Eesti Looduse fotov�istlus
02-03/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitseala EL 02-03/2003
Paadrema looduskaitseala

sja asutatud looduskaitseala mbritsevad kll kuivendatud alad, ent see, mis alles, vrib hoidmist oma eripalgelise taimkatte poolest ning haruldaste loomaliikide, eesktt merikotka elupaigana.

Sel aastal rajatud Paadrema looduskaitseala (pindala on 1332 hektarit) asub Lne-Eesti madalikul Prnumaal, ligikaudu viie kilomeetri kaugusel merest. Kaitseala hlmab soo koos seda kitsa vndina mbritsevate metsadega ning lahustkina vikese endise madalsoosaare.

Paadrema (ka Annepselja, Hannepselja, Soometsa) soo, mis asub Lne-Eesti suurte ja keskmise suurusega soode valdkonnas [3], on tekkinud mineraalmaa soostumisel ja toitub phjaveest. Kogu soo kattis kunagi le 3000 hektari. Paraku on suurem jagu endisest soomaastikust kraavitatud ning Paadrema je res laiuvad kultuurrohumaad. Kraaviks sundimisest ei psenud ka sood lbiv Paadrema jgi. Selle parema kalda lammisoo on praeguseks poldrina kuivendatud ja vasakule kaldale on rajatud ligi 450 hektarit uudismaad. Ent ligi 300 hektarit sealsest laamast on tnini looduslik lage rohusoo, mida mbritseb puissoo. Lneosas kunagi ksitsi kaevatud kraavid on ndseks enam-vhem tis kasvanud ja soo loomulik areng taastumas. Loodeosas ji 28 hektari suurune soo-ala kohaliku omavalitsuse (Varbla valla) tungival nudmisel kaitsealast vlja, sest seal on tehtud ettevalmistusi turba kaevandamiseks.

Eesti mrgalade inventeerijad on Paadrema sood krgelt hinnanud tema hdroloogilise omapra ja mitmekesise taimkatte prast, aga ka mbruskonna veereiimi stabiliseerijana [2]: soo toitub karbonaatsest phjaveest, mille tttu kasvab seal isegi le meetri tsedusel turbalasundil madalsoole iseloomulik taimestik.


Lagesoost tammega loodusmetsadeni. Paadrema soo on sna mrg, kummikuta ei pse siin liikuma suvelgi. Looduskaitsealal kasvab ohtralt porssa (III kaitsekategooria) ja mitmel pool ka kpalisi. le soopinna kndivatel mineraalmaasaartel on varasematel aegadel tehtud heina. Kaitseala loodeosa soosaari niideti veel hiljuti. Endise lammisoo soosaarel, mis ndseks on jnud uudismaade keskele (Soosaare sihtkaitsevnd), on veel osaliselt alles plispuudega puisniit, seal kasvab ohtralt kaitsealuseid taimeliike.

Lagesood mbritsevad enamasti soostuvad ja soometsad, kus puudest valitsevad kased ja haab. Siin-seal leidub ka okaspuu enamusega puistuid, sealhulgas vga vanade (150200- aastaste) mndidega segametsi. Kaitseala kaguosas asub phja-lunasuunaline seljandik plismetsailmelise salumetsaga. Teiste seas kasvavad seal le sajandi vanused tammed. Soost luna pool, Kti oja res, on aga senini psinud sanglepa-lodumets. Metsakooslustena on vga omaprased ja peaaegu lbipsmatud ksikute saarte ning jalakatega kukerpuu-trnpuu-metsunapuu vserikud mineraalmaa piiril kaitseala kirdeosas.


Haruldaste loomade pelgupaik. Paadrema soos elab merikotkas. Siinne kotkapaar on vga edukalt siginud: viimasel kmnendil on igal aastal lennuvimestunud vhemalt ks kotkapoeg, kuid harv pole isegi kolme poja vljalend [1]. Teistest ohustatud linnuliikidest on kaitsealal registreeritud luha-sinirind, rukkirk, punaselg-gija, mudatilder, sookurg. Sookurgi vib sageli nha toitumas ka naabruses uudismaadel.

Paadrema soo pakub eluaset ilvesele ja hundile, soo idaosa on aga metssigade meeliselupaik.


Kaitsekord ei keela looduslhedast majandustegevust. Kaitsereiim lubab kogu looduskaitsealal hooldada poollooduslikke kooslusi (rohumaad, puisniidud) ning majandada metsa loodushoidlikul viisil.

Loodusvrtusi arvestades on looduskaitseala jaotatud kolmeks sihtkaitsevndiks: Annepselja, Tamme ja Soosaare. Ohustatud liikide kaitse eesmrgil ei tohi inimesed minna neist suurimasse Annepselja sihtkaitsevndisse 15. veebruarist kuni 31. juulini. Mistagi on seal samal ajal keelatud ka jaht ja kalapk. Hoolimata sellest, et jahtipidamist on piiratud vga tagasihoidlikult, oli jahimeeste vastuseis kaitseala asutamisele vga tugev.

Paadrema looduskaitseala valitseb Prnumaa keskkonnateenistus, kelle poole tuleks prduda kigi ksimuste ja probleemidega. Looduskaitseala kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RT I, 2003, 5, 26).


1. Eesti Looduse Infossteem (EELIS) www.eelis.ee

2. Paal, Jaanus jt. 1999. Eesti mrgalade inventeerimine. 1997. a. projekti "Eesti mrgalade kaitse ja majandamise strateegia" aruanne. Eesti Loodusfoto, Tartu.

3. Valk, Uno (koost.) 1988. Eesti sood. Valgus, Tallinn


Piret Kiristaja (1967) on ITK loodusbroo looduskaitse peaspetsialist.



Piret Kiristaja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012