Eesti Looduse fotov�istlus
2009/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
panin thele EL 2009/11
Nutikad kahjurid

ues sirguv sarapuu igustab juba kolmandat aastat oma teist nime phklipuu. Septembri algul lksin uurima, kas phklitel on mustad tpid nagu eelmistel aastatel. See on olnud peaaegu alati kindel mrk, et nad on ussitanud. Phkliteni ma sedapuhku ei judnudki.

Pilk ji peatuma vrsel, millel olid tipupoolsetest lehtedest alles ainult rootsud. hel jrgmistest lehtedest paistis laserval olevat justkui mingi tpiline palmik. Ma ei judnud ieti kummardadagi, et nhtule lhemalt selgust saada, kui viuhti kirjust palmikust sai kirju konksurida, mis he otsaga leheservas kinni. See oli nii ootamatult kiline, et pani vpatama. Kui minu asemel oleks sellise rikkaliku toidulaua juurde sattunud kskik missugune linnuke, olen pris kindel, et ta oleks paaniliselt pagenud kigi nelja tuule poole. Peab tunnistama, et selline enesekaitsenipp vib olla sna tulemuslik. Au rvlitele, kes mind ehmatasid!

Tegelikult tundusid need konksud vga tuttavlikud. No muidugi! Alles mdunud aastal leidsin aiast kaks tiesti raagus tikripsast. Poolest saadik vi tielikult paljaks sdud vrseid on ette tulnud pris tihti. Samuti ka neid lesviskuvaid konksukesi. Kuna tikrileht on sarapuu omast mitu korda viksem, siis on selge, et leheserva le tosina rviku mahutamine (nagu pildil oleva sarapuu lehel) on keerukas. Kolme-nelja rvikuga konksuefekt ei ole nii hirmutav, aga tenoliselt linnukese peletamiseks aitab neistki. Sdasuvel tiesti lehitute psaste ngemine on igal juhul halb llatus.

Tookord leidsin taimekaitseraamatute abil, et tegu on karusmarja-lehevaablase ebarvikutega: pealiskaudne kirjeldus sobis psastel tegutsejatega. Suve jooksul vib neil olla kolm plvkonda ja nende mensse vivad kuuluda ka punase ja valge sstra lehed. Kas ndsest vib siis lisada ka sarapuu? Viiteid sarapuu-lehevaablase olemasolu kohta ma igatahes ei leidnud.
Tenoliselt oli sarapuu konksurea puhul tegu kolmanda plvkonna rvikutega. Miks poetas vaablane munad sarapuu lehele, kui kahe meetri kaugusel kasvab karusmarjapsas? Igaks juhuks vaatasin rviku tpsemalt le.

Sinaka varjundiga rohelistel rvikutel on must pea ja kollakas tagumine ots. Keset selga paikneb mitte eriti silmatorkav tumedam peenike joon. Mlemal pool joont on must tpirida, klgmised read viksemate tppidega. Iga jalapaari kohal veel poolitusmrgist tillem must triibuke. Pikkus umbes 1,5 cm, suurimal isendil 2 cm (arvatavasti karja juht). Jalapaare koos pikemate ja tumedamate rindmiku jalgadega oli heksa. Karusmarja-lehevaablase ebarvikule annab ks allikas 10 jalapaari, teine 911. Nii et jalgadega peaks asi klappima. Kuigi kmnenda jalapaari jaoks oli koht olemas vib-olla oli see veel vlja arenemata. Alumisel poolel oli iga kollaka jalapaari keskkohas must tpp, vlja arvatud rindmiku jalad.
Loodan, et see pealiskaudne kirjeldus lheb mingilgi mral kokku karusmarja-lehevaablase rviku vljangemisega. Vib-olla oli see sarapuule siirdumine lihtsalt vajalik men vahelduseks?

Lpetuseks ks lihtne, tuttava aedniku katsetatud nipp, kuidas vhendada karusmarja-lehevaablase ebarvikute kahjustusi ilma kemikaale kasutamata. Psa alla tuleb asetada suurem riidetkk, raputada oksad-vrsed kshaaval lbi, ussikesed kokku korjata ja siis on juba igahe suva, kuidas neist lahti saada.

FOTOD: ENN LUMET
01 Mehed, tagumikud psti! Ebarvikute kk-kaitse ehmatas inimestki, mis siis linnust rkida.
02 Sama seltskond jrgmisel hommikul: paistab, et sarapuu klbab pruukostiks hsti, pool lehte on juba nahka pistetud.

Kommenteerib entomoloog Mati Martin:

Kirjeldatud moel koos tegutsedes suudavad putukavastsed testi end sna hsti kaitsta ja peletavad eemale nii mnegi lheneja. Raske elda, kuidas see kitumisviis evolutsioonis vlja on kujunenud, kuid toimib hsti.
Aiapidajatele on seesugused tegelased tuntud testi eelkige karusmarjapsastelt. heskoos on need rvlid karusmarja-lehevaablase, ka kollase karusmarja-lehevaablase ebarvikud vimelised karusmarjapsa lehtedest puhtaks sma vaid mne pevaga.

Lehevaablaste liike on Euroopas le tuhande. Pildil olevad ei kuulu kindlasti autori pakutud liiki, vaid pigem perekonda Craesus. Selle perekonna liike pildi jrgi kindlalt mrata ei saa. Kindla tulemuse saaks siis, kui kasvatada vastsetest vlja valmikud, mis lehevaablaste tundja Mikk Heidemaa snutsi ei ole kuigi keeruline.

Autor soovitab ebarvikutest lahti saada marjapsa oksi lbi raputades. Siingi on tegelikult tegu putukate kohastumusliku kitumisega: et lahkuda ohtlikust paigast vimalikult kiiresti, kukutavad nad end vabatahtlikult alla. Kahjuks on see trjevte tulemuslik alles siis, kui ebarvikud on juba piisavalt suured. Oma kogemusele toetudes pean tdema, et tavaliselt on suur osa psa lehestikust selleks ajaks juba nende lugade vahele kadunud. Abi on sellest ometi, kui kogu psas veel lehtedest thi ei ole.

Mni sna ka mistete kohta. Lehevaablase vastseid on jutukeses nimetatud nii rvikuteks kui ka ebarvikuteks. Rviku mistega thistatakse tegelikult liblikaliste vastseid. Lehevaablased aga kuuluvad hoopis kiletiivaliste sekka (nagu ka niteks mesilased, herilased ja sipelgad), pidevkehaliste alamseltsi. Pidevkehaliste vastsed on rvikutega vga sarnased, seetttu nimetatakse neid ebarvikuteks.
Nii rvikutel kui ka ebarvikutel on peale keha eesosas asuvate kolme paari jalgade ka mitu paari nn. ebajalgu keha tagaosas. Kui kolme jalapaari kannab enamik putukaliike ja evolutsiooniliselt on need sna rgse pritoluga, siis ebajalad on kujunenud mrksa hiljem. Tegemist on koonusjate vljakasvudega kehallide alakljel, ks paar lli kohta. Ebajala tipus on imepisikeste kitiinainest konksukeste prg. Selle abil haakub ebajalg hsti aluspinnaga: igaks vib seda ise kogeda, lastes rvikul mda ktt ronida. Rvikuid ja ebarvikuid saab eristada ebajalgade arvu jrgi: rvikutel on neid kuni viis paari, ebarvikutel le viie.

Autor pakub, et tegemist oli kolmanda plvkonna vastsetega. Fenoloogias peetakse plvkonnanumbri all tavaliselt silmas plvkonnanumbrit he vegetatsiooniperioodi jooksul. Meie kliimavtmes annab enamik putukaliike he vegetatsiooniperioodi jooksul vaid he plvkonna (s.t. he plvkonna aastas). Kuid on palju putuka-, aga ka niteks nriliseliike, kelle jrglased annavad samal vegetatsiooniperioodil veel omakorda jrglasi. Psivalt ketavates kasvuhoonetes elavad taimekahjurid (putukad ja lestad) vivad aastas anda tosin plvkonda vi rohkemgi.



Enn Lumet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012