Eesti Looduse fotov�istlus
2009/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 2009/11
Kassi teekond

hel peval kis kass imelikult ja ajas suust vahtu, ilmselt oli kalaluu kurku jnud. Tstsin ta krmelt aknast vlja. Sealt ta mulle siis otsa vaatas, tehes suuga imelikke liigutusi ning vehkides abitult kpaga. Nuguda vaeseke vist ei saanud, kuid tema pilk kneles selget keelt. See ei olnud rahulik ega ergas nagu tavaliselt, vaid justkui kaugel eemal olev, tpselt nagu suurt-suurt valu tundval inimesel. Kllap saab ise hakkama, kassid ju lbi aegade kala snud, hakka veel thja tohterdama, mtlesin murelikult.

Rohkem me teda ei ninud. Kolmanda peva sel lks uni ra ja vhkresin mitu tundi, kujutledes, kuivrd piinarikas on surra kurguhaavast aegamda le kogu keha levivasse pletikku kledas ja kottpimedas oktoobris. Miks ta ometi koju ei tule? Tundsin end peaaegu mrvarina.

Veel 1930. aastatel kandis kassinahast rivaid kolmandik Eesti elanikest [Pder, Carmen 2009. Karusnahk arvamuste retrospektiivis. Tartu krgema kunstikooli diplomit; lk. 6]. Toonased loomakaitsjad on maininud juhuseid, kus nahku koguvad poisikesed nlgisid kasse elusast peast (samamoodi kituti mnel pool Eestis raugastunud hobustega, et nahk lihtsamini maha tuleks). Kui ks tattnina kassil naljaviluks mlemad silmad peast torkas, rahustas ema trelejaid: See ju ainult kassipoeg, loom! [www.folklore.ee/tagused/nr31/looneots.pdf].

Kassi ja mne muu kodulooma edusammud meie eetilises maailmapildis avaldavad tepoolest muljet. Seda ei saa paraku elda niteks farmirebaste vi -minkide kohta, kes oma intelligentsuselt kassile vi koerale ju sugugi alla ei j.

Eetika on inimeste jt. sotsiaalsete loomade seas levinud alateadlik mng, mille evolutsiooniline eesmrk on eri oletuste jrgi demonstreerida kaaslastele oma kvaliteeti ja/vi koguda vastuteeneid tulevikus [vt. nt. Eesti Looduse oktoobrinumbrist]. Vga thtsal kohal on siin empaatiavime, oskus tunda end kaaslase nahas. Pole juhus, et loomakaitsjad ja -iguslased on kaasanud eetikamngu (etosfri?) esimesena just loomad: nende sarnasus inimesega teeb empaatia nende suhtes lihtsaks. Kummatigi pole kaalukat phjust arvata, et niteks praetaldrikul nrbuv salatileht kannataks v h e m kui kass vi inimene, kll teeb ta seda t e i s t m o o d i [vt. nt. www.hot.ee/kevadband/jimi_valu.pdf].

Nii et meie, heterotroofid, oleme prispatused igal juhul. Meie elu rajaneb paratamatult teiste surmal. Puhtalt meie endi nutikuse ksimus on ometi see, kui palju kannatusi oma eluga phjustame. Ma ei kutsu les religioossusele, kuid vikest palvet taeva linud hinge eest vrib iga vorstivileib, rkimata uuest T-srgist, jopest vi kasukast. Sven Kivisildnik on tabavalt nentinud: Kui te ei sanda kellelegi pussi kurku torgata, pistke pangakaart kassamasinasse. Tapmine on lihtsam, igapevasem ja rutiinsem, kui televiisorist paistab.

Muuseas, paari peva prast ilmus kass siiski koju. Naine vttis klmikust suure isuratavalt lhnava kassipildiga purgi ning tstis talle minu protestist hoolimata srase (suhtelise) hunniku liha, mis isegi paadunud grillisbra terveks pevaks siruli vtaks. Kiisu laadis selle kik kadestamisvrse rahuga naha vahele ja jtkas oma teekonda kllap keeras kuskile magama.



Juhan Javoi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012