Eesti Looduse fotov�istlus
02-03/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 02-03/2003
Solk puhtaks ja ktus pealekauba

Katrin Heinsoo on sndinud 1962. aastal Tartus. Lpetas 1980. aastal No keskkooli ja 1986 Tartu likooli botaanika erialal. 19851994 ttas mitmesugustel ametikohtadel Tartu likooli kossteemide laboris, seejrel 1994 sgisel astus Tartu likooli doktorantuuri. 1995. aastast praeguseni ttab Eesti pllumajanduslikooli zooloogia ja botaanika instituudis. Doktorit kuuseokaste kutiikula ja hulhe eeskambrite juhtivusest kaitses 1999. Aastail 19992000 tiendas end Rootsi pllumajanduslikoolis. Alates 2002. aastast on ta LIFE Environmenti projekti Sstlikud reoveepuhastid Eesti vikeasulatesse juht.

Karmid euronuded ootavad heitvee hoolikat puhastamist, samas pole meil piisavalt raha ega kllap ka tahtmist ehitada kalleid puhasteid. Mida teha? Ehk aitaks, kui laseme heitvee lhimasse lepikusse vi roostikku ja kll loodus ise sellega hakkama saab?


Seda on ka tehtud psiasustuse tekkimisest peale. Ja toimib pris hsti. Aga prast linnastumist ja WCde kasutuselevttu on hes kohas tekkiva solgi hulk selleks liiga suur. Milline peaks kll vlja ngema lepik, mis puhastaks Tartu vi Kohtla-Jrve solgivee? Ka viksemates asulates ei saa lepik vi roostik heitveega hakkama, sest hel hetkel see kllastub eelkige fosforist ning reoained juavad ikkagi veekogusid rikkuma. Looduslikku kraavi vi lepikut on sinna ladestunud ainetest vga raske puhastada. Tehisalas, taimkattefiltris viiakse hulk reoaineid iga paari aasta tagant biomassi sees ra ja sellega pikendame filtri eluiga. Taimkattefiltris kasvatatakse philiselt kiirekasvulisi puuliike (niteks pajusid) ja nende jaoks on samad reoained suureprane vetis. Nnda saame helt hektarilt hoopis suurema koguse puitu, vrreldes vetamata energiavsaga. Nii et kas vees on reo- vi toitained, oleneb vee kasutamise eesmrkidest.

Mis vahe on mrgala- ja taimkattefiltritel mlemad kasutavad ju niiskuslembeseid kiirekasvulisi taimi?


Biomassi hulk erineb: mrgalafiltrites kasutatakse taimi ksnes kasvusubstraadina, phit teevad taimevartel ja juurestiku mber elavad mikroobid. Taimkattefiltris on philised just puittaimed, kes kasutavad heitvees leiduvaid toitaineid. Aga tpset piiri nende vahele tmmata ei saagi. Nii Tartumaal Aarikesel praegu ttav kui ka ks Kadrina valda kavandatav puhasti pavad kasutada mlema tehnoloogia parimaid omadusi. Mrgalapuhasti rajamine on odavam, sest kulutused maale ja reovee transpordile on viksemad. Sellele on ennustatud lhemat kasutusiga juhul, kui filtermaterjali ja kasvavat biomassi mrgalast vlja ei viida.

Kuidas kunstlik taimkattefilter vlja neb?


Eemalt vaadates nagu tavaline energiavsa ehk puupld, kus kasvavad pajud, ka lepad vi haavad. Taimede vahele suunataksegi reovesi. See on sna suur lauge ala, kus pole karstikohti ega pinnaselhesid. Arvestades, et pajude lehepind on peaaegu kmme korda suurem istanduse pindalast, on kindel, et peaaegu kogu vesi aurustub ning phjavette ei jua midagi.


Kas taimkattefiltrisse juhitav vesi tuleb enne puhastada?


Bioloogilist hapnikutarvet ja patogeenide hulka tuleb heitvees enne ikka vhendada. Kigepealt korjatakse paksem sodi vlja mehhaaniliste filtritega ning seejrel seisab vesi mned ndalad hoidetiikides, kus patogeenide tase vheneb lagunemisprotsesside tttu.


Kuidas vesi pajudeni juab?


Olenevalt ala suurusest. Vikesel alal, nagu heperepuhastil, vib vesi voolata isevoolu teed. Aarikese puhastusalal on serpentiinikujuline kraav ja pajud on istutatud kraavide vahele. Aga sealt on vimatu biomassi koristuskombainiga ktte saada, seda saab koguda ainult ksitsi. Suurematele aladele pumbatakse vesi torustiku kaudu. Rootsi taimkattefiltrite eeskujul plaanime kasutada selleks umbes kahe ja poole sentimeetrise lbimduga plasttorusid, milles on iga paari meetri taga vike auk, kust vesi vlja immitseb. Oluline on htlane reovee jaotamine, see tagab parema tulemuse. Praegu paigutame torustikud nelja ja poole vi heksameetrise vahega. Torude kokkuhoiu mttes viks ehk pritsida vett istandusse ka sprikleritega, aga nii puutuvad puulehed reovee- ja vib-olla ka patogeenidega kokku. Vett ei pumbata pidevalt, vaid seda lastakse taimkattefiltri osadesse eri aegadel. See ei ki nii, et tiik pumbatakse korraga thjaks ja siis oodatakse, kuni uuesti tis saab. Tiigi muda ei tohi torustikku sattuda, muidu lheb see umbe.


Mis siis saab, kui torud ummistuvad?


Siis tuleb neid suruhu vi puhta veega lbi pesta. Esimest tehakse sgiseti nagunii, et torudesse jv vesi neid talvel lhki ei ajaks.


Aga kas talvel lastakse sama heitvesi puhastamata lhimasse kraavi?


Talvel taimkattefiltrit tepoolest kasutada ei saa. Kui niteks Rootsi seaduste jrgi arvestatakse aasta keskmist puhasti td, siis meil peab heitvesi igal hetkel olema puhastatud. Muidugi langeb talvel kolmekmnekraadise klmaga oluliselt ka vikeste tavapuhastite thusus, sest sealsedki mudabakterid on temperatuuritundlikud. Taimkattefiltritele rajame viksemates asulates veesilitustiike. Niteks Vohnjas on kakssada viiskmmend elanikku ja nende tekitatud reovee saab talveks lihtsalt kokku koguda. Kevadel, kui taimekasv uuesti algab, laseme talvise heitvee taimkattefiltrisse. Kambjas kasutame talvel lisaks vanu biotiike, mis on seal siiani ainuke ttav puhastiosa.


Kui suured peavad olema silitustiigid ja pajuvljad niteks kahesaja viiekmne elaniku heitvee puhastamiseks?


Praegu ehitatavates teeme umbes kuue hektari suuruse pajuistandiku ja neli tuhat kuupmeetrit silitustiike. Kambjas, kus on tuhat elanikku, rajame esialgu kaheksa hektarit taimkattefiltrit ja kui sellest peaks vheseks jma, siis paneme torustiku veel viiele hektarile kohalikule energiavsale.


Kui odav on sellise puhasti rajamine ja hilisem majandamine, vrreldes tavapuhastiga?


Eestis ei ole veel htki suurt ja ttavat taimkattefiltrit, mille ehituskulusid ja kasutusiga tavapuhastiga vrrelda. Taimkattefiltri rajamise muudab kalliks vajadus maad kokku osta ning veejaotustorustiku ehitamine. Kahesaja viiekmne elanikuga asula puhasti maksab umbkaudu ks kuni poolteist miljonit. Rohkesti raha kulub uute tiikide isolatsioonikilele. Kui aga nnestub kuskil kasutada vanu biotiike vi vib kindel olla, et lbi paksu savikihi midagi phjaveeni ei jua, lhevad ehituskulud kohe kvasti odavamaks. Kuus hektarit pajuistandust saab rajada Eestist ostetud pistokstest vhem kui saja tuhande krooni eest. Vlismaiste kogemuste kohaselt on filtri hilisem kasutamine kindlasti odavam kui tavapuhastil. Tavapuhasti vajab kalleid kemikaale fosfori sidumiseks. Vrreldes tavapuhasti pideva hustamise ja jkmuda pressimisega kulub vee pumpamiseks tunduvalt vhem elektrienergiat. Ja kui kik hsti lheb, vib iga paari aasta tagant saadava hakkpuiduga ka tehtud kulutusi veidi tagasi teenida.


Palju hakkpuitu saadakse?


Raiering sltub maa viljakusest ja pajude tihedusest, aga Rootsi kogemuste jrgi umbes kolme-nelja aasta tagant. Heitveega vetatud pajuistandus annab juurdekasvuna keskmiselt kmme tonni kuivainet aastas, seega niteks kolme aasta tagant neljalt hektarilt ligates saab umbkaudu 120 tonni hakkpuitu. Sel aastal, kui Kambjas vsa maha vetakse, peaks see hakkpuit katma terve asula talvise kttevajaduse. Aga selle nimel tuleb veel kvasti td teha.


Selline taimkattepuhasti seob ka igasuguseid raskmetalle. Kui puitu pletada, siis see saaste ju lendub?


Meil pole ksimus senini pevakorral olnud. Arvan, et vikeste asulate elanikud ei tekita raskmetallide jke nii ohtralt, et see oleks hilisemal hakkpuidu kasutamisel probleemiks. Kui puhastit kasutab ka tstus, siis see peaks oma eriliste jkkemikaalide eest ise hoolt kandma. Rootsis on see vga oluline uurimisteema, kuna seal puhastatakse vsa abil ka suurte tstuslinnade reovett. Enamiku hakkpuidukatlamajade korstnates on filtrid, mis pavad kinni lendtuha, mis sisaldab raskmetalle eriti palju. Seetttu utiliseerivad nad lendtuha teistmoodi ega kasuta seda uuesti pllurammuks.


Kas taimkattepuhasteid on Eestis varem ka ehitatud?


Meie kolm taimkattefiltrit on esimesed: Kambja ning Kadrina vallas Vohnja ja Kihlevere. Viimases kohas ei nnestunud meil saada piisavalt maad, seetttu kombineerime seal taimkatte- ja mrgalafiltreid. Aga pikem kogemus taimkattefiltritega on niteks Skandinaaviamaades.


Kuidas nii rikkaks saadakse, et juab miljonite eest kladesse puhasteid ehitada?


Meie raha tuleb kolmest allikast: Euroopa Liidult Life Environmenti programmist, keskkonnainvesteeringute keskuselt ja Eesti tehnoloogia agentuurist. Mnevrra peavad kulutusi tegema ka kohapealsed vallad, niteks maksma palka lisatjule.


Kas valla ametnike huvi selliste puhastite vastu on suur?


Kadrina vald tundis ise huvi keskkonnaministeeriumi kaudu. Kambja vald on juba ammustest aegadest teinud koostd Tartu likooli ja Eesti pllumajanduslikooliga.

Tulevikus viks taimkattefiltreid meil kindlasti laialdasemalt kasutada. Aga miljoneid ma ise rohkem otsida ei tahaks, seetttu peaks raha edaspidi tulema SAPARD-i ja keskkonnakaitseprojektide kaudu. Raha otsimise soov peaks tulema ikka vallalt endalt. Meie puhastite ks eesmrke ongi nidata, et selline reoveekitlus on Eestis vimalik. Ja koos aktsiaseltsiga Kobras saame hid kogemusi taimkattefiltrite projekteerimisel.


Riigikogus sja kinnitatud SAPARD-i kaheksas meede ei toeta kiirekasvuliste puittaimede kasvatamist pllumaadel. Kas SAPARD-i raha tuleb teistest meetmetest?


Sobivat ametlikku meedet, millega Eesti oleks hinenud, praegu tepoolest pole. Tuleviku suhtes on nii keskkonna- kui ka pllumajandusministeerium optimistlikud: kui vikeste klade vee puhastamine muutub kohustuslikuks ja valla veekasutusprogrammis on asula vee puhastamine, siis on raha kergem leida ka Eestist. Loodetavasti lheb kiku ka meede, mis toetaks taimkattefiltri rajamist kui puittoodete tootmise allikat. Kolmandaks ja vib-olla kige thtsam on see, et Eesti on lubanud taastuvate energiaallikate osakaalu suurendada ja nii saadav hakkpuit on oluline energiaallikas. Hakkpuidule on viimasel ajal pris palju katlamaju mber ehitatud.


Kas praegu on vimalik saada mingit toetust energiavsa rajamiseks, nagu toetatakse teraviljakasvatajaid vi kiviaedade taastajaid?


Ei ole. Seevastu sissetoodud liigi, hbriidhaava istandike toetamine on paraku kll vimalik.


Kuidas meie energiavsa istandikel lheb?


Halvasti. Huvilisi maaomanikke on olnud palju, aga pole julgenud neid hutada istandusi rajama. Philiselt takistab masinapargi puudumine. he vana istutusmasina saan Eestisse lpuks sellesama projekti raames, kuid likamiskombaini seni pole. Kui hakkame neid hektareid ksitsi likama, siis tstab see hakkpuidu hinda. Erinevalt naabermaadest ttavad meie katlamajad peaaegu tasuta kttesaadava saepuru ja tstusjkidega. Niikaua, kui hakkpuidu hind ei tuse, ei saa prognoosida, et energiavsa rajamine majanduslikult tasuv oleks.


Kas teed nende kolme taimkattepuhasti najal ka teaduslikke uuringuid vi on see puhtalt rakenduslik projekt?


Kindlasti teeme. Kikidesse kohtadesse oleme projekteerinud hulgaliselt kontrollmehhanisme, mis huvitavad ka kohalikke keskkonnateenistusi. Pinnasesse rajame mitme ruutmeetri suurusi lsimeetreid, mis nitavad lbi aktiivsete juurte vndi judva vee kvaliteeti. Kiki huvitab taimkattepuhastite majanduslik tasuvus. Vlismaiseid kogemusi ei saa meil heselt kasutada, kas vi tju ja istikute hind on erinev. Pealegi olen ma phitkohaga teadusinstituudi vanemteadur ning kasutan hte Eesti teadusfondi uurimistoetust. Nii et ttt-elda ootangi juba pikisilmi aega, millal praeguse paberimajanduse asemel saan jlle huvitavamate ksimustega tegeleda. Sel aastal aitavad mind kaheksa kursuse- ja lput tegijat kahest Tartu likoolist.


Kas solgi puhastamise ja pajuistanduste rajamise uurimine siis kskord lpule ei jua?


Kindlasti mitte. Praegu niteks uurime koosts Rootsi kolleegidega pajude klmakahjustusi. Oleks vaja leida kohalikele taimkattefiltritele kige sobivamaid pajude kloone. Ning seda, kuidas toimivad taimkattefiltris Jrvselja pritoluga triploidsed haavad, ei tea veel keegi. Peale selle ootab ees koost teiste teadlasterhmadega niteks mikroobide ja lmmastikhendite uurimisel: kuidas nende hulgad muutuvad filtri t kigus?


Mismoodi Sa ldse energiavsa ja solgini judsid heitvee puhastamine pole ju kuigi naiselik tegevus ja pealegi tegelesid alguses puhta teadusega?


Energiavsaga hakkasin tegelema prast doktorit kaitsmist see oli ainus teema, mida pakuti, ning doktorantuuri lpuks olin natuke tdinud vga teoreetilisest teadusest. Sain aru, et Eestis huvitasid mu senise t tulemused vaid umbes kmmekonda inimest. Kui teoreetilisel teemal saab tunduvalt thusamalt ttada mne teise riigi hsti varustatud laboris, siis Eesti tingimustele vajalikke rakendusuuringuid ei tee meie eest keegi. Seega paistsid vajalikumad rakendusuuringud. Ja kuna hea saagi saamiseks tuleb energiavsa nagunii vetada, siis miks mitte seda teha heitveega vi jkmudaga. Algul tundus see testi pisut ebanaiselik ja ebaesteetiline. Vastupidist hakkasin arvama siis, kui ngin Rootsis inglast, kes ei surnudki toidumrgitusse prast seda, kui ta oli taimkattefiltris maha kukkunud pastakaga seganud oma kohvis suhkrut.



koloog Katrin Heinsood ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012