Eesti Looduse fotovõistlus
2010/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aastaajad EL 2010/2
Eestlane ja aastaajad

Aastaaegade vaheldumine mõjutab kõiki Maal elavaid olendeid. Üldiselt arvatakse, et inimühiskond areneb väliskeskkonnast üha sõltumatumaks. Ometi on aastaajalisus ehk sesoonsus inimkultuuri tugevalt juurdunud, tihti ei osata seda aga lihtsalt märgata. Asendi tõttu parasvöötmes on Eesti hea näide riigist, mida aastaajad tugevasti mõjutavad. Minu doktoritöö uurib kolme ühiskonnanähtuse – rahvastiku paiknemise, alkoholi tarbimise ja sündide sesoonsust Eesti ühiskonnas.

Sünnipäevi on praegusaja Eesti elanikkonna seas kõige rohkem märtsis ja kõige vähem oktoobris, rahvastikuregistri 2001. aasta andmeil oli nende kuude erinevus 15%. Seega viljastutakse kõige sagedamini suvel ja kõige harvemini talvel. Huvitav on see, et veel möödunud sajandi esimesel poolel oli sündide aastaajaline rütm Eestis praegusele vastupidine: kõige rohkem lapsi sündis sügisel ja aasta lõpus, kõige vähem aga kevadsuvel (# 1). Ilmselt on selle muutuse taga üleminek põllumajandusühiskonnalt tööstusühiskonnale ning see, et valdav osa inimesi on asunud elama maalt linnadesse. Kui taluühiskonnas oli talv aeg, kui oli vähem tööd ja mugavam vastsündinut hooldada, siis praegu on vastupidi: puhkuste aeg on suvi ja sellele ajale on nihkunud ka lapse vastsündinuiga.

Alkoholi tarbitakse Eestis vastavalt ilmale. Eriti selgelt järgib õhutemperatuuri muutusi õlle kulu (# 2), seda näitasid nii tootjate-müüjate andmed kui ka küsitlused. Uuring kinnitas, et samamoodi järgib aastaaegade rütmi paraku ka alkoholi joobes põhjustatud liiklusõnnetuste arv (# 3). Suve kõrval on teine joomise kõrgaeg jõulud ja aastavahetus, kui tarbitakse rohkem kanget alkoholi. Kõige vähem juuakse jaanuaris-veebruaris. Küsitlustest selgus huvitav nüanss: leidub hulk inimesi, kes talvisel ajal alkoholi peaaegu ei tarbi, kuid teevad seda suvel.

Rahvastiku paiknemise muutusi uuriti uudse mobiilpositsioneerimise meetodiga: kaardistati kõik EMT võrgus 2007. ja 2008. aastal tehtud kõnetoimingute asukohad. Seda, et suviti on eestlased pigem maal ja talvel linnas, teame hästi; nüüd on aga olemas metoodika, mille abil saab rahvastiku ööpäevast, nädalast ja aastaajalist ümberpaiknemist täpsemalt jälgida ja arvudes kirjeldada (# 4). Ette teada, kus ja kunas kui palju inimesi paikneb, on väga kasulik kas või omavalitsustele, et kavandada näiteks prügivedu ja veekasutust, aga ka näiteks kaupmeestele. Muretsejate rahustuseks olgu kohe märgitud, et helistajad jäid ja jäävad ka edaspidi seda tüüpi uuringutes anonüümseks, s.t. konkreetseid telefoninumbreid uurijad teada ei saa.

Mis põhjustab ühiskonnanähtuste aastaajalisust? Ühtainukest põhjust tavaliselt polegi, võimalikud põhjused võib jaotada nelja tüüpi. Esiteks mõjutab ühiskonnanähtusi otseselt ilm: päevavalguse hulk, temperatuur, sademed jne. Teiseks on ilmast mõjutatud muud ühiskonnanähtused, näiteks aiapidamine, õuespordialad ja -harrastused, väliüritused. Kolmas põhjuste rühm on tavad, millele on kunagi mõju avaldanud ilm, kuid millel ei pruugi praegu ilmaga otseselt pistmist olla, näiteks rahvakalendri tähtpäevad ja kombestik. Neljandaks on ilmaga seotud mitmesugused muutused inimese kehas, näiteks hormoonide melatoniini ja serotoniini tasemes, mis tekitavad talvise väsimuse ja kevadel tärkava õnnetunde.
Nagu toodud sündimuse näitestki näha, ei ole ühiskonnanähtuste aastaajalisus ajas ja ruumis sugugi püsiv. Selle alushoobasid tundes on võimalik sättida meie elukeskkond ja ühiskond loodusega paremasse kooskõlla, muutes need niiviisi jätkusuutlikumaks. Looduse rütme eirata on üldjuhul väga energiakulukas – kuigi olles sellega harjunud, ei pruugi me seda teadvustada.

Vt. ka:
Doktoritöö ise koos eestikeelse lühikokkuvõttega: dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/14350/1/silm_siiri.pdf



Siiri Silm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet