Eesti Looduse fotov�istlus
2010/2



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2010/2
Miks Hiiumaa praam kipub merepõhja kinni jääma?

Lühike vastus on: meri on madal ja laevade süvis liialt suur. Siiski, enamasti sujub laevaliiklus tõrgeteta. Miks siis ikkagi?

Rohuküla sadama laevateed hakati põhjalikumalt süvendama ja kujundama Esimese maailmasõja ajal, mil tsaari määruse alusel ehitati siia mereväebaas keskmise suurusega sõjalaevade, enamasti hävitajate tarbeks, et võimaldada neil varjatult väljuda Läänemerre, Liivi ja Soome lahte. Tolleaegsed hävitajad olid kuni 100 meetri pikkused, 3–3,2-meetrise süvisega kiired sõjalaevad, mis olid mõeldud vastase ühendusteede mineerimiseks, samuti kaubalaevade hävitamiseks ja suuremate sõjalaevade saatmiseks ning kaitseks. Nende laevade vajadustest lähtudes süvendati ka Rukkirahu juures Rohukülla viiv laevatee 4,5 meetri sügavuseks ja 43 meetri laiuseks [1], niisugust kanalit peeti vähemalt esialgu piisavaks. Suuremaid laevu Rohukülas teenindada ei kavatsetud.

Et hävitajad saaks vabalt väljuda Soome lahte läbi Voosi kurgu ning Läänemerre läbi Soela väina, kujundati ka neisse piirkondadesse vajalikud laevateed, tuntud kui 16-jalased (4,8 m) laevateed. Hävitajate pääsemiseks Liivi lahte läbi Suure väina ei olnud süvendustööd vajalikud. Siiski, selleks et suuremad laevad, ristlejad ja liinilaevad saaksid liigelda Soome lahest Liivi lahte, kaevati 1917. aastaks Kumari laiu juurde uus ja tunduvalt sügavam kanal, 60 meetrit lai ja 8 meetrit sügav, mida hiljem kavatseti kaevata 9 meetri sügavuseks.
Teadaolevalt puhastati hiljem nii Rukki kui ka Soela kanalit ja rajati Heltermaa sadamasse tolleaegsete parvlaevade vajaduse järgi ligikaudu neljameetrise sügavusega kanal pärast Teist maailmasõda. Suuremate parvlaevade kasutuselevõtuga süvendati nii Rukki kui ka Heltermaa kanal kümme aastat tagasi viie meetri sügavuseni. Kanalite laius on 60 meetrit. Rukki kanali kriitilise osa pikkus on ligikaudu kaks kilomeetrit, Heltermaal viis kilomeetrit. Mõlema kanali seisundit hinnatakse igal aastal kordusmõõdistamistega, viimati mullu. Tänapäeva mõõdistustehnika võimalusi arvestades on mõlema kanali laius 60± 4 meetrit ja sügavus 4,9± 0,1 meetrit (#).
Rohuküla–Heltermaa liinil sõidavad enamasti parvlaevad St. Ola ja Ofelia, vahel ka Scania. Nende laevade süvis täislastis on Eesti laevaregistri andmeil neli meetrit. Möödunud aasta detsembris ja tänavu jaanuaris on veetase Väinameres ja kogu Eesti rannikumeres olnud väga madal, sageli rohkem kui 50 cm alla Balti kõrgussüsteemi nullnivood, 17. jaanuari pärastlõunal isegi alla 70 cm (#). Seega jääb kanaleis liikuvate laevade kiilu alla vaid mõnikümmend senttimeetri vaba vett. Laevaliikluse ohutuse tõttu peetakse St. Ola ja Ofelia puhul kriitiliseks veetasemeks –50 cm. Sellest madalama veetaseme korral n.-ö. tavapäraste laevade liiklus peatub ja liinile viiakse võimaluse korral väiksema süvisega (3,1 m) ja vähem reisijaid ning sõidukeid mahutav Harilaid. Talvel muudab laevaliikluse keerukamaks jää, mille paksus võib ulatuda 50 cm, rüsijää korral tunduvalt rohkem. Tugeva külgtuulega on kanaleis samuti raske sõita, sest madala vee pärast ei saa laevad liikuda täiskäigul, mistõttu nende juhitavus on piiratud.
Seega laevaliiklust Rohuküla ja Heltermaa vahel häirivad madal veetase ja tugev külgtuul, talvel ka ebasoodsad jääolud. Samas tuleb silmas pidada, et kasutatavad laevad on kanalite suhtes kriitiliste mõõtmetega.

1. Mey, Johan 1924. Lühike ajaloolik ülevaade hüdrograafilisest meremõõtmisest Eesti vetes ja mis sel alal Eesti iseseisvuse ajal tehtud. Topo-Hüdrograafia Aastaraamat 1924. Kindralstaabi IV osakonna väljaanne. Tallinnas.



Jaan Lutt, veeteede ameti hüdrograafia osakonna juhataja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012