail nhtavasti olnud. Rahvabotaanika uurija Heinrich Marzell [2] mrgib, et phklikoori on leitud neoliitikumi kuuluvatest asulatest.
Rohkete sarapuu imeomaduste loendis ratab thelepanu trje- ja viljakusmaagiline suunitlus. See puutub nii puud kui ka tema vilja. sel kummituskohast mdudes tuleb kaitseks ktte vtta sarapuukepp, oks aitab vampiiri, niduse, viljakahjurite, elamusdikute, laudas kariloomade kahetamise vastu, kaitseb pldu rahe eest. Sarapuuoks ravib ka soolatkaid ja nikastust, aitab varastatud asju leida. Kui rstikule visata sarapuuleht, ei tule ta jrele.
Legendi jrgi kaitses sarapuu Jeesust ja Maarjat (Valgevene versiooni jrgi olid phklid Jeesusele toiduks); tnuks heateo eest pole sarapuul vaja vlku karta, ike aga kuulub ikesejumalus Donari valitsuse alla. Asjaolu, et sarapuul on oma koht sigivusmaagias, lhtub Marzelli arvates uskumusest, et germaani ikesejumalus Donar on htlasi abielujumal. Pigem vib kll elda, et sarapuu seostamine Donariga on sekundaarne.
Igatahes on sarapuuphkel iidne viljakusmaagia smbol. Kuigi sama funktsiooni vib tita sarapuuokste kimbuke, loeb sarapuu viljakus ja tema viljade sarnasus munandiga. Et neiud ja noormehed koos phklil kisid, soodustas see vastava maine kujunemist, mnab ka Marzell.
Rahvaprane vljend lhme phklile thendab ettepanekut hte heita, phklirohke sgis ennustab vastlapevaks pulmi ja jrgmiseks aastaks palju lapsi. Naised jvad kima peale, snnib palju poisse, vallaslapsi, lapsehllid on hinnas. Kui neiu leiab kuus phklit hes kobaras, saab ta varsti pruudiks; kes vikese srmega sarapuult vrse murrab, saab veel samal aastal mehele; kahe tuumaga phkli leidmine vihjab paariminekule; phklikoorepulbrit on 15. sajandi retseptis kasutatud afrodisiakumina.
Viljastav abivahend on see puuliik veel mitmes valdkonnas: sarapuuvitsaga tuli la maapinda, et kasvaks seeni, vsu siduda mber klvaja ke, urbi sta lehmadele, et piimaand suureneks. Eluoksa funktsioon on sarapuuvitsal ka karja kevadisel vljalaskmisel.
Mnegi maagiavtte puhul konkureerivad sarapuu viljadega kreeka phklipuu (Juglans regia) viljad. Nii vlgneb sarapuu osa oma populaarsusest teisele maitsvate viljadega phklikandjale. Tuleviku, eriti aga tulevase ennustamisel vana-aastahtul on ju Eestiski kasutatud ikka kreeka phkli koori; phklikoortesse asetatud plevaid knlajuppe ujutati veekausis (lhenevad vi kaugenevad ksteisest).
Sarapuu kullakarva urvad viivad mttele, et lheduses vib maapu peita varandusi. Leidmiseks tuli kasutada sarapuuoksa. Ka Eestist, nimelt Rpina kandist on Matthias Johann Eisen 1930. aasta paiku kirja pannud he sellise petuse: Kui jaanisi kell 12 kaheharuline sarapuu jme oks ligatakse, siis saadakse pilda (mulle eldi: niakepp). Pilda abil vib rahaaugu leida ja tulevasi asju teada saada. Sarapuu itsevat knlapeva sel kukelauluni. Kes siis endale itsva oksa hangib, teab kike. See uskumus on prit 1930. aastatest Lutsi keelesaare eestlastelt.

Miste jumi thendusvljast saab juttu teha ka sarapuuga seotuna. Lnemeresoome-balti kultuuriruumis on jumiks (soome jumi, eesti jumm, lti jumis, juma) nimetatud kokkukasvanud viljapid, ka unu, phkleid, marju, kurke, kartuleid jmt. Juhul, kui phklikoores leidub kaks tuuma, nimetatakse seda jumis-phkliks; jumiseks nimetatakse viljapid, mis kasvavad sama krre kljes; muna, mil on kaks rebu, on samuti jumis, on kirjutanud Felix Oinas [3], vites, et tegemist on viljakushaldja, resp. -jumaluse kehastusega, ja siit lhtub ka viljapllul viimaste krte kokkuslmimise ning viimase vihu kojutoomise komme.
Kui ltlaste uskumustes naine, kes sb jumise, saab kaksikud, siis eesti teadaolev rahvaprimus tunnistab kahe tuumaga phkli, harvemini kaksikviljapea maagilist toimet vaid lammaste sigivusele. Nitetekst on Valjalast: Kaksikud-kolmikud phked pandi lambalauda seina vahel sissepool, nii tulevad kaksikud-kolmikud talled. Meie lapsed viisid tnavugi veel (1959). Kahe tuumaga phklit on nimetatud ka lambaphkliks. Kombest on enam kirjapanekuid Lne-Eestist ja -saartelt, vhem Ida-Eestist, kus seost juluajaga pole oluliseks peetud. Jhvi kihelkonnast on jrgmine primusteade: Kui kahe tuumaga phkel leiti, seda oiti kui suurt nneandjat oolega terve inimese eloaig alles, see pidi raha ja muu asjade andja majas elos lema (1892).
Kustaa Vilkuna on jumi sna pdnud seletada kui noorte abielueelse siivsa krvutimagamise kohta kasutatud mistet [5], Martti Haavio arvates mrgib Eesti phjaranniku toponm Juminda (1290. a. allikates Jumentake) muistse jumaluse kultuspaika. Enn Tarvel ja Gustav Vilbaste on nimetuletust Juminda < Jumentagana loogiliseks pidanud, kuid kultuskohaprobleemi lahtiseks jtnud [4]. Veelgi llatavam tundub Haavio hpotees Lti Hendriku kroonikas mainitud ja palju kordi mistatatud Tarapita kohta. Nimelt viks see thendada sarapuuhiit (vrd. liivi tarab sarapuu), ent eestlaste rahvaluules siiski polevat jlgi sarapuu pidamise kohta hiiepuuks vi phaks puuks [1].
Vastuargumendiks vib tuua mitu tnapeval sarapuukooslusega hiiepaika, nagu Tarapita-hpoteesiga seotud Ebavere mgi, Viru-Nigula Samma kla Tammealuse hiis, Muhumaal Phati mgi jt. 1996. aastal Lnemaal Ohtla kla Hiiemge otsides leidsin eest paljude kivide ja jndrike sarapuudega puisniidu, kus kasvas ka knnapuid, tammi, prni ja pihlakaid. Saaremaalt rahvaluulearhiivile saadetud teate jrgi uhatles Kigustel koplis ks vana naine kik nahahaigused ra, kik kihelejad, valutajad, visked, krnad, muhud pesta ja vesi sarapuupsa alla oli ksainus teatud iseraline pesas (1932).
Kuidas aastasadade takka sarapuu ning tema viljade jumalustamisega on olnud, jb sedapuhku lahtiseks. Kuid maagilist sigivat ja viljastavat vge on selles puuliigis adunud meiegi eelkijad.

1. Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Eesti Raamat. Tallinn: 217.
2. Marzell, Heinrich 19301931. Hasel (Corylus avellana). Handwrterbuch des deutschen Aberglaubens, B. III. Walter de Gruyter & Co. Berlin u. Leipzig: 15271542.
3. Oinas, Felix 1979. Kalevipoeg ktkes ja muid esseid rahvaluulest, mtoloogiast ja kirjandusest. Mana. Toronto: 137156.
4. Tarvel, Enn 1983. Lahemaa ajalugu. Eesti Raamat. Tallinn: 5658.
5. Vilkuna, Kustaa 1982. Vuotuinen ajantieto. Otava. Helsinki: 251257.

Kasutatud arhiivimaterjalid: Eesti Rahvaluule Arhiiv



Mall Hiieme
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012