Eesti Looduse fotov�istlus
2010/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aastaajad EL 2010/2
Eestlane ja aastaajad

Aastaaegade vaheldumine mjutab kiki Maal elavaid olendeid. ldiselt arvatakse, et inimhiskond areneb vliskeskkonnast ha sltumatumaks. Ometi on aastaajalisus ehk sesoonsus inimkultuuri tugevalt juurdunud, tihti ei osata seda aga lihtsalt mrgata. Asendi tttu parasvtmes on Eesti hea nide riigist, mida aastaajad tugevasti mjutavad. Minu doktorit uurib kolme hiskonnanhtuse rahvastiku paiknemise, alkoholi tarbimise ja sndide sesoonsust Eesti hiskonnas.

Snnipevi on praegusaja Eesti elanikkonna seas kige rohkem mrtsis ja kige vhem oktoobris, rahvastikuregistri 2001. aasta andmeil oli nende kuude erinevus 15%. Seega viljastutakse kige sagedamini suvel ja kige harvemini talvel. Huvitav on see, et veel mdunud sajandi esimesel poolel oli sndide aastaajaline rtm Eestis praegusele vastupidine: kige rohkem lapsi sndis sgisel ja aasta lpus, kige vhem aga kevadsuvel (# 1). Ilmselt on selle muutuse taga leminek pllumajandushiskonnalt tstushiskonnale ning see, et valdav osa inimesi on asunud elama maalt linnadesse. Kui taluhiskonnas oli talv aeg, kui oli vhem td ja mugavam vastsndinut hooldada, siis praegu on vastupidi: puhkuste aeg on suvi ja sellele ajale on nihkunud ka lapse vastsndinuiga.

Alkoholi tarbitakse Eestis vastavalt ilmale. Eriti selgelt jrgib hutemperatuuri muutusi lle kulu (# 2), seda nitasid nii tootjate-mjate andmed kui ka ksitlused. Uuring kinnitas, et samamoodi jrgib aastaaegade rtmi paraku ka alkoholi joobes phjustatud liiklusnnetuste arv (# 3). Suve krval on teine joomise krgaeg julud ja aastavahetus, kui tarbitakse rohkem kanget alkoholi. Kige vhem juuakse jaanuaris-veebruaris. Ksitlustest selgus huvitav nanss: leidub hulk inimesi, kes talvisel ajal alkoholi peaaegu ei tarbi, kuid teevad seda suvel.

Rahvastiku paiknemise muutusi uuriti uudse mobiilpositsioneerimise meetodiga: kaardistati kik EMT vrgus 2007. ja 2008. aastal tehtud knetoimingute asukohad. Seda, et suviti on eestlased pigem maal ja talvel linnas, teame hsti; nd on aga olemas metoodika, mille abil saab rahvastiku pevast, ndalast ja aastaajalist mberpaiknemist tpsemalt jlgida ja arvudes kirjeldada (# 4). Ette teada, kus ja kunas kui palju inimesi paikneb, on vga kasulik kas vi omavalitsustele, et kavandada niteks prgivedu ja veekasutust, aga ka niteks kaupmeestele. Muretsejate rahustuseks olgu kohe mrgitud, et helistajad jid ja jvad ka edaspidi seda tpi uuringutes anonmseks, s.t. konkreetseid telefoninumbreid uurijad teada ei saa.

Mis phjustab hiskonnanhtuste aastaajalisust? htainukest phjust tavaliselt polegi, vimalikud phjused vib jaotada nelja tpi. Esiteks mjutab hiskonnanhtusi otseselt ilm: pevavalguse hulk, temperatuur, sademed jne. Teiseks on ilmast mjutatud muud hiskonnanhtused, niteks aiapidamine, uespordialad ja -harrastused, vliritused. Kolmas phjuste rhm on tavad, millele on kunagi mju avaldanud ilm, kuid millel ei pruugi praegu ilmaga otseselt pistmist olla, niteks rahvakalendri thtpevad ja kombestik. Neljandaks on ilmaga seotud mitmesugused muutused inimese kehas, niteks hormoonide melatoniini ja serotoniini tasemes, mis tekitavad talvise vsimuse ja kevadel trkava nnetunde.
Nagu toodud sndimuse nitestki nha, ei ole hiskonnanhtuste aastaajalisus ajas ja ruumis sugugi psiv. Selle alushoobasid tundes on vimalik sttida meie elukeskkond ja hiskond loodusega paremasse koosklla, muutes need niiviisi jtkusuutlikumaks. Looduse rtme eirata on ldjuhul vga energiakulukas kuigi olles sellega harjunud, ei pruugi me seda teadvustada.

Vt. ka:
Doktorit ise koos eestikeelse lhikokkuvttega: dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/14350/1/silm_siiri.pdf



Siiri Silm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012