Eesti Looduse fotov�istlus
2009/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
viktoriin EL 2009/12
Viktoriinisari Eesti looduskaitse 100

Tuleval aastal titub sada aastat Eesti esimese looduskaitseala loomisest: 14. augustil 1910. aastal veti lindude kaitse eesmrgil looduskaitse alla Vaika saared. Ndseks on sellest kaitsealast saanud Vilsandi rahvuspark. Tnu peaaegu sajandipikkusele looduskaitsele on meil veel alles puutumata loodust ja elupaiku haruldastele liikidele. Krvuti loodusliku elustiku kaitsega vrtustatakse ka kultuurilis-ajaloolist prandit.
Viktoriinisarja Eesti looduskaitse 100 korraldab keskkonnaamet koosts Eesti Loodusega. Oktoobrist mrtsini ilmuvad igas Eesti Looduse numbris Eesti looduskaitse valdkondi puudutavad ksimused. Osalema on oodatud pilased alates 4. klassist kuni tiskasvanuteni. Vastamisel on abiks Eesti Looduse ja Loodusesbra artiklid alates 2006. aastast. Iga vooru ksimustele oodatakse vastuseid jrgmise kuu 10. kuupevani. Vastata saab elektrooniliselt keskkonnaameti kodulehel (www.keskkonnaamet.ee) vi posti teel (Eesti looduskaitse 100, Eesti Loodus, pk. 110, Tartu 51002).
Lisateave: keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Margit Turb, tel. 766 9293, e-post margit.turb@keskkonnaamet.ee.
Nii eelmises kui ka selle vooru ksimustes on palju juttu kaitsealustest liikidest. Looduskaitseseaduses mratletud kaitsekategooriad nitavad liikide ja nende elupaikade ohustatust. I kaitsekategooriasse on arvatud liigid, kes on meil haruldased vi hvimisohus. Kokku on siin 64 taime-, looma- ja seeneliiki, kelle elupaiku tuleb rangelt kaitsta. II kaitsekategooriasse kuuluvad ohustatud, vheneva arukusega vi hvimisohtu sattuda vivad liigid. Neid on kokku 262. III kaitsekategooriasse on mratud liigid, kelle elupaigad on seatud rikkumise vi hvimise tttu ohtu ning seeprast vivad neist kujuneda ohustatud liigid. III kaitsekategooria alla kib 244 liiki.

II vooru vastused
1. Pildil olev soontaim on rohe-raunjalg. Kuni 2009. aasta suveni oli tema ainus teadaolev Eesti leiukoht Saaremaal, kuid tnavu suvel leiti seda snajalga kasvamas ka Harjumaal Harku valla ja Tallinna piiril. Rohe-raunjalg ja ka phja-raunjalg kuuluvad I kaitsekategooriasse. Uudis rohe-raunjala teise leiu kohta on ilmunud Eesti Looduse 2009. aasta septembrinumbris.
2. Omaprase hle ja revushetkel pstiaetava harjaga lind on vaenukgu, teise nimega toonetutt. Vaenukgu kuulub siniraaliste seltsi. Eestis elavad siniraalistest siniraag, jlind, vaenukgu ja eksiklalisena mesilasenpp. Nad on kik vrdlemisi vrvikirevad lunapoolse levikuga linnud. Vaenukgu on arvatud III kaitsekategooria lindude hulka. Phjalikumalt saab vaenuko kohta lugeda Eesti Looduse 2007. aasta detsembrinumbrist.
Lisada vaenuko FOTO.
3. Pildid olev mardikas on must-seenesultan. Seenesultanite perekond kuulub lhitiiblaste sugukonda. Teiste seenesultanite hulgast paistab must-seenesultan silma likivmusta tooni, vilka liikumise ja teravate lugade poolest. Must-seenesultan kuulub III kaitsekategooriasse. Euroopas on tema kaitseks loodud heksa Natura hoiuala, neist ks asub Luna-Eestis Mooste kandis. ksikasjalikumalt on seda liiki mardikatest juttu Eesti Looduse 2007. aasta oktoobrinumbris.


III vooru ksimused
1. Kige liigirikkamad kooslused on Eestis puisniidud. Senine vikeseskaalalise liigirikkuse rekord kuulub Laelatu puisniidule, kus 2001. aastal leiti hel ruutmeetril kasvamas 76 soontaimeliiki. Milline piiratud levikuga taimekooslus jb liigirikkuse poolest napilt alla puisniitudele? Kui palju on seal helt ruutmeetrilt leitud eri taimeliike?
2. ks III kaitsekategooria linnuliik rajab puudesse eriomase kujuga pesansusi. Hea meelega hivavad selliseid vanu nsusi ka II kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi isendid, kes naabermaal Soomes vivad pesitseda ka inimese tehtud pesakastides. Kes on see pesansusi tegev lind? Kes on lind, kes vtab need pesapaigad omaks?
FOTO mne puu mustrhni pesaaugust
3. Meie kige elurikkam puuliik pakub elupaika hele varjatud eluviisiga haruldase imetajaliigi isenditele. Selle looma arvukuse peamiseks ohustajaks peetakse elupaikade killustatust ning hvimist metsaraiete tagajrjel. Kes on see imetaja?

III vooru ksimustele saab vastata kuni 10. jaanuarini. Vastuste eest on vimalik koguda kuni 5 punkti. iged vastused ilmuvad jrgmises Eesti Looduse numbris ja ka keskkonnaameti kodulehel jaanuari keskpaigas.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012