Eesti Looduse fotov�istlus
2010/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2010/3
Eile ngin ma Eestimaad

Jaanuarilpu klmarekordid veetis Tartu lipilaste looduskaitsering suuskadel, matkates Eesti lunatipust phjatippu.

Esmapilgul hullumeelset plaani toetasid varasemad kogemused. 2007. aastal tehti Eestile samasugune talvine lbilige, matkates Prnust lbi metsase Vahe-Eesti Lahemaale Altjasse. 2008. ja 2009. aasta kehvadel talvedel thistati hinemist Schengeni viisaruumiga, matkates mda Eesti-Lti piiri, kolme vimu kohtumiskohast lne poole, ent pris mereni vlja ei jutudki, Sookuninga maastikukaitsealal tuli jlle suurem sula vasta. Kui kahel eelnenud aastal oli suusamatka vaata et kige suurem raskus suusad ise, mida tuli kohati kanda koti kljes, siis tnavune lumerohkus ilma nendeta liikuda ei lubanudki.
Seitsmeteistkmnepevane rnnak mere poole algas pakaselisel l vastu 20. jaanuari Vrumaal Naha klas, kus asub nn. Eesti lunatipp koos kena vikse matkamajaga ning loode suunas viib lhike matkarada. See kolmekilomeetrine jupike ji meie teekonnal ka ainukeseks ametlikuks matkarajaks.

Teekond oli justkui lbilige Maarjamaast, ruumiliselt tajutud tervikusse liitusid nii loodusmaastik kui ka inimkesksed klad, alevid ja linnad. ksteise jrel suusatati lbi Luna-Eesti metsade, millele andsid Karula kuplid piisavalt tusuraskusi ning allalibisemise lusti, kasutati kreda talve suureprast vimalust kulgeda mda jkaanetatud jgesid (Vike-Emajgi), mnuleva kerglusega letada jrvi (Vrtsjrv) ning rabalaamu (Epru raba Alam-Pedjal looduskaitsealal). Oma jalgadega sai tunda Kesk- ja Phja-Eesti klavaheteid ning silmadega nha sealseid laiu ja lamedaid pllumajandusmaastikke paljude nukrate mahajetud taludega. Ning taas olukord muutus: enne merd hakkasid laiutama mnnimetsad, mis viisid matkaja kerge nksuga pankrannikust alla mere rde.
Eelkirjeldatu annab vaid pgusa aimduse selle kohta, mida pika matka ette vtnu tajub oma suusaga. Eestimaal on palju, mida vaadata. Aeg-ajalt tasub ka seisatada, et kuulata kas vi seda, mida pakub paksult lumega kaunistatud mets oma vaikuses vi klakaupluse ees elutarkust jagav vanataat oma khiseval hlel.
Pikk matk pakkus ka ajalise lbilike Eesti talvest. Pakasepevad npistasid nina ning teliselt klmad d petasid ellu jma, kui termomeeter nitab alla 30 miinuskraadi. Ndal hiljem troopikana tundunud miinus viis kraadi polnud sugugi kigile mnusam: puusuusameestel tegid meele mruks suuskade alla tekkivad klombid, hea veel, et pris sulale ei linud.

Matkamine ei peagi olema mugav. Siiski, selleks, et mbritseva ilu nha ja matka nautida, on vaja oskust sulanduda tavapratutesse keskkonnaoludesse. Ei hakka siin ksikasjalikult matkanippe ja vahendeid tutvustama, ent varustusest thtsam on alati kaine mistus ning positiivne ellusuhtumine. Klma talve raskematel hetkedel tasub meelde tuletada talimatka hid klgi: pole meid kiusamas kikvimalikud ssed-parmud, vihma ei kalla, siseveekogud ei takista teekonda ning palavuse probleemi saab lahendada tunduvalt lihtsamini kui suvel.
Matka teeb huvitavaks vaheldusrikkus. Pikka matka mitmekesistavad pidevalt vahelduvad maastikud kll on hea tunnetada esimest tusu prast mitut peva situ tasasel jrvekaanel. Ja ka niteks vahetuv matkaseltskond toob vaheldust. Looduskaitseringi retk oli nii pikk, et kaugeltki kigil polnud aega ega ka judu kogu matka lbi teha. Seeprast sttisime teekonna lbi paarist-kolmest suuremast asulast ning ka suuremad phimaanteed letasime kohtades, kus uued tulijad saaksid liituda ning vsinud reisikaaslasel oleks kige mugavam koju prduda. Ndalase vi pikema rnnaku teeb kindlasti mnusamaks vimalus telgile vahelduseks magada mni toas ning tmmata hommikul jalga ahjul kuivanud saapad. Suure matkaseltskonna puhul kujuneb selline strateegia vaata et iseenesest: igal pool elab ju kellegi sugulane vi tuttav, kellega lisaks peavarjule saab jagada jllengemisrmu. Mitmeklgseks planeeritud matk pakub kehale ju taastamise vimalusi ja suhtlus uute inimestega hoiab tuju leval ning annab vrskeid ideid.

htuti lkke res magusat teed rbates on aega nendest ideedest pajatada. Sedasi tuli looduskaitseringil mte luua ks pikem Eestit tutvustav matkarada. Naha kla matkarajajupp meie teekonna alguses lppes he suure tamme juures koos loodushoiule les kutsuva teadetetahvliga. Mis oleks, kui see rada lheks edasi lbi kogu Eesti, mereni vlja, lbides nii loodus- kui ka kultuuriloolisi paiku. Teadetetahvlid jagaksid teelisele nende kohta aimu, juhataksid radu vaatamisvrsusteni, aga ka petaksid vltima reservaate ja kituma loodusega koosklas. Pikitud vimalustega leida ettevalmistatud lkkease ja kuivad kttepuud, viks selline teekond anda suureprase levaate kodumaa mitmeklgsusest ja petaks seda hindama. Ka inimeste rikutud paigad, niteks mahajetud sovetlikud sjavekompleksid, oma kontrastides annavad ohtralt teadmisi ajaloo ning selle kohta, kui rn, ent samas visa on loodus meie mber.
Uutele matkadele meldes jb aga loota, et meie kodumaal oleks niisama suurepraseid talvi ikka tihedamini. Lhikese matkapeviku, pilte ja teekonna ksikasjalikuma kaardi leiab looduskaitseringi blogist looduskaitsering.blogspot.com pealkirja alt Elagu Naha Vabariik.

Indrek Hiiesalu (1984) on Tartu likooli bioloogialipilane.



Indrek Hiiesalu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012