Eesti Looduse fotov�istlus
2010/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2010/2
Evolutsioonibioloogia aitab mista hiskonda tervikuna

Oled avaldanud artikleid nii paljudel eri teemadel, et krvaltvaatajal on sna raske saada su tegevusest levaadet.


Alustasin ornitoloogina, aga alates doktorivitekirja kaitsmisest ei ole ma enam linnuteadlane olnud, pigem evolutsioonibioloog* vi kitumiskoloog. Mind ei huvita liigid, mind ei huvita linnud

... ja binokliga mda metsa kia?


Ajaviitena on see vga mnus. Aga selles ei pruugi olla teadust. Minu jaoks on teaduse pnevaim osa ksimus, mitte binokkel vi metsas kimine. Kui binoklit lheb tarvis, et ksimusele vastata, siis on teine lugu.
Mu doktorit ksitles limetishoolet ja soolist valikut* koldslikutel (Dendroica petechia; Ameerikas laialt levinud vrvuline toim.). Selle vikese linnu isastel on kurgu all pruunikaspunased jooned. Tollal arvati, et isased, kel on seda mustrit rohkem, hoolitsevad oma jrglaste eest vhem. Nii saavad emased kurgumustri jrgi hinnata, kui palju isane limetishooldesse panustab, ja valida: kas heade geenidega paariline, kes jrglaste eest ei hoolitse, vi keskprane, kellest on abi. Ent see hpotees ei pidanud vett. ks teine tollal tehtud t nitas, et mida tugevamad need kurgualuse triibud on, seda rohkem kipub isane soetama paarivliseid jrglasi. Nii et mingit infot need triibud emasele vast siiski pakuvad.

Aga ise sain hulga huvitavaid andmeid vanemliku kitumise kohta: kes toob mida ja kui palju, kes hoolitseb laste eest, kelle jalas on peres pksid igale lapsevanemale on need teemad tuttavad.
Niteks, kui ks paariline vhendab oma panust, siis mida teeb teine: kas suurendab vi hoopis vhendab samamoodi? Seda uurisime nnda, et riputasime mne linnu saba otsa vikese raskuse, mis muutis linnu raskuskeset ja hiris niiviisi lendamist: lind pidi tahes-tahtmata oma limetishoolet ajutiselt vhendama. Kuid paariliste vastused olid keerukamad, kui lihtsad mudelid ennustasid: vajakajmisi tehti veidi tasa, aga mitte tielikult.
Hiljem olen tegelenud philiselt immuunsusega soolise valiku kontekstis. Vahepeal jtsin teadust pooleli ja petasin mitu aastat, nd olen tagasi. Viimasel ajal olen kirjutanud ka inimkitumisest. Tegelikult on kik need teemad minu silmis he terviku osad. Pole vahet, kas uurida ambe, inimesi vi vaalu. Ainus asi: kui ttad vaaladega, siis on su valim (uuritud isendite hulk toim.) vga vike ning teline rist ja viletsus on seegi kokku saada. Aga sisulist vahet ei ole.

Su seni peamine panus bioloogiasse on ilmselt karotenoidide, immuunsuse ja soolise valiku hpotees [1]?

Sellele on kige rohkem viidatud (enam kui 200 teadusartiklis toim.). Idee ise on on sna lihtne. 1990. aastate alguses ja enne seda pakkusid palju kneainet karotenoidid*: ained, mis niteks lindudel ja kaladel avalduvad punaste ja oranide vrvidena kehapinnal. Tihtipeale pannakse neid uhketesse sooliselt valitud vrvusmustritesse niteks sulestikus. Vhemalt selgroogsed karotenoide ise snteesida ei suuda, saades neid ksnes toidust.
1982. aastal avaldati hpotees, et karotenoidsed mustrid on signaaliks selle kohta, et nende kandja suudab hsti toitu otsida. Enne mind ei seadnud keegi seda n.-. klassikalist seletust kahtluse alla. Juhtusin seminarile, kus tutvustati karotenoidseid signaale ja eelmainitud hpoteesi. Keegi ksis esinejalt, kas karotenoididel on mingeid fsioloogilisi toimeid. Kneleja ji vastuse vlgu, mina aga mtlesin, et hm, uurime jrele!
Leidsin hulga viiteid selle kohta, et karotenoidid tugevdavad immuunssteemi, et nad on antioksdandid* ja aitavad isegi vhi vastu. Nii ji mul vaid piltlikult eldes liita kaks pluss kaks, et saada neli. Ja pakkusingi, et karotenoidse vrvusega nidatakse vlja oma tervist. Isased on valiku ees: kui palju oma karotenoididest kasutada oma tervise turgutamiseks ja kui palju suunata kehakatete vrvusesse, et emastele muljet avaldada. Niteks sulestikku suunatud karotenoide lind sealt hiljem enam tagasi vtta ei saa. Sisuliselt annab ta vrviliste sulgede kaudu emasele mista, et tema tervis on niivrd hea, et karotenoide jtkub ka sulgedesse (vt. samal teemal ka intervjuud Amotz Zahaviga Eesti Looduse mulluses oktoobrinumbris toim.).
See vaatenurk segada omavahel toitumine, tervis, emaste valik, kehakatete mustrid, kige selle keskel fsioloogia osutus vga seksikaks. Paljud haarasid sellest kinni ja asusid teemat uurima.

Sel teemal ilmub ndki alatasa uusi tid. Mis ksimusi praegu uuritakse?

Paljud uurivad sgavuti ksikasju, pavad selgitada vlja konkreetseid kehatalitluslikke mehhanisme. ksikasjadesse vib laskuda lputult. Aga arvan tagasihoidlikult, et see jgu juba fsioloogidele, mitte evolutsioonibioloogidele.

Ise oled edasi liikunud uutele teemadele.

Ega ma selle karotenoidide hpoteesi kallal tegelikult ei olegi kunagi ttanud. Uurisin tollal philiselt hoopis tutkaste immuunsust. Praegu on mul immuunsuse teemade krvale ilmunud mningad inimesega seotud ksimused. Arvan, et tegelikult kik, mida meie, evolutsioonibioloogid, teeme, annab mingit pidi olulist teavet ka inimese kohta.

Oled avaldanud vga huvitava hpoteesi anoreksia ja lekaalulisuse kohta [3].

Seegi on sna lihtne. Naised tahavad alati nha vlja noored. Noorus on ju peaaegu sama mis ilu: hea sigimispotentsiaali nitaja. Nii vaatavadki naised oma hiskonnas, oma rhmas, oma tsivilisatsioonis ringi, et mismoodi noorus avaldub, mismoodi noored naised vlja nevad vi mida nad teevad ja pavad siis seda jrele teha. See vib olla mood, kitumine, kehatunnused vms., niteks pikad juuksed vi riietumisstiil.
hiskondades, kus lekaalulisus on tavaline, on inimese tsedus htlasi kujunenud vanuse heaks nitajaks. Noored naised on saledad, vanemad on tsedamad. Kui nd noored naised seda alateadlikult taipavad, tekib neil tung khnuda. Anoreksia on lihtsalt ks moodus vga konkureerimisaldistele naistele nha vlja noorem ja trumbata sellega le oma sugued.
Oletan, et hiskondades, kus rasvumust on palju, on ka palju anoreksiat, et need kaks rmust on tulnud kokku samadesse kohtadesse.

Kas enne sind ei ole evolutsioonibioloogias anoreksiast kuigi tsiselt meldud?

Ei ole jah. Paar hpoteesi on vlja kidud, aga need ei sobinud vhimalgi mral vaatlustega. Niteks ks neist oletab, et anoreksia abil pavad naised alateadlikult ra hoida ovulatsiooni ja seega rasestumist. See ei ole ju usutav: on ju lihtsamaid mooduseid laste vltimiseks, kui ennast nljutada.
Ent oodakem ra, mida tlevad mu hpoteesi kohta uuringud. Mul endal niteks on RO-st prinev andmestik seitsmekmne tuhande inimese kehamassiindeksi (tseduse nitaja toim.) ja vanuse kohta le kogu maailma. Veel pole nnestunud leida head andmestikku anoreksia kohta eri hiskondades. Aga kui leian, siis on juba lihtne need kaks kokku panna ja vaadata, kas seos on olemas.

Kui rasvumine oleks hea signaal vanuse kohta ka muude loomade hulgas, ehk leiduks siis ka nende seas anorektikuid?

Teiste liikide puhul ei ole emase noorus nii thtis. Niteks impansitel on vanemate emade sigimisedu suurem kui noortel. Inimesed eelistavad noori paarilisi seetttu, et meie liigile on omane pikaajaline paarisuhe. Sada tuhat aastat tagasi surid inimesed juba kolmekmneaastaselt ja elu jooksul oli sul vaid ks paariline. Mistlik oli valida noor: temaga oli lootust saada kaks-kolm last, enne kui ta suri.

Sinu tdest on mulle silma jnud ka seksuaalse vahelesegamise (ingl. sexual interference) hpotees [4].

Isastel on mnikord mitu soolise valiku signaali: ks muster, teine muster, laul, tants. Tekib ksimus: miks neid on nii palju, miks mitte lihtsalt ks? Kuid he signaaliga olukord sobiks vaid parimatele isastele. Pisut kehvemad saavad oma ansse suurendada just nnda, et pavad phisignaali hirida, oma kehvemust mitmesuguse mraga summutada.
On kitumisviise, mis toimivad samamoodi. Kui emane valib he isase vlja, siis vib teine tkkida ligi ja hirida paarumist. Kui ta on piisavalt visa, siis mnikord nnestub tal paariline rivaalilt le la. Seda on nidatud paljudes uuringutes. Seega, emase valiku hirimine vib osutuda mnele isasele kasulikuks.
Kik, mis mina siia juurde lisasin, on see, et ks vimalik vahend emase valikut segada vivad olla signaalid. ht signaali vidakse kasutada selleks, et segada teist. Niteks, kui emane valib he laulva isase vlja, siis hakkavad ka kehvemad tegema kva lrmi. Emane satub segadusse, tal kulub nd rohkem energiat, et laule omavahel eristada ja vrrelda. Aga mida kulukam on valiku tegemine, seda vhem valiv tasub olla, seda on nidanud nii mudelid kui ka vaatlusandmed. Nii vibki juhtuda, et emane lb kega ja valib kogemata mitte just kige parema isase. Hulk soolises valikus kasutusel olevaid signaale vibki olla alguse saanud just sellisest protsessist.
Mulle tundub, et see hpotees on asjalik, aga mine sa tea. Seda oleks tegelikult sna lihtne kontrollida, kas vi kaladega akvaariumis. Tean, et praegu tehakse selle hpoteesi kohta kaht magistritd. Neid vib muidugi olla rohkem.

Veel ks mrksna su artiklite pealkirjadest: eneseravi metsloomadel [2].

Jaotasin eneseravi kahte tpi. ks on ennetav: loom sb ravimeid kui osa oma igapevatoidust. Olenevalt mingi haiguse vi parasiidi riskist vib toidusedel muutuda. Teine on teraapiline ravi: ravimid, mida sakse, kui ollakse juba haige.
Kirjanduses leidus eneseravi kohta palju vihjeid, aga vga hajusalt. ldiselt oli haigusi ra hoidvate ravimite kasutuse kohta sna palju usutavaid tendeid. Teraapilise ravimite tarvituse puhul ei ole asi nii kindel, see oskus ei saa evolutsioonis nii lihtsasti tekkida. Niteks impansitel on theldatud, et kui neil on seedekulglas teatud parasiite liiga palju, siis nad svad teatud okkalisi lehti, mis kraabivad parasiidid vlja. Aga kas siin on tegu ravimitega: sisuliselt nad vaid kraabivad midagi oma kehalt maha, juhtumisi kll seestpoolt.

Su viimane artikkel on meditsiini ja evolutsioonibioloogia hitamisest [5].

See on tegelikult vastus kriitikale mu anoreksiahpoteesi kohta. Selle kriitikaartikli autor ajas segi eri tasemed loodusnhtuste seletamisel. Evolutsioonilised seletused on olemuselt tiesti teistsugused kui fsioloogilised seletused. See ei thenda, et ks oleks ige ja teine vale, nad on lihtsalt seletuse eri tasemed. Iga bioloog teab Tinbergeni petust, et eluslooduse nhtusi saab seletada neljal tasemel: funktsioon, areng, bioloogiline phjuslikkus ja evolutsioon.

Leidsin sellest sinu artiklist vga huvitava lause: Evolutsioonibiolooge kritiseeritakse tihti, et seletades inimese kitumist evolutsiooniliste kohastumustega me justkui igustaksime moraalselt valesid kitumisviise.

Jah, nii see on. Miks ei oska testi elda. Kummalisel kombel peetakse igustamiseks eelkige evolutsioonilisi seletusi, mitte niteks fsioloogilisi. Tegelikult kiputakse pahategusid teinekord igustama just fsioloogilisel tasemel, niteks afektiseisundiga: keegi tappis kellegi, kuna tal oli mingi hormooni tase liiga krge, seega ta polnud vastutusvimeline. Paljude inimeste mtteis moondub seletus miskiprast igustuseks. Oma artiklis mrkisin lihtsalt ra, et vhemalt minu, aga ka ldisemalt bioloogi ja teadlase jaoks ei thenda raseletamine igustamist.

Kui ksisin sult intervjuud, siis arvasid, et inimesi ei huvita teadus. Ometi, mnedki su kirjutised ksitlevad tsiseid probleeme, mis puudutavad iga inimest. Kas usud, et evolutsioonibioloogia viks aidata inimhiskonda paremaks muuta?

Ma ei tea, kas just paremaks muuta, aga see aitab aru saada. See on vimalus nha seoseid hiskonna eri tahkude vahel. Vtame niteks lekaalulisuse ja anoreksia hpoteesi. Praegu ksitletakse neid eraldi: mingi seltskond otsib vimalusi vlja juurida rasvumust, mingi teine seltskond tegeleb anoreksiaga. Kui mu hpotees peab paika, siis viks need kaks rhma kokku liita ja ttada koos. Vltides lekaalulisust, vldiksime htlasi anoreksiat.

Aga ka lekaalulisusest on vga raske jagu saada.

Ei ole! Niteks Eestis ei ole inimesed kaugeltki nii lekaalulised kui Phja-Ameerikas. Aitab tervislik eluviis. Saadagu lahti autodest, pandagu inimesed kndima, antagu neile treeninguvimalusi ja -oskusi, piisavalt kohti, kus joosta ja jalutada. Kuna rasvumus on ks peamisi surma phjusi, siis peaksid virgestusvimalused olema thtis osa tervishoiuministeeriumi kohustustest. Tervisele eraldatud rahast peaks suur osa minema selleks, et soodustada kehalist aktiivsust.

Siiski nib, et valitsused ei ole vga huvitatud?

Muidugi mitte. Nad on ju valitsused.

Kas nad on liiga rumalad?

Nad vajavad lhiajalisi lahendusi, kuni jrgmiste valimisteni. See on osa probleemist. Valitsusteski on inimesed. Neid huvitab eelkige nende endi heaolu.
Kanadas kuuluvad he osana parlamenti senaatorid, keda ei valita iga mne aasta tagant, vaid mratakse ametisse eluajaks. Lootuses, et siis nad ei siple valimiste nimel, vaid peavad silmas riigi pikaajalisi huve. Tegelikult see phimte ei tta, ka senaatorid on igapidi seotud, niteks lubadustega parteidele, kes on nad ametisse mranud.

Tundub nii, et hiskonna le kurta on kigil vga mugav, aga tegelikest lahendustest on huvitatud vga vhesed. Niteks anoreksia: teliselt huvitab neist jagusaamine vaid haigeid endid ja nende lhedasi; teistele on see lihtsalt midagi, mille le on ajaviiteks tore ajalehes hirekella la. Vi on asi siiski otsustajate vheses hariduses.

On inimesi, kes veedavad terve elu nende probleemidega tegeldes, kusjuures nad vivad olla ka vga krgelt haritud. Hda on muus: iga inimene eelistab tegutseda oma tavaprasel sisseharjunud alal, oma valdkonnast vljapoole astuda on teliselt raske. Niteks sina ja mina: me tegeleme omaenda pisikese asjaga ja me ei taha tegelda millegi muuga. Kui keegi tuleb ja tleb, et hakka tegema midagi hoopis teistsugust, siis vastad talle, et tee parem ise.

Eesti Looduse toimetuses oleme palju arutanud, kuidas muuta teadus inimestele huvitavamaks. Ehk oskad anda nu?

Tahad teha teadust inimestele huvitavamaks?

Jah!

Maksa teadlastele rohkem.

Hm, testi ... Siis tahaks igaks teadlaseks saada. Kik tahaksid teada, mis nad teevad. See tundub teliselt lihtne lahendus.

Kujutle teadlast sitmas uhkes autos. Inimesed vaatavad talle jrele ja uurivad: millega ta elatist teenib? Ta on teadlane! Lapsed tahavad suureks kasvades hakata teadlaseks jne. Me oleme inimesed. Meid motiveerivad lihtsad vikesed asjad. Nlg, stress, raha jms.

Lootsin saada hid ideid meie ajakirjale, aga ...

Palun vga, siin me oleme. Sa ei taha melda vljaspool oma pisikest tegevusvlja.

Sa vastasid juba ka mu jrgmisele ksimusele: kuidas saada rohkem tudengeid ppima loodusteadusi?

Luban, et minu lahendus ttaks!

Kui su karotenoidide hpoteesi tutvustasid ajakirjad Science [7] ja National Geographic [8], siis mlemad tituleerisid sind vabakutseliseks bioloogiks (ingl. freelance biologist). Ma ei teadnudki, et tnapeval leidub vabakutselisi biolooge.

See on eufemism sna ttu kohta.

Nii et andsid oma peamise panuse teadusse ttuna?

Ei, ikka doktorippe ajal, aga intervjuude ajal olin juba ttu, umbes aasta.

Oled petanud paljudes maailma paikades. Millised on su muljed tudengitest? Kas on mrgata paikkondlikke erinevusi?

Tudengid on imelised!

Aga ...?

Nii ongi. Muidugi, nendega vib ka vaeva olla. Palju sltub kooli juhtkonnast, kes mrab suuresti ra kitumisreeglid, tehnilised ja ajalised vimalused, tudengite motivatsiooni.

Tartus lugesid kursust avaliku esinemise kohta. Mis mulje ji: kas Eesti doktorantidel on vimalust maailmas lbi la? Kas hakkas silma nrkusi?

Ehk ainus puudus, mida thele panin: nad on veidi hbelikud. Teil siin viksid olla korraprased igandalased seminarid, igandalased ettekanded viksid olla osa ppetst, ks phjusi, miks tullakse ppima. Selle korraldamisse viks kaasata kik teadurid: arvan, et kasu saaksid kik.

Kuidas sa Eestisse sattusid?

Kohtasin Peetrit (Peeter Hrak, loomade fsioloogilise koloogia professor Tartu likoolis toim.) vist 2000. aastal konverentsil Montrealis. Tal oli hea meel minuga tuttavaks saada, sest ma olin see karotenoidimees. Vtsime paar lut ja ta tles, et tulgu ma Tartusse millal iganes. Mni aasta hiljem tekkiski neli kuud vaba aega ja tulin siia. Prast seda olin ppejuna ametis Kaimanisaartel, kuid see ttas ra. Siis pakuti siin td ja olengi tagasi.

Su kodulehelt leiab peotie antropoloogilisi, justkui maadeuurija mrkmeid eestlaste kohta, mis mjuvad sna naljakalt [6].

See ongi meldud naljana. Kuigi kik on tsi.

Kuidas sa ldse bioloogiasse sattusid?

Lapsena olin alati uudishimulik ja mngisin palju loodusega: putukate, sajajalgsetega jne. Koolis olin hea teaduses (ingl. science; loodusteadusi ksitlev ppeaine). Armastasin videlda. Seda on imelik elda, aga arvan, et olin lapsena sna nutikas. likooli lksin plaaniga hakata loomaarstiks. Prast bioloogia ldaastat loomaarstiteadusesse kandideerides ei nnestunud sisse saada: Kanadas on loomaarstiks saada raskem kui tavaliseks arstiks. Teisel likooliaastal puutusin kokku juba ideedega koloogiast ja evolutsioonist ja otsustasin, et see meeldib mulle rohkem.
Kummaline kll, et viimati ttasin Kaimansaartel veterinaariakoolis, petades loomaarstitudengeid. Ka teaduses olen judnud ringiga tagasi sama teema juurde, mille prast mind veterinaaria ldse huvitama hakkas: haigused, parasiidid jms.

Parasiitide prast kas testi?

Jah, nad olid vastikud ja samas huvitavad.


FOTOD: GEORGE LOZANO

01 Vanad tuttavad: paar ndalat enne Kaimanisaartelt lahkumist seadis end koduakna taga sisse koldslikupere.

02 Kui Zahavi Tartus kis: linnuvaatlusretk Emaje luhal. Purdel turnib vanameister, kallastel lindurid Margus Ots ja Peeter Hrak Tartu likoolist.

03 Kakrarahul, klas Kalev Rattiste kajakauurijate trhmal.


George A. Lozano on prit Kanadast, ttanud teadlase ja ppejuna Kanadas, USAs, Luna-Koreas, Eestis ja Kaimanisaartel. Tema teadustde peamine raamistik on sooline valik, uurimisteemad on olnud ka immuunsus, parasiidid, limetishoole, toitumiskitumine, eneseravi, sigimisfsioloogia, populatsioonibioloogia, vananemine, mrgistus, territoriaalsus jm. Praegu erakorraline teadur Tartu likooli zooloogia osakonnas.

Intervjuus viidatud artiklid:
1. Lozano, G. A. 1994. Carotenoids, parasites, and sexual selection. Oikos 70: 309311.
2. Lozano, G. A. 1998. Parasitic stress and self-medication in wild animals. Mller, A. P. et al. (eds.). Advances in the Study of Behavior, 27, Stress and Behavior. Academic Press, London. Chapter 6: 291317.
3. Lozano, G. A. 2008. Obesity and sexually selected anorexia nervosa. Medical Hypotheses 71: 933940.
4. Lozano, G. A. 2009. Multiple cues in mate selection: the sexual interference hypothesis. BioScience Hypotheses 2: 3742.
5. Lozano, G. A. (in press). Evolutionary explanations in medicine: how do they differ and how to benefit from them. Medical Hypotheses.
6. Lozano, G. A. Some little-known facts about Estonia: www.georgealozano.com/photos/Estonia.htm
7. Pennisi, E. 2003. Colorful males flaunt their health. Science 300: 2930.
8. Pickrell, J. 2003. Bright beaks signal health to female birds, study says. National Geographic News, On line. April 3.

Loe neid ja teisi artikleid ning muud huvitavat: www.georgelozano.com

Misteid:
*evolutsioonibioloogia (ingl. evolutionary biology) bioloogia haru, mis otsib eluslooduse nhtustele nn. evolutsioonilisi seletusi, s.t. phjusi ja mehhanisme, kuidas need said loodusliku valiku kigus tekkida ja psima jda.
*sooline valik (ingl. sexual selection) see osa looduslikust valikust, mis arendab paarumisedukust
*karotenoidid teatud looduslikud pigmendid, mida loovad peamiselt taimed. Karotenoidid osalevad fotosnteesis ja kaitsevad kloroflli valguskahjustuste eest. Toidu kaudu tarvitavad karotenoide ka paljud loomad, nt. inimese silmaphjale vajalikke karotenoide nimetatakse A-vitamiiniks.
*antioksdandid ained, mis seovad endaga ja teevad niiviisi kahjutuks nn. vabu radikaale, keemiliselt aktiivseid hendeid, mis vivad oksdeerida ja sedaviisi kahjustada elusaine molekule, niteks DNA-d.



Kitumiskoloog George Lozanot ksitlenud Juhan Javoi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012