Eesti Looduse fotov�istlus
2010/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2010/2
Miks Hiiumaa praam kipub merephja kinni jma?

Lhike vastus on: meri on madal ja laevade svis liialt suur. Siiski, enamasti sujub laevaliiklus trgeteta. Miks siis ikkagi?

Rohukla sadama laevateed hakati phjalikumalt svendama ja kujundama Esimese maailmasja ajal, mil tsaari mruse alusel ehitati siia merevebaas keskmise suurusega sjalaevade, enamasti hvitajate tarbeks, et vimaldada neil varjatult vljuda Lnemerre, Liivi ja Soome lahte. Tolleaegsed hvitajad olid kuni 100 meetri pikkused, 33,2-meetrise svisega kiired sjalaevad, mis olid meldud vastase hendusteede mineerimiseks, samuti kaubalaevade hvitamiseks ja suuremate sjalaevade saatmiseks ning kaitseks. Nende laevade vajadustest lhtudes svendati ka Rukkirahu juures Rohuklla viiv laevatee 4,5 meetri sgavuseks ja 43 meetri laiuseks [1], niisugust kanalit peeti vhemalt esialgu piisavaks. Suuremaid laevu Rohuklas teenindada ei kavatsetud.

Et hvitajad saaks vabalt vljuda Soome lahte lbi Voosi kurgu ning Lnemerre lbi Soela vina, kujundati ka neisse piirkondadesse vajalikud laevateed, tuntud kui 16-jalased (4,8 m) laevateed. Hvitajate psemiseks Liivi lahte lbi Suure vina ei olnud svendustd vajalikud. Siiski, selleks et suuremad laevad, ristlejad ja liinilaevad saaksid liigelda Soome lahest Liivi lahte, kaevati 1917. aastaks Kumari laiu juurde uus ja tunduvalt sgavam kanal, 60 meetrit lai ja 8 meetrit sgav, mida hiljem kavatseti kaevata 9 meetri sgavuseks.
Teadaolevalt puhastati hiljem nii Rukki kui ka Soela kanalit ja rajati Heltermaa sadamasse tolleaegsete parvlaevade vajaduse jrgi ligikaudu neljameetrise sgavusega kanal prast Teist maailmasda. Suuremate parvlaevade kasutuselevtuga svendati nii Rukki kui ka Heltermaa kanal kmme aastat tagasi viie meetri sgavuseni. Kanalite laius on 60 meetrit. Rukki kanali kriitilise osa pikkus on ligikaudu kaks kilomeetrit, Heltermaal viis kilomeetrit. Mlema kanali seisundit hinnatakse igal aastal kordusmdistamistega, viimati mullu. Tnapeva mdistustehnika vimalusi arvestades on mlema kanali laius 60 4 meetrit ja sgavus 4,9 0,1 meetrit (#).
RohuklaHeltermaa liinil sidavad enamasti parvlaevad St. Ola ja Ofelia, vahel ka Scania. Nende laevade svis tislastis on Eesti laevaregistri andmeil neli meetrit. Mdunud aasta detsembris ja tnavu jaanuaris on veetase Vinameres ja kogu Eesti rannikumeres olnud vga madal, sageli rohkem kui 50 cm alla Balti krgusssteemi nullnivood, 17. jaanuari prastlunal isegi alla 70 cm (#). Seega jb kanaleis liikuvate laevade kiilu alla vaid mnikmmend senttimeetri vaba vett. Laevaliikluse ohutuse tttu peetakse St. Ola ja Ofelia puhul kriitiliseks veetasemeks 50 cm. Sellest madalama veetaseme korral n.-. tavapraste laevade liiklus peatub ja liinile viiakse vimaluse korral viksema svisega (3,1 m) ja vhem reisijaid ning sidukeid mahutav Harilaid. Talvel muudab laevaliikluse keerukamaks j, mille paksus vib ulatuda 50 cm, rsij korral tunduvalt rohkem. Tugeva klgtuulega on kanaleis samuti raske sita, sest madala vee prast ei saa laevad liikuda tiskigul, mistttu nende juhitavus on piiratud.
Seega laevaliiklust Rohukla ja Heltermaa vahel hirivad madal veetase ja tugev klgtuul, talvel ka ebasoodsad jolud. Samas tuleb silmas pidada, et kasutatavad laevad on kanalite suhtes kriitiliste mtmetega.

1. Mey, Johan 1924. Lhike ajaloolik levaade hdrograafilisest meremtmisest Eesti vetes ja mis sel alal Eesti iseseisvuse ajal tehtud. Topo-Hdrograafia Aastaraamat 1924. Kindralstaabi IV osakonna vljaanne. Tallinnas.



Jaan Lutt, veeteede ameti hdrograafia osakonna juhataja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012