Eesti Looduse fotov�istlus
05/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL KÜSIB EL 05/2002
Kas hariliku hahaga on lahti midagi ebaharilikku?

Wetlands Internationali merepartide töörühma Läänemaal Roostal toimunud nõupidamisel, kus osalesid 15 riigi spetsialistid, oli tõesti põhjust kõige enam kõnelda just hariliku haha kaitsest.

Kõige suuremad tagasilöögid on sellel liigil olnud Hollandi vetes Waddenzees – padumeres, kus hahk talvitab. Eriti viimase viie aasta jooksul on seal ette tulnud hahkade hulgisuremist: mõnel talvel on rannast leitud kuni 30 000 surnud lindu. Muidugi on hukkunud linde ka uuritud ja usaldusväärsed andmed kinnitavad, et need hahad on surnuks nälginud.

Tuleb välja, et lindudele saab seal saatuslikuks ülemäärane inimtegevus. Ühest küljest “roobitsetakse” merepõhjast efektiivsete püügiriistadega välja kõik söödav, esmajoones limused, mis on hahkade põhitoit.

Aga järjest rohkem kõneldakse ka rannalähedaste tuuleparkide halvast mõjust. Meie tahame esialgu tuulikutega vaid randu risustada; taanlased on mõistnud, et rand peab olema puhas, nii et inimestel oleks seal võimalik puhata. Seepärast eelistataksegi tuuleparke nüüd merre paigutada, kulutuste vähendamiseks enamasti üsna ranniku lähedale. Paraku on mõne kuni mõneteist meetri sügavune meri ka hahkade toitumisala. Niiviisi jääb senine toidubaas kasutamata. Taanis on hakatud probleemi tõsiselt uurima, selleks on eraldatud suured summad. Neljalt vaatlusalalt peaks peagi tulema vastus, kuivõrd see hirm on õigustatud.

Muresid on ka pesitsusaladel, sealhulgas Eestis. Tänu pidevale seirele on teada, et pesitsejate arvukus on meil viimase 7–8 aastaga peaaegu poole võrra vähenenud. Arvatakse, et üks peasüüdlasi on mink, kes on tunginud isegi kõige kaugematele laidudele. Aga pahandust teevad ka rebased ja suurkajakad.

Roostal vastu võetud deklaratsioon annab soovitusi, kuidas hahkade tulevikku kindlamaks muuta. Muidugi saadetakse see dokument ka Euroopa Liidu juhtorganitele ja sellest võib tuleneda ka haha staatuse muutus: tõenäoliselt jääb ta esialgu edaspidigi jahilinnuks, aga ebapiisava kaitsestaatusega jahilinnuks.



Wetlands International rahvuslik delegaat Andres Kuresoo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012