Eesti Looduse fotov�istlus
2009/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2009/12
Inimliku ja loomaliku piir jbki hguseks

Loomakoloogia professorit Raivo Mndi ksitlenud Toomas Kukk

Raivo Mnd on sndinud 2. detsembril 1954 Saaremaal. Lpetas 1978 Tartu likooli bioloogina, 1986. aastal sai teaduskraadi. Ttanud 19771992 zooloogia ja botaanika instituudis laborandina, teadurina, laborijuhataja ja juhtteadurina, 19921998 zooloogia osakonna juhatajana. Alates 1992 Tartu likooli loomakoloogia professor zooloogia ja hdrobioloogia instituudis, selle juhataja 20052007, praeguses zooloogia osakonnas juhataja. Avaldanud uurimusi looma- ja evolutsioonilise koloogia kohta. 2002. aastal sai kollektiivi juhina riikliku teaduspreemia. Tema juhatusel on kaitstud seitse doktoritd. Populaarteadusliku raamatu Elukunstnikud autor. Kuulub mitmesse erialahingusse: 19911994 Eesti looduseuurijate seltsi asepresident, 19911994 Eesti ornitoloogiahingu esimees ja 19971998 juhatuse liige. Eesti malakoloogiahingu asutajaid (1996), ornitoloogiaajakirja Hirundo asutajaid (1987), ajakirja Estonian Journal of Ecology toimetuse liige, kuulunud Eesti Looduse toimetuskolleegiumisse.

Kui palju lb inimese kitumises vlja animaalne klg: teame kll, et inimlik oleks kituda teisiti, kuid looduse tungid on tugevamad?

See animaalne ehk teiste snadega loomariigi pikaajalise evolutsiooni jooksul loodusliku valiku kigus vlja selekteeritud geenidest phjustatud kitumine lb meis vlja alalpmata, lausa iga pev. Seda on rohkem, kui inimene harilikult ise arvab.
Nii niteks tuleneb juba miljoneid aastaid tagasi vlja kujunenud erinevusest isas- ja emassugurakkude tootmise hinnas spermatosoidide tootmine on palju odavam kui munarakkude oma paratamatult see, et isasorganismidel tasub bioloogilise edukuse nimel rohkem kui emastel paarituda vimalikult paljude vastassoo esindajatega. Vastavuses ennustatuga vibki isastel kogu loomariigis seda tungi theldada, kuigi selle realiseerumist takistavad tihti mitmesugused muud piiravad tegurid.
Ja kuidas kitub inimene? Hoolimata sellest, et kristlikus kultuuris on talle paljude sajandite jooksul maast-madalast petatud taunima abielurikkumist, teise mehe naise himustamist jne., kitub mees, tihtipeale vastu tema enda tervet mistust, ikka ja jlle selle rgse tungi kohaselt, phjustades sellega pisaraid ja kannatusi oma lhedastele ja iseendalegi. Kusjuures eriti paradoksaalne on see, et tnu rasestumisvastaste mooduste levikule on sellisest kitumisest saadav bioloogiline efekt mehe jaoks muutunud kaduvvikeseks.
Harilikult peetakse kike seda, millega inimene peale smise ja sigimise tegeleb, inimkultuurile ainuomaseks. See arvamus hakkab nd loomade phjaliku uurimise tulemusena kokku varisema. Erinevate loomade kitumises on kindlaks tehtud vga palju inimkitumisega funktsionaalselt kokkulangevat, kuigi see tihti ilmneb vga erilaadses vormis.
Niteks on nii inimesele kui ka teistele loomadele htviisi omane enda vimekuse vi hea kvaliteedi testamine nn. hndikp- ehk koormiskitumise abil, mida neb lputult mitmekesistes ja tihti uskumatult veidrates vormides, kuid millel on ks hine vltimatu omadus: need muudavad isendi elu raskemaks, keerukamaks, ohtlikumaks jne., hesnaga kulukamaks. Just selleprast ongi selline kitumine hoolimata vormilisest mitmekesisusest usaldusvrne mrk selle viljeleja hea kvaliteedi kohta, sest ainult vimekas indiviid vib endale kahjutult lubada aja, ressursside ja ju raiskamist, riskimist elu ja tervisega.
Nii on jrjest rohkem loodusteadlasi judnud ratundmisele, et inimeste kunst ja muusika, tantsimine, kaljuronimine, uhkeldamine musklite, rivaste, ehete, autode, pangaarvete vi alkoholitaluvusega jpm. on olemuselt samad asjad mis sookurgede tants, tedremng, paabulinnu saba, huntmblike pulmarituaalid vi piiripsukeste sstlend. Olles vormilt kll muutunud, kutsub seda kike ilmselt esile ikka seesama rgne, geenidest tingitud animaalne tung.

Niteks koormiskitumise miste kipub tekitama lootusetuse tunnet: pab inimene mis pab, loomaks jb ta endiselt ja oluline osa kitumisest on instinktidega ette mratud. Kas saad selle kohta elda midagi lohutavat?

Tegelikult pole kitumises peaaegu mitte miski tielikult geenidega ette mratud, sest geenid toimivad ldjuhul alati keskkonnaga koosmjus. Geenid mravad ksnes selle valemi, kuidas oleneb kitumine isendi konkreetsest elukeskkonnast, kasvutingimustest, kasvatusest jne.
Nn. geneetiliste deterministide vastupidised vited on kohati tinginud eksiarvamuse, nagu oleks ka kurjategijaks vi pedofiiliks saamine jne. juba eostamise hetkest peale kindlaks mratud. Kui sellised seisukohad levivad niteks poliitikute ja vimurite ringkondadesse, siis on siit vaid samm edasi tupuhastuse ehk eugeenika vigaste meetodite rakendamiseni. Tegelikult, nagu seda on kujundlikult vljendatud, geenid mjutavad kike, kuid ei mra midagi.
Hea uudis on seega, et keskkonna kujundamisega ning hiskonnatbi valikuga on geenide avaldumist vimalik oluliselt mjutada. Niteks mitte kurjategijate kastreerimine, vaid efektiivne sotsiaalpoliitika, mis pab ra hoida liigset varanduslikku kihistumist, on parim vahend kurjategijate arvu vhendamiseks. Samas, kui hiskonnas kehtivad liberaalsed seadused vimaldavad mnel finantsaferistil hoobiga kogu maailma majanduse totaalsesse kriisi tugata, siis toodavad needsamad seadused ka enesetappude, varguste ja rvimiste puhanguid. ksikemade sotsiaaltoetused ttavad vastu traditsioonilisele peremudelile jne.
Niisiis, loomalikku kitumist ei kutsu esile mitte ksnes mingid erilised geenid vi instinktid, vaid eelkige loomalik elukeskkond. Seal, kus maksab n.-. knte ja kihvade seadus, lasevad inimesed oma kned ja kihvad kohe ka kiku. Ja ieti teevad, sest vastupidine kitumine sellises olukorras oleks neile veel halvem. Headusega saab kurja vastu vaid muinasjuttudes.
Muuseas, tegelikult teeme loomaliku ja inimliku alalpmatu vastandamisega loomadele selget lekohut. Ka loomad hoiduvad omavahelistest konfliktidest alati, kui see vhegi vimalik on. Ja loomariigiski on palju seltsingulisi, hiselulisi liike, kellele ksteise abistamine ja muud inimhiskonnas au sees olevad nhtused on tavalised.

Kas inimese kitumist saab ikka uurida samade meetoditega nagu loomade oma?

Ainult vga piiratud juhtudel. Esiteks piirab seda vimalust see, et inimese eest on raske seda varjata, et tema kitumist uuritakse, ja siis hakkab inimene kituma ebaloomulikult. Teiseks on mitmesugused eksperimendid ja uuringud vimatud eetilistel phjustel. Seeprast seisnebki ks loomade kitumise uurimise thtsus selles, et see aitab ppida tundma meid ennast.
Niteks selleks, et ppida tundma inimese abielukitumist, sobib hsti just lindude uurimine, sest erinevalt imetajatest on enamik linde sotsiaalselt samuti paarabielulised nagu inimenegi. Miks niteks tehakse inimese puhul nii suurt numbrit traditsiooniliste kristlike abielude asendumisest vabaabieludega, kui samas enamikul lindudel psivad paarabielud pikki aastaid, tihti terve elu, ilma igasuguste laulatuste ja abielulepinguteta?

Kas T loomakoloogid uurivad ka inimeste kitumist? Kui seda tehakse, siis mis meetodeid kasutatakse ja mis tulemusi on saadud?

Vikest viisi ikka uurivad. Seni on professor Peeter Hraku juhendusel kaitstud niteks ks bakalaureuset, mis analsis evolutsioonilise kitumiskoloogia valguses ajalehtedes ja tutvumisportaalides ilmunud tutvumiskuulutusi. Seal ilmnesid vga huvitavad ja mtlemapanevad suundumused ja seosed inimeste n.-. bioloogilise turuvrtuse ja vanuse vahel, mis selgelt kinnitasid, et inimese kitumine partneriotsingul vastab vga hsti sellele, mida ennustab bioloogilise evolutsiooni teooria. Professor Hrak on sellelaadseid uuringuid jtkanud, kuid esialgu on konkreetsetest tulemustest rkida vara.
Mina ise olen paljude aastate jooksul oma loengukursuste raames lipilaste abiga ja eelkige neile aine huvitavamaks muutmise nimel teinud mitmesuguseid huvitavaid eksperimente ning ankeetksitlusi. Kahjuks pole mul jtkunud phit krvalt energiat neid tulemusi publitseerida.
Ka need on enamasti hsti testanud, et ndisaegne tsiviliseeritud inimene ei ole kaugeltki vaba pikaajalise bioloogilise evolutsiooni tulemusel vlja kujunenud ja selle phjal hsti seletatavatest kitumuslikest eelistustest. Niteks demonstreeris ks lihtne kaardimng, mida eri inimesed on sadu kordi lbi mnginud, et naised kalduvad vrdsetes tingimustes suhteliselt rohkem ksteisega koostd tegema, vrreldes meestega, kes kipuvad ksteist tihti alt vedama isegi siis, kui see ldkokkuvttes neile endile kahju toob. Sellele, kes on tuttav sugulise valiku teooriaga, pole selles tulemuses kll midagi llatavat. Olen seeprast naljaga pooleks isegi vitnud, et kui Nukogude Liidus oleksid elanud ksnes naised, oleks kommunism vististi vitnud (naerab).

Ilmselt metapopulatsioonide teooria siiski inimhiskonnas ei kehti: niteks ltte- ja mlgaselupaiku mravad vi tingivad inimesel pigem sotsiaalsed tegurid, pritolu ja haridus?

Esiteks on metapopulatsioonide teooria (nagu paljud muudki koloogilised mudelid) suur lihtsustus, mis ei kehti puhtal kujul kindlasti ka vga paljude teiste loomaliikide puhul. Teiseks pole ma aga sugugi kindel, et vga pikas ajaskaalas ei saaks seda teooriat rakendada niteks Indoneesia vi Okeaania saarte asustusloo kirjeldamisel. Vib-olla ongi seda proovitud, ma ei ole selle valdkonnaga nii hsti kursis.
Mis puutub aga sotsiaalsetesse teguritesse, pritollu vi haridusse ja kogemusse, siis mis alust on neid jllegi inimesele ainuomaseks kuulutada? Niteks pritolu thtsus loomade lbilgivimele, mis kandub mnikord plvest plve, on zooloogidele hsti tuntud ja seda kutsutakse hbelusika efektiks viidates analoogiale jukast perest prit ja hbelusikaga toidetud inimlapse eeldatavalt paremast saatusest vrreldes kehvikuga. Samuti on sotsiaalne renomee thtis seltsingulistel loomaliikidel, ja samas on see renomee paljuski mjutatud isendi geneetiliselt tingitud omadustest.
Mlgaselupaikadesse vib ka loomi meelitada sotsiaalne konformism, selle enamikul juhtudel kasulikuks osutunud reegli jrgimine, et ei saa ju olla vale see, mida teevad tuhanded.

Noore teadlasena uurisid linnumunade suurust. Mida see ooloogia sulle tagantjrele vaadates on andnud?

Mitte ainult suurust ja mitte sugugi ainult noore teadlasena. Olen pdnud vlja selgitada ka seda, millest jutustab meile munade eri kuju, vrvus, muster, keemiline koostis ja koore peenstruktuur. Minu juhitava ksuse linnuteadlased on muna suurust pikki aastaid kuni siiamaani kasutanud munade ja ka emalinnu kvaliteeti iseloomustava he nitajana.
he uurimisprojekti raames mni aasta tagasi nnestus mul saada tendeid, et ilmselt on linnud vimelised munade gaasivahetust ja veekadu kohastumuslikult reguleerima munakoore poorsuse muutmise kaudu. Praegu kontrollime ht inglaste pstitatud uudset hpoteesi, mis vidab, et seniarvatud maskeerimisfunktsiooni krval tidab munakoore muster ka strukturaalse tugevduse funktsiooni kaltsiumipuudusel.
Mida on see mulle andnud peale selle, et meie avastused selles vallas on judnud artiklitena rahvusvahelise teadlaskonna ksutusse ja sellega rikastanud ldist arusaama linnumunade varieeruvuse thendusest? Vib-olla vikese emotsionaalse tunnustusena on lihtsalt meeldiv siiamaani aeg-ajalt saada endise Nukogude Liidu aladelt liigutavaid e-kirju noortelt teadlastelt, kes vidavad, et minu 1988. aastal ilmunud venekeelne raamat linnumunadest on neile piibel vi kapiraamat, ja paluvad mul arvustada oma linnumunadeteemalisi vitekirju vi artikleid.

Oled peamiselt uurinud linde, aga samas oled ka Eesti malakoloogia hingu asutaja. Misprast on sind huvitanud teod?

Ka see huvi sai tegelikult alguse lindudest. Maismaatigude kojad on ju lindudele munemisajal hdavajalikuks kaltsiumiallikaks munakoorte lesehitamisel. he projekti raames tekkis mul vajadus teada, milline on tigude arvukus ja kojamass lindude eri metsaelupaikades, et selgitada lindude sigimiskitumist neis elupaigus.
Otsisin les paar tublit naisterahvast, kes tigusid tundsid, ja nende abiga koolitasin vlja ka he teadusmagistri tigude koloogia alal. Hankisin neile ka teadusraha, mille eest sai uuritud tigude levikut Eesti eri metsatpides ja kirjutatud sellest paar artiklit.
htlasi nitasime, et meie metsades on teod lindudele defitsiitne ressurss, mille kttesaadavusest oleneb nii munakoore paksus kui ka rebu kaltsiumisisaldus, mis omakorda mjutab linnupoegade luustumiskiirust.
hel vihmasel htul istusime teonaistega kuskil varju all klaasikese veini juures ja arutasime, et tigude ja limuste tundjaid on Eestis teisigi, kuid nende tegevus vajaks efektiivsuse huvides veidi koordineerimist. Meldud, tehtud. Sai otsitud leht paberit ja samas allkirjastatud Eesti malakoloogiahingu asutamise algatusrhma deklaratsioon. Edasi lks see pisikese veiniplekiga paber looduseuurijate seltsi presiidiumile ja ldkogule kinnitamiseks. Asjalikest naistest-meestest koosnev vike hing tegutseb tasapisi siiamaani ja on ht-teist ra teinud.

Mida viks pidada Tartu loomakoloogide ja loomade kitumise uurijate tugevateks ja nrkadeks klgedeks?

Meie kige tugevam klg on ehk see, et oleme suutnud loomade kitumise uurimise vga tulemuslikult hendada loomade fsioloogilise seisundi ja tervise jlgimisega vereproovidest mdetavate mitmesuguste nitajate abil. Meil on thusalt toimiv ssteem, kus mitmesuguseid uudseid meetodeid katsetatakse kigepealt Tartus laboris ja seejrel rakendatakse looduses vabaltelavate loomade uurimisel.
Meie eelised on ka selles, et oleme suutnud kivitada mned maailma ulatuses unikaalsed uurimisssteemid, mille abil saame uurida asju, mida kusagil mujal pole vimalik. Nii niteks toimib rohevintide ja koktsiidide alusel suurepraselt linnu-endoparasiidi ssteem. Metsalindude sigimiskitumise uurimiseks on meie ksutuses katsepesadega heterogeenne elupaigassteem, millist jlle ei leidu kuskil mujal maailmas.
On fantastiline, et me oma vikeses Eestis, hes ja samas linnas, hes ja samas likoolis oleme suutnud luua eri loomarhmade putukate, lindude ja imetajate uurijate rahvusvaheliselt tunnustatud rhmad, kes omavahel pidevalt suheldes ksteist rikastavad ja htlasi tagavad lipilastele mitmeklgse ja maailmatasemel hariduse.
Mis puutub meie nrkadesse klgedesse, siis ise ei ne phjust praegu midagi vga masendavat vlja tuua. Arvan, et meil lheb praegu rahvusvahelises vrdluses vga hsti. Kindlasti on puudusi, aga seda las parem tlevad teised, kes asju krvalt vaatavad. Pealegi on evolutsiooniliselt phjendatud oma nrkusi varjata, mitte eksponeerida. Muidugi, kui sa just pole muus osas sedavrd kva tegelane, et vid mne puuduse demonstreerimist endale lubada. Sel juhul kvalifitseeruks see varem mainitud koormiskitumise alla.

Millega sinu linnukoloogia trhm oma Kilingi-Nmme uurimisalal peale varem mainitu veel tegeleb?

Niteks oleme oma rasvatihase ja must-krbsenpi uuringutega edasi arendanud viimasel ajal koloogide ja looduskaitsjate huviorbiiti tusnud koloogilise lksu kontseptsiooni. Nitasime, et teatud tingimustel vib lindudel mingi meeliselupaiga eelistamine osutuda neile kahjulikuks valikuks ja et inimene vib isegi headest kavatsustest ajendatud, kuid asjatundmatu tegevusega seda hda veelgi svendada. Suur osa meie uuringutest ongi olnud seotud sellise kolksu tekke mehhanismide detailse uurimisega. Viimasel ajal on minu pilane ja ndne kolleeg vanemteadur Vallo Tilgar, leidnud oma ala ja saavutanud edu lindude hirmustressi fsioloogia uurimisel. Uusim suund on lindude isiksuse uurimine, mis on kogu maailmas praegu aktuaalne teema.

Kas sul jb aega tegeleda peale teaduse ka muude tegevustega? Kuidas sa puhkad?

Jb ikka. Peab ju jma, sest kuidas muidu saaksin veel ka ppetd teha vi haldus-korraldust kohustusi tita. Aga mis puhkamisse puutub, siis ega teadlasel polegi eriti vaja puhata, sest parim puhkus on vaheldusrikas ja huvipakkuv t selle prast teadlaseks ldse hakataksegi. Magama muidugi vahepeal peab.
Kahjuks tuleb kll tunnistada, et ei ole kunagi suutnud kuigi efektiivselt vastu hakata mind alalpmata tabavale kiusatusele lugeda raamatuid, vaadata filme, reisida, lobiseda naise, laste vi teiste spradega.
Viimasel kmnel aastal on suur osa energiast kulunud meie maamaja ja kige selle juurde kuuluva taastamisele, aga see toob ka sada korda tagasi mbruskonna pldudel turluututavate sookurgede, taeva all sgiseti sudvate haneparvede, aida all elava mgra, kevadhommikuse kuldnokakoori, le soo kostva hundiulgumise ja palju muuna. Lpuks, nagu minu eas inimesel ikka, taastab kige rohkem energiat lihtsalt aias jalutamine, pihus lapselapse soe keke.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012