Eesti Looduse fotov�istlus
2010/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kliima EL 2010/2
Kriitiline pilk Eesti kliimapoliitikale

Kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyto protokolliga hinedes oli Eesti poliitikutel arvamus, et tstustoodangu mahu kahanemisega kaasnenud kasvhoonegaaside heite vhenemine vimaldab meil mugavalt loota, et me ise ei peagi kasvuhoonegaaside heidet tegelikult vhendama. See aga oli ennatlik. Mitmed muutunud tingimused ajendasid riigikontrolli analsima, kas Eesti on valmis titma oma kohustust aidata kaasa kasvuhoonegaaside heite vhendamisele.

Eesti arvamusliidritele meeldib polemiseerida selle le, kas kliima soojenemine on phjustatud inimtegevusest ning kas inimese vimuses on ldse vhendada kasvuhoonegaaside kogust, vltimaks kliima soojenemist. Hiljuti avaldatud arvamusuuringust selgus, et vrreldes teiste Euroopa rahvastega ei pea eestlased kliima soojenemist oluliseks probleemiks. Rahvusvaheline ja Euroopa Liidu igusruum, mille raames tegutseb ka Eesti, selliseks eituseks alust ei anna.

le 2500 maailma teadlasest koosnev rahvusvaheline kliimamuutuste koostkogu (Intergovernmental Panel on Climate Change) maalib atmosfri keskmise temperatuuri tusust ja selle tagajrgedest jrjest mustemaid stsenaariumeid ning Euroopa Liit soovib olla eeskujuks ja tita juhtrolli vitluses kliima soojenemise vastu. Eesti riik on Euroopa Liidu liikmena vtnud endale kohustuse aidata vhendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heidet, hinedes RO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyto protokolliga.
Praegune rahvusvaheline kliimapoliitika on tormilises arengufaasis: ptakse seada uusi ja ambitsioonikamaid sihte, leida paremaid ja thusamaid reguleerimisvahendeid ning kaasata ha rohkem riike. Eesti jaoks pole meldav kliimapoliitika rongilt maha hpata, ent reeglite jrgi kaasamngimine tagaks meile keskkonnahoidlikuma ja seelbi ka inimest sstva tootmise. Kui vhendada majanduse ssinikumahukust, paraneks ettevtete konkurentsivime pikemas perspektiivis tunduvalt.

Lootus elada vanast rasvast. Eesti hines 1994. aastal kliimamuutuste raamkonventsiooniga ja 2002. aastal Kyto protokolliga kindlas usus, et nende jrgimiseks ei pea riik tegelikult muutusi tegema: tstustoodangu mahu languse tttu on kasvuhoonegaaside heide Eestis vrreldes 1990. aastaga kahanenud ligikaudu 47%, seega 39% rohkem, kui Kyto protokolli alusel nutud 8% (#1).
See andis riigile Kyto protokolli heitekaubanduse kaudu vimaluse vhendamise hikuid (AAU assigned amount unit) teistele riikidele ma. Arvamus, et mitte midagi tehes saab hlpsalt lisaraha teenida, oli siiski niline, kuna hikuid ostvad riigid soovivad kinnitust, et mjariigid ka tegelikult kahandavad kasvuhoonegaaside heidet.
Kliimamuutuste raamkonventsiooni laiem eesmrk on kaasata riike langetama kogu majanduse ssinikumahukust, uuendades tootmisprotsesse ja vttes kasutusele keskkonnahoidliku tehnoloogia. Plevkivist toodetava energia tttu tekib Eestis vrreldes teiste Euroopa riikidega toodanguhiku kohta vga palju kasvuhoonegaase. Euroopa Liidul on omakorda siht heita 2020. aastaks atmosfri 20% vhem heidet kui 1990. aastal (kui ka maailmas enim kasvuhoonegaase tekitavad riigid vtavad endale kohustuse neid kahandada, siis 30% vhem).
Selle kohustuse krval mjutavad Eestit Euroopa Liidu kasvuhoonegaasidega heitekaubanduse muutused, eelkige ettevtetele langev kohustus osta alates 2013. aastast kasvuhoonegaaside kvoot (lubatud heitkoguste hikud) oksjoni korras Euroopa turult (seni on ettevtted saanud teatud mahus kvoodid riigilt tasuta). Euroopa Liidu uus kauplemisssteem lhtub loogikast, et kvooti juurde osta peaks olema kallim kui investeerida saaste vhendamisse. Praegune kvoodi madal turuhind pole soodustanud investeeringuid.
Kuna samal ajal peame oma elektrituru avama teistele Euroopa tootjatele, on kvoodihinna vrra kallim plevkivielekter mrksa viksema konkurentsivimega. Seega pole valitsusel phjust puhata nukogude majandusssteemi kokkukukkumisest tekkinud loorberitel, vaid tuleb Eestis tekkivaid kasvuhoonegaase veelgi vhendada, kuigi oleme Kyto protokolli eesmrgi juba ammu titnud.

Tegevuskavad ja indikaatorid rajanevad vanal programmil − mranenud vundamendil. Enne vundamendi ladumist on mistlik vlja melda, kes, kuidas ja milliste vahenditega maja ehitavad ja milline peaks maja lpuks vlja ngema. Eesti praegune kliimapoliitika sarnaneb aga pigem olukorraga, kus hest tegevuskavast lhtuvalt ehitatakse seina, teise jrgi katust, kolmanda alusel aknaid jne. Eesmrk on midagi ehitada, aga keegi ei tea tpselt, mida − nnda ei pruugi eri jupid hiljem tervikut moodustada.
Kasvuhoonegaaside heidet on vimalik vhendada mitmesugustes valdkondades: minnes le ssinikuvaesemale energiatootmisele (taastuvenergia, tuumaenergia, energia koostootmisjaamad jms.), rakendades keskkonnahoidlikku tehnoloogiat ka teistes tootmisharudes, sstes energiat, arendades histransporti ja keskkonnasstlikumaid autoktuseid, pdes ja hoiustades ssinikku, hoides ja taastades ssinikku siduvaid metsi ning muutes maakasutust. Samas tuleb ka jlgida, et eri valdkondades ei ttataks hisele eesmrgile vastu, niteks vib ha rohkem plevkivi tarbides muuta olematuks taasmetsastamisest saadud kasu.
Keskkonnaministeerium kui kliimapoliitika elluviimise eest vastutaja kinnitas 2003. aastal riikliku kasvuhoonegaaside vhendamise programmi, milles kavandatud tegevus peaks olema teenitaja ka teistele ministeeriumidele (peamiselt majandus- ja kommunikatsiooni- ning pllumajandusministeeriumile). Programmis ei ole seatud sihti, milline peaks olema kasvuhoonegaaside heide. Siiski on programmi lisas he hindamisindikaatorina kirjas, et kasvuhoonegaaside kogused vhenevad 2010. aastaks 21% vrreldes 1999. aastaga. Tegelikult oli heide 2007. aastal hoopis 17% suurem kui 1999. aastal.
Ehkki majandusolukord ja EL kliimapoliitika on muutunud, pole knealust tegevuskava siiani mber tehtud, htlasi pole hinnatud selle titmise edukust. Juba 2006. aastal on Eesti riik Euroopa Komisjonile tunnistanud, et dokumendis sisalduvate arvutuste algandmed majanduse ja emissioonide kohta pole ajakohased ning seniseid kasvuhoonegaaside vhendamise meetmeid tuleks uuendada. Sellest hoolimata ei ole praeguseni hakatud tegusalt koostama uut tegevuskava ning Eesti aruanded ja paraku ka teiste valdkondade arengukavad phinevad endiselt vananenud programmil.
Nii mnegi kasvuhoonegaaside teket mjutava tegevusala kohta on tehtud valdkondlikud arengukavad (riigikontroll on analsinud kokku 24 kava), kuid ka neis pole enamjaolt hinnatud, milline on plaanitud tegevuse mju heitele. Niteks puuduvad kasvuhoonegaaside vhendamise sihtarvud nii transpordi, plevkivi tarvituse, metsanduse kui ka jtmemajanduse arengukavas. Uues energiamajanduse riiklikus arengukavas on indikaatorina toodud, et energiasektorist tulev heide vheneb 2020. aastaks kaks korda, vrreldes 2007. aastaga, kuigi sama kava keskkonnamju strateegilise hinnangu ka kige rohelisem stsenaarium ei ole prognoosinud ligilhedastki tulemust (selline optimism tulenes riikliku kasvuhoonegaaside vhendamise vananenud programmi andmete kasutamisest). Seega ei ole selget eesmrki pstitatud ka valdkondade arengukavades.

Vtmesnaks on koost. Kuna lviosa kasvuhoonegaasidest tekib energiasektoris (sh. transport) ning lejnu pllumajanduses, tstuses ja jtmekitluses (# 2), eeldab heite vhendamine keskkonnaministeeriumi aktiivset koostd majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, pllumajandusministeeriumi ja vastavates sektorites tegutsevate ettevtetega. Selge riikliku eesmrgi ja pikaajalise koostkava puudumise tttu ei teata oma lesandeid ega neile pandud ootusi. Oludes, kus Euroopa Liidus seatakse atmosfriheite valdkonnas ha ambitsioonikamaid sihte, on Eestil koordineerimatuse tttu raske oma tegevust ajakohastada.
Et ttada vlja toimiv kliimapoliitika, peaks valitsusel olema levaade kasvuhoonegaaside tekke ajenditest ja muutuste phjustest. Samuti oleks vaja teada, kui suureks vib kujuneda heide lhemas ja kaugemas tulevikus. Kigi nende andmete kohta tuleb Eestil esitada raport ka kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile ning Euroopa Komisjonile.

Suur segadus andmetega. Riigikontrolli analsi jrgi tuleb levaadet kasvuhoonegaaside heite kohta (nn. kasvuhoonegaaside inventuur) mitmeti tiendada. Esiteks on inventuuriandmete pideva parandamise ja arvestusmetoodikate muutmise tttu andmed sama aasta koguste kohta olulises ulatuses kikunud. Niteks vidavad 2006. aasta inventuuriandmed, et 2000. aastal tekkis Eestis umbes 10 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, 2008. aasta inventuuri jrgi aga hoopis 20 miljonit tonni; 2008. aasta inventuuri phjal suurenes 2006. aasta kasvuhoonegaaside heide vrreldes 2005. aastaga, 2009. aasta inventuuri alusel seevastu hoopis kahanes (# 3).
Teine probleem: mitmes majandusvaldkonnas on heide jetud arvestamata; htlasi on valesti hinnatud metsanduse kaudu seotud ssinikku, jrelikult vib tegelik kasvuhoonegaaside heide olla seni arvatust suurem. Niteks ei sisaldu Eesti kasvuhoonegaaside arvestuses lahustite tarvitusel, metallitstuses ja klaasitootmises tekkiv emissioon. Statistilise metsainventeerimise andmete jrgi on metsa juurdekasv olnud viimastel aastatel suurem kui raiemaht. Seetttu on inventuuris arvestatud, et metsandus seob ligikaudu 30% Eesti koguheitest ning see kogus on riigi kasvuhoonegaaside heite bilansis emissioonist maha lahutatud. Riigikontrolli hinnangul pole nii suur sidumise protsent vimalik, kuna kasvava puidu hulk ei ole samal perioodil suurenenud ning metsamaa pindala on alates 2004. aastast hakanud mnevrra vhenema [1]. Seega nitab arvestus koguheidet ligikaudu kolmandiku vrra tegelikust viksemana.
Kuna inventuuride kvaliteedist oleneb riigi vimekus ttada vlja kliimapoliitika, Euroopa Liidu ja RO seatud nuete titmine, kasvuhoonegaaside heite prognoos, samuti Eesti vimalus ma Kyoto protokolli jrgi heitekaubanduse hikuid (AAU-d), tuleb eelnimetatud puudustest kiiresti lahti saada.

Kasvuhoonegaaside prognoosid ei arvesta tegelikkust. Niisama suur proovikivi on keskkonnaministeeriumile ka kasvuhoonegaaside tulevikuprognooside vljattamine, sest siiani pole riik suutnud koostada heite muutuste kohta htegi stsenaariumi, mis vtaks arvesse kiki poliitikameetmeid, majandusolukorda ning elektrituru avamise mjusid.
RO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile piisas, et Eesti oli alates 1998. aastast esitanud vga suure ldistusastmega stsenaariume. Euroopa Komisjon aga nii leebe ei olnud ning algatas Eesti suhtes 2007. aastal rikkumismenetluse muu hulgas seetttu, et Eesti prognoosidest ei selgunud iga rakendatud meetme mju kasvuhoonegaaside heitele ning gaaside teke allikate kaupa.
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ning koosts paljude teadlastega pti koostada uued ja paremad tulevikustsenaariumid, mis esitati komisjonile 2009. aasta mais. Riigikontrolli anals nitas, et ka need prognoosid ei kajasta Eesti tegelikke tulevikusuundumusi, sest arvesse pole vetud tegevust, mida riik on kavandanud kasvuhoonegaaside vhendamiseks, ega elektrituru avanemist. Samuti ei vasta prognoosides eri energiaallikate vimalik osakaal energiabilansis riigi tegevuskavadele, nii mnigi majandusnitaja prineb 2000. aastast (mida on korrigeeritud 2005. aasta Eurostati andmete phjal) ning ennustada on ptud vaid energiamajanduse, mitte aga teiste majandussektorite arengut. Prognoosid ei arvesta ka elektrienergia eksporti, kuigi peaasjalikult just seetttu on Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused viimastel aastatel suurenenud. Prognooside aruande kohaselt on niteks Eesti energiamajanduse emissioon tulevikus isegi viksem kui energiamajanduse arengukava kige viksema heitega stsenaariumi rakendumise korral (selle stsenaariumi teks saamine on sna ebatenoline.
Tegelikkust peegeldavaid stsenaariume takistas koostamast asjaolu, et riiklikus kasvuhoonegaaside vhendamise programmis ja ka hiljem vlja ttatud valdkondlikes arengukavades polnud ministeeriumid hinnanud mitmesuguste abinude (nt. taastuvenergia- ja biomassitoetused, energiasstumeetmed) mju heitele ja valdkondlikke seoseid. Seetttu polnud ekspertidel vajalikku alusmaterjali. Niteks Soomes vastutab prognooside eest ministeeriumidevaheline komisjon, kellele laekuvad valdkondlikud tulemusnitajad igast asjassepuutuvast ministeeriumist.
Nii ulatuslike puuduste tttu ei saa praegusi prognoose poliitiliste otsuste tegemisel kasutada ning nende phjal pole vimalik ennustada, kas kasvuhoonegaaside heide tepoolest vheneb vi oleks vaja luua uusi meetmeid vi seniseid karmistada. Kokkuvttes on keskkonnaministeerium sattunud nokk-kinni-saba-lahti-olukorda, sest ilma suundumusi teadmata ei suudeta uut heite vhendamise tegevuskava koostada.

Kliimapoliitika vajab juhti. Paljude eelkirjeldatud probleemide ajend on valitsuse vale eeldus, et Eestist on lihtviisil saanud eesrindlane vitluses kliimamuutuste vastu, kuna 1990. aastate algul vhenes kasvuhoonegaaside heide. Seetttu on keskendutud ennekike vlisaruandlusele − valdkonna arendamine, alusuuringute rahastamine ja ministeeriumidevaheline koost pole olnud esmathtis.
Muu hulgas jeti igel ajal kahe silma vahele ka vimalus ma maha Eesti jaoks leliigsed Kyto protokolli heitekaubanduse hikud: praegu on enamik lisahikuid vajavaid riike need juba mnelt teiselt riigilt ra ostnud ning Eesti AAU-dele on vga raske ostjaid leida. Turul valitseva leklluse tttu saab Eesti oma 85 miljonist AAU-st heal juhul maha ma vaid vikse osa.
Atmosfriheite vhendamise olulisust ja laiemaid mjusid teadvustati alles siis, kui Euroopa Komisjon hakkas heitekaubanduses Eestile mratud saastekvoodi krpimise kaudu mjutama meie energiamajandust ning kui naaberriik Lti teenis AAU-de mgiga miljoneid. Sealtpeale on eri valitsusasutuste ametnikud titnud sisuliselt tuletrjuja lesandeid, pdes koostada prognoose, otsides AAU-le ostjaid ning ritades Euroopa Komisjonilt Eesti ettevtete jaoks saastekvooti juurde kaubelda.
Eesti kliimapoliitika vajab praegu selget juhti ja eestvedajat, kes tooks kik osalised he laua taha, sunniks lbi arutama, mil moel saaksid riik ja ettevtted kasvuhoonegaaside heidet vhendada ning suunaks eri ministeeriumid hise eesmrgi nimel tle. Olgu sihiks kasvuhoonegaaside heite vhendamise osakaal, kliimasstlikum majandusmudel vi soov hoida Eesti elektritootmise konkurentsivimet.
Riigikontrolli aruandega Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vhendamisel saab tutvuda riigikontrolli kodulehel http://www.riigikontroll.ee. Audit on osa Euroopa riigikontrollide keskkonnaauditi trhma (EUROSAI WGEA) ja maailma riigikontrollide keskkonnaauditi trhma (INTSOAI WGEA) koostaudititest, milles ksitletakse riikide tegevust kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmrkide titmisel.


[1] Statistilise metsainventeerimise ja statistikaameti andmed.



Airi Andresson
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012