Eesti Looduse fotov�istlus
2010/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lnemeri EL 2010/2
Mattunud jrvesetted peegeldavad Lnemere arengulugu

Saaremaa loodus on kaunis ja mitmekesine, peites endas hulganisti loodusharuldusi, nagu niteks Kaali meteoriidikraater. Geoloogilises mttes on Saaremaa kui saar siiski alles noor, kuna saare krgemad alad Lagenmme ja Audaku lhedal kerkisid le merepinna ligikaudu 11 600 aastat tagasi. Lnemere ja selle rannaalade arengulugu aitavad tunduvalt tpsustada mattunud organogeensete setete leiud.

Umbes 11 000 aastat tagasi oli Saaremaa vaid S-kujuline saareke praeguse keskkrgustiku kohal, kuid maakoore pideva kerke tttu on saare pindala jrk-jrgult suurenenud. Ligikaudu 10 700 aastat tagasi katkes Lnemerel Taani vinade kohal hendus Atlandi ookeaniga, mistttu tekkis tema nos suletud suurjrv, mida selles leidunud nappteo Ancylus fluviatilise jrgi hakati nimetama Antslusjrveks.

Jgedest sissekantava veemassi ja Skandinaavia mgede liustiku sulavee tttu hakkas Antslusjrve veetase kerkima. Veetaseme tus, tuntud kui Antslusjrve transgressioon, saavutas oma maksimumi 10 300 aastat tagasi. Selleks ajaks olid maastunud Saaremaa keskkrgustik ning Srve poolsaare krgem keskosa [5]. Veetaseme tusu prast mattusid tollal kuhjunud rannavallide ja luiteahelike alla mitme vana laguuni ja jrviku phjasetted, mille uurimine annab olulist teavet setete moodustumise aja, mattumise tingimuste ja veetaseme kohta. Just mattunud organogeensete setete vanuse mrangud radiossinikumeetodil on aidanud tunduvalt tpsustada Lnemere arengulugu. Nii on Antslusjrve setted matnud enda alla jmedaid puutvesid Trisel ja turbakihi Pelisoos [4].

Litoriinameri tuseb le kallaste. Ka Litoriinameri, mille veetase Saaremaal hakkas tusma umbes 8200 aastat tagasi, mattis enda alla varem ladestunud organogeenseid setteid (# 1). Neid on uuritud ja dateeritud Kihelkonna, Lmanda, Vesiku, Krla, Ohtja ja Reo leiukohtades [2, 3, 5]. 2009. aasta suvel leidis Elmut Tikerperi Kusta talu kinnistult uue mattunud setete leiukoha. See asub Lmanda vallas Koimla klas 1,5 meetri paksuse Litoriinamere rannakruusa kihi all 16,5-meetrisel absoluutkrgusel (# 2) ja kujutab endast 30 cm paksust vga tiheda jrvemuda ltse, milles orgaanilise aine sisaldus ulatub 8083%-ni. Selles tihedasti kokkusurutud settekihis leidub ohtrasti taimejnuseid, eelkige pilliroovarre tkke. Kuna mattunud ltse pealispind on vga ebahtlane, pole vlistatud, et see on allunud hilisemale kulutusele. Et tegemist on Litoriinamere rannasetete alla mattunud jrvemuda ltsega, tendab eelkige vanus, mis mrati radiossinikumeetodil (14C) kolmest proovist. Kige lemise proovi vanus oli 711065 14C aastat (793570 kalendriaastat), keskmise vanus 722065 14C aastat (806095 kalendriaastat) ja kige alumise proovi vanus 736065 14C aastat (8175 125 kalendriaastat).
Samalaadne vanusemrang on varem saadud Krlast, kus umbes kahe meetri paksuse liivakihi alt leiti samuti mattunud turbalts vanusega 708580 14C aastat (792080 kalendriaastat) [1]. Mlemas leiukohas jb mattunud orgaanika pealispind 16,517 meetri krgusele le merepinna (# 1). See viitab vimalusele, et rannamoodustised Koimlas ja Krlas tekkisid enam-vhem samal ajal, kuid mitte varem kui 79008000 aastat tagasi. laltoodud radiossinikumrangud on vrreldavad ka Lmanda soo mattunud turba vanusega, mis samuti oli moodustunud enne Litoriinamere transgressiooni umbes 8200 aastat tagasi [5]. Ka Koki klast olevat leitud samasuguse tekkelooga mattunud setteid, kuid nende tpne asukoht pole teada, mistttu ka andmed vanuse kohta puuduvad.
Nagu jooniselt nhtub, asub Koimla vga lhedal Litoriinamere rannale, mis tollal kulges LmandaTiirimetsa maanteest pisut kirde pool. Rannajoone asendit thistavad seal ksikud madalad kruusased rannavallid 18 meetri krgusel .m.p. ldiselt oli Litoriinamere rannajoon vga kruline, paljude vikeste lahesoppide ja laguunidega, kuhu kuhjunud setted on tnuvrt geoloogiline arhiiv.

Autorid on vga tnulikud Elmut Tikerperile, kes tegi mattunud setetest fotod ja teatas leiust TT geoloogia instituuti. Oleme sna veendunud, et Saaremaa maapu peidab endas veel teisigi seni avastamata mattunud setteleide, ja tname juba ette kiki, kes nendest teada annavad.

1. Кессел, Хельги; Пуннинг, Яан-Мати 1969. Об абсолютном возрасте голоценовых трансгрессий Балтики на территории Эстонии. Иэвестия АН ЭССР, Химия, Геология 18, 2: 140153.
2. Кессел, Хельги; Раукас, Анто 1967. Прибрежные отложения Анцилового озера и Литоринового моря в Эстонии. Валгус, Таллин: 135.
3. Reintam, Loit et al. 2008. Gleysols on sandy deposits of the Litorina Sea underlain by Histosol formations of Ancylus Lake age in western Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences 57, 4: 231240.
4. Saarse, Leili et al. 2006. Holocene buried organic sediments in Estonia. Proceedings Estonian Academy of Sciences 55, 4: 296320.
5. Saarse, Leili; Vassiljev, Jri; Rosentau, Alar 2009. Ancylus Lake and Litorina Sea transgression on the Island of Saaremaa, Estonia: a pilot study. Baltica 22, 1: 5162.



Leili Saarse, Jri Vassiljev
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012