Eesti Looduse fotov�istlus
2010/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2010/1
Ronk, intelligentne konserviavaja

Talvises rabas ja metsas valitseb vaikus. Aeg-ajalt kostab kusagilt kaugemalt rhni toksimist vi puuokstes tihaste sidinat. Kui rhn lpetab ja tihaseparv edasi liigub, muutub kik uuesti vaikseks. Nii vaikseks, et kuulete enda sdametukseid, khuhli vi hingamist. Jrsku kostab puude kohalt tiivalkide vihinat ja ksikuid kraaksatusi: rongapaar lendab le.

Ronka peetakse meie planeedi heks intelligentsemaks olendiks, kelle taibukust vib vrrelda kaheksajala vi impansiga. Intelligentsus hlmab kll palju tahke, kuid ks philisemaid on kohanemisvime, oskus sobituda muutuvate loodus- ja sotsiaalsete oludega. Intelligentseks ei peeta seda, kellel on palju teadmisi, vaid seda, kes oskab neid erisugustes olukordades edukalt rakendada. Tsi, ppimisvime on kindlasti taibukuse alus.
Ronga puhul saab rkida nii loomulikust intelligentsusest ehk snnipraselt nutikast elukorraldusest kui ka uute kogemustega kogutud intelligentsusest. Nii nagu inimeste seas, on ka ronkade hulgas mitmesuguse ppimisvime ja taibukusega isendeid.

Talv on karm aeg, mil paigalinnud peavad sageli oma toitumisharjumusi muutma. Kui tihased ja teised viksemad linnud peavad talveks le minema putuktoidult seemnetoidule, siis ronga puhul nii drastilist muutust ei toimu. Suvel on ronk kigesja ja talvelgi on mens thtsal kohal korjused. Et ronk on sageli esimene, kes korjuse leiab, siis nimetatakse teda ka konserviavajaks: tema jrgi joonduvad kik teised raipesjad.
Sula ilmaga, kui korjus on piisavalt pehme, kasutavad rongad oma tugevat nokka selle avamiseks. Kigepealt sakse ra sisikond: eriti meeldib ronkadele maks ja kopsud, mis sisaldavad palju vajalikke mineraale ja toitaineid. Seejrel minnakse liha kallale, kuni lpuks jb jrele vaid luustik, mille omakorda hundid, rebased ja khrikud laiali tassivad.
Klmal ajal, kui korjus on muutunud kivikvaks, talitavad rongad hoopis teisiti. Klmunud nahast lbi raiuda on vaevaline ja energiakulukas t, mida ronkadel pole otstarbekas ise teha. Nd istutakse lhedusse puude latvadele vi otse korjusele ja hakatakse laulma. Seda kuulevad mbruskonnas viibivad hundid vi rebased ning peagi on abivgi kohal. Ronkadel on huntidega erilised koostsuhted: nemad avastavad korjuse ning annavad sellest teada huntidele, kes kohale ilmudes saavad kehakinnitust ja avavad omakorda ronkadele ligipsu toidule. Niimoodi ei toimita mitte ainult talvel, vaid ka puhkudel, mil surnud looma nahk on liiga sitke, et sealt omal jul hlpsasti lbi tungida, niteks vana metskult vi pder.

Rongad on olulised ka meil talvitavatele kotkastele meri- ja maakotkale , kes talviti elatuvad samuti raibetest. Kaarnad on jllegi need, kes kotkastele toidu ktte nitavad. Oma kogemustest tean vita, et rongad pakuvad kotkastele ka turvatunnet. Talvel kotkaid pildistades olen nimelt pannud thele, et kotkas maandub korjusele alles siis, kui rongad selle kallal toimetavad. Et seda nha, peab juba pimedas varjetelki minema: koos pikesega tulevad rongad, kelle jrel sageli lendab meri- vi maakotkas. Enne, kui on piisavalt valgust, rongad korjusele ei maandu.
Kuigi looduses viibides neme ronki peaaegu iga kord, on nad vga ettevaatlikud linnud, kes oskavad hsti mrgata isegi pisiasju. Niteks, fotograaf on varje les seadnud ja andnud lindudele paar peva kohanemisaega. Kui ta nd hommikupimeduses varjesse peitub ning objektiivi otsa vlja pistab, pole esimesel korral eriti lootust, et rongad puulatvadest maha tulevad: nad on muutust mrganud ja umbusklikud. Et edukalt pildistada, tuleb pildistusava lahti jtta ka selleks ajaks, kui fotograaf varjes ei viibi. Veelgi parem, kui sealt pista vlja mni toru, mis imiteeriks objektiivi.
Kui koidu eel hahetab, maanduvad rongad korjusele. Kigepealt tulevad noored ja uljad rongahakatised; vanad ja targemad jvad veel mneks ajaks latvadesse istuma. Ka kotkad ootavad veidi, enne kui maanduvad toidupoolist nautima. Korjusel toitudes suhtuvad rongad kotkastesse kui konkurentidesse. Huvitav on asjaolu, et merikotka kohalolek ei tekita ronkadel mingit aukartust, kuid maakotkast hoitakse turvaliselt eemale. Merikotkast tiritakse sabasulgedest vi hpatakse selga, et teda korjusest eemale peletada. Eriti ebameeldivaks muutub kotkale olukord siis, kui teda vaenavad korraga mitu ronka. Olen mitu korda olnud sellise ahistamise tunnistaja.

Niteks ks juhtum merikotkaga. Kmmekond ronka tegutses he korjuse kallal, kui sinna maandus kaks merikotkast. Esimesel hetkel ehmusid rongad nii, et pagesid lhedusse rabamndide otsa ning jid vaatama, mis edasi saab. Merikotkad jlgisid veidi mbrust ning lhenesid hpetega korjusele. Nad olid siin ennegi kinud: tegu oli mu vanade tuttavatega. Kohe, kui merikotkad korjuseni judsid, tulid rongad puudelt alla ning hakkasid oma saaki uuesti sma. Et aga merikotkas on suur lind, ei mahtunud kik rongad enam pala kallale. Esialgu prooviti kotka juurest kiirelt tkikesi haarata, kuid see polnud lihtne, sest korjus oli klmunud ja kva: andis nokaga taguda, et mni tkk ktte saada. Tuli midagi vlja melda.
Veidi aru peetud, prooviti asi lahendada koosts. Kaks ronka astusid toituva merikotka taha ning hakkasid kordamda teda sabast kiskuma. Esialgu ei teinud kotkas sellest vlja, kuid peagi lks olukord ttuks ja ta proovis ahistajaid nokaga la. Ega ta sellele eriti lootnud, see oli pigem hvardus. Lmise hetkel sai ks ronk oma positsiooni tagasi ning hakkas ettevaatlikult kotka krval korjust nokkima. Teine aga ei jtnud jonni ja proovis ksinda kotkast jagu saada, oodates, nokk lahti, et tabada kige paremat momenti. Paaril korral nnestus tal sabast kinni saada, ent mne minuti jooksul ei lasknud kotkas end hirida. Siis aga lks suur lind nrvi ning tegi juba tsise rnnaku, mis kiusaja kiiresti sootuks mnni otsa kupatas. Teised rongad toitusid rahulikult koos merikotkaga edasi.

Hoopis teine lugu on aga maakotkaga. Kui tema korjusele maandub, lendavad rongad mitme meetri kaugusele ja ootavad kannatlikult, kuni lindude kuningas eine lpetab. Rongad isegi ei proovi maakotkaga rinda pista, teades hsti, et tema nalja ei mista. Olen olnud tunnistaja, kui ks noor ja uljas ronk proovis maakotka peal samasugust trikki kui merikotka puhul. Kiirelt ja ootamatult rndas kotkas ronka: murdis tal tiiva ning surmas seejrel.

Kui teiste liikidega suhtlevad rongad eelkige toidu teemal, siis nende omavahelised suhted on keerukad ja veel mrksa huvitavamad. Nii nagu paljudel teistel liikidel, vib leida inimsuhetega sarnaseid jooni: hoolivust, thelepanuvajadust, lheduse vajadust jne. Ronkade sotsiaalsed suhted on dnaamilised: tna kehtinu ei pruugi toimida homme vi ndala prast.
Istusin varjes ja pildistasin korjuse mber toimuvat. Seal sujub aeg oma rada pidi, kellal pole mingit thtsust. Esmavajadused rahuldatud, vtsid rongad pikest ja nautisid tis pugu. Nii mnigi aga kasutas judehetki hoopis targemini, kui lihtsalt aega mnusalt surnuks les. (Taas)leidnud oma paarilise, suruti end tema klje vastu. Armunud ronga noka vahelt tuli eriline hl, mis meenutas pudrupoti mulksumist. Seejrel lubas paariline end nokaga kaelalt ja tiiva alt sgada. Armunute suuruse jrgi vis elda, et tegemist oli noorte lindudega. ks sgas hoolikalt teise kaelasulgi ning teine lasi seepeale mnusalt silma looja. Natukene tukkunud, lks ta uuesti korjuse juurde tagasi ning armuvalus kaasa tterdas talle jrele, tiivad sorakil.
Ma ei tea, kas niiviisi kinnistati juba psivat paarisuhet vi oli tegu lbusa tiivaripsutusega. Nii vi teisiti tuleb tdeda, et rongad on mneski mttes inimeste sarnased. Vi elda vastupidi: inimesed on ronkade sarnased?

Mitmelgi talvepeval olen olnud tunnistajaks kingituste tegemisele. Paljud linnud, eriti troopikas elutsevad, pavad kingituste abil meelitada vastassugupoolt paarituma. Ent mina ngin kinkimist mrtsi keskpaigas, kui ronkadel munad pesas ja esimesed pojadki koorunud. Kaks ronka hppasid vanale mnnitkale, hel oli midagi heledat noka vahel. See, kes vttis krgema positsiooni, andis kingituse allpool seisjale le. Alguses puudutas too andamit rnalt nokaga ning veendunud selle ehtsuses, kalliduses, headuses vi mnes muus vrtuses, vttis kingi vastu. Oletasin, et kingiks oli mni luu- vi nahatkk korjuselt, kuid lhemalt vaadeldes oli tegemist nelinurkse puutkiga!
Arvan, et siingi kinnistas rongapaar oma paarisuhet. Kuid mine tea, kki on ka ronkadel nnda, nagu valgetel toonekurgedel, kes kll loovad eluaegseid paare, ent kelle isased pole mitte nii truud, kui esmapilgul tundub. Ehk kib ka rongal mees ringi ning lb vabadele ja vallalistele emandatele klge, sellal kui naine pesal istub ja poegi soojendab? Igal juhul oli tegu iseenesest kaunis ja llas, oli see nd kingitus abikaasale vi armukesele.
Ronk on meil tiesti tavaline lind, kuid selle harilikkuse taga peitub mitmeklgsus ja vga huvitav elukorraldus. Varjes istudes ja pildistades olen kogenud vaid thist osa ronga eluolust. Kui see vikegi osa on olemuselt nii suur, siis mida veel lejnust arvata?

Jaanus Jrva (1970) on loodusfotograaf, tegeleb ka loodusest ja seal toimuvast kirjutamisega.



Jaanus Jrva
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012