Eesti Looduse fotov�istlus
2010/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Eesti kahepaiksed EL 2010/4
Eesti kahepaiksed

Eesti 11 kahepaikseliigist tunneme enamasti neid, kes on laialt levinud, arvukad ja tegutsevad peval. sel aktiivsed vi peituva eluviisiga liigid on aga sna tundmatud. Tiskasvanuplve veedab enamik meie kahepaikseid peamiselt kuival maal, ent kudu- ja vastsestaadiumis on nad tiesti veeloomad. Siinne mraja aitab kindlaks teha nii tiskasvanud ja noorte kahepaiksete kui ka kudu ja vastsete liigid.

Tiskasvanud kahepaiksed siirduvad aprillist juulini veekogudesse (leujutatud luhad ja alvarid, ajutised lombid, tiigid, jrvikud, vanajed ja kraavid) kudema. Kudemise algusaeg oleneb nii liigist kui ka vee- ja hutemperatuurist. Viljastatud munast areneb tavaliselt vhem kui ndalaga vike komakujuline vastne, kes vljub siis kestadest.

Vastkoorunud vastsed jvad veetaimedele vi veekogu phjale lebama ning toituvad esialgu veel kehas allesolevast munarebujgist. Mni tund kuni mni pev prast koorumist hakkavad vastsed ujuma ning toitu otsima.

Priskonnaliste (Eestis kolm perekonda: konn Rana, krnkonn Bufo, mudakonn Pelobates; allpool lhidalt nimetatud lihtsalt konnadeks) ujumisvimelisi aktiivselt toituvaid vastseid nimetatakse kullesteks. Kullesed toituvad peamiselt vees hljuvatest vi taimedel, kividel ning phjasetetes leiduvatest vetikatest, ent vivad sa ka surnud loomi ja muid valguallikaid, baktereid ning teisi olendeid.

Erinevalt kullestest on vesilikuvastsed esmajoones rvtoidulised, nad svad vikesi koorikloomi ehk vhilaadseid, veeputukaid ja teisi selgrootuid. Nii konnade kui ka vesilike vastsejrk kestab neljast ndalast nelja kuuni, olenevalt liigist, toiduhulgast ning veesoojusest.
Konnade ja krnkonnade jalad arenevad vlja kullesestaadiumis, mis lpeb moondega: taandareneb saba, lpused asenduvad kopsudega ja pikk taimtoidulisele loomale omane soolestik asendub lhikese lihasja omaga.
Vesiliku moone vastsest maismaaeluklblikuks noorloomaks kulgeb sujuvalt, ilma jrskude muutusteta kehaehituses. Juba enne veest lahkumist hakkavad vastsed hingama kopsudega, vlislpused kaovad ja lpusepilud kasvavad kinni.
Moonde lbinud kahepaiksete noorloomad on juba kik rvtoidulised, toitudes selgrootutest. Mni ndal vi kuu prast maismaale tulekut siirdutakse esimest korda talvituma. Talvitutakse viis kuni seitse kuud, aasta kige klmemal ajal. Mned liigid talvituvad maasse kaevunult, nriliste urgudes, kivide vi mahalangenud puutvede all, kiviaedades, keldrites vi mujal maismaal. Teised liigid veedavad talve jgede, jrvede vi teiste sgavamate veekogude phjas, klmumata voolu- vi allikakohtades.
Tiskasvanuks, s.t. sigimisealiseks saamiseks kulub prast moonet kaks kuni neli aastat. Selle aja veedavad kahepaiksed toitudes ja kasvades. Mned liigid otsivad toitu maismaaelupaikades metsas, aedades vi lagedal , teised aga veekogudes vi nende lhimbruses. Tiskasvanud kahepaiksed prduvad veekogudesse tagasi, et seal sigida.

Kuidas kahepaikseid leida? Kige lihtsam kevadel hle jrgi (kuula kaasasolevat heliplaati vi veebist: bio.edu.ee/loomad vi www.loodusheli.ee). Ka laulvat konna binokliga vaadeldes on lootust vlja selgitada, mis rhma ta kuulub (vt. tekstikasti Laulvad konnad). Kui soovite loomi kinni pda ja lhemalt vaadelda, tasub muretseda kahv, pikad kummikud vi kummipksid, vike klaasnu kulleste ajutiseks hoidmiseks, vimas taskulamp (NB! hoiatus: valgus vib mned liigid vait hirmutada) ning luup. Kahv olgu kindlasti peenesilmalisest vrgust, tugeva, umbes 1,5 meetri pikkuse varre ning umbes 25 cm laiuse avaga. Kahva ava vib olla mar, aga madalas vees ujuvaid kulleseid on isegi mugavam pda kolmnurkse avausega kahvaga.

Pea meeles! Kik meie kahepaiksed on looduskaitse all, mistttu tuleb nendega mber kia rmiselt ettevaatlikult. Kinniptud loomi tuleb kes hoida vimalikult lhikest aega, et nad ei kuivaks, ning neid ei tohi pigistada ega muljuda. Samuti tuleb jlgida, et kahvapk ei lhuks veekogus kudu.

TISKASVANUD JA NOORLOOMAD

Tiskasvanud kahepaikseid otsides tasub meeles pidada, et eri liike leiab eri elupaikadest ja veekogu eri osadest. Nii viibib niteks thnikvesilik peamiselt veekogu madalamas osas taimede vahel, harivesilik aga enamasti veekogu keskosas vi phja lhedal. Mlemad liigid on kige liikuvamad siti, mil neid vib leida taskulambi abil.

Vesilikud

Vesilikud on sisalikutaolise kehakujuga, kuid erinevalt sisalike soomustatud nahast on nende nahk pehme, ka pole varvastel kniseid. Nagu kik kahepaiksed, veedavad vesilikudki kevadise sigimishooaja vees. Sellal ehib isaseid ere pulmavrvus ning silmatorkav sbruline hari seljal ja sabal.

Thnikvesilik (Triturus vulgaris). Vike (# 1) ja pris sileda nahaga vesilik. Pikkus kuni 11 cm, enamasti viksem. Pealael kolm vikest pikivagu (# 2). le silma jookseb tavaliselt tume pikitriip (# 1, 4, 6). Kht keskelt kollane vi oran, klgedelt valkjaskollakas (# 3, ...).
Emastel seljapool kollakas- vi helepruun, sageli vikeste tumedate tppidega, mis vivad liituda kaheks pikitriibuks (# 2). Khul tavaliselt tumedad korraprased tpid (# 3).
Isaste seljapool vib olla ka tumedam. Sigimisajal vees on isased le keha kaetud kontrastsete tumedate laikudega (# 1, 4, 5), need vivad rnemalt nha olla ka vljaspool sigimisaega (# 6). Sigivatel isasloomadel on kehal ja sabal katkematu hari (# 1, 4) ning tagajala varvastel sagarjad rised (# 4). Saba alaserv on tavaliselt oran (# 4), selle kohal hele sinakas triip.
Levinud kikjal Eestis.

Harivesilik (Triturus cristatus). Suur (# 1) tume krobelise nahaga vesilik, pikkus kuni 15 cm. Pea vagudeta (# 7). le silma tumedat pikitriipu ei kulge. Seljapool enamasti hallikas kuni mustjas (maismaaperioodil ssimust: # 7), klgedel pisikesed valged tpid (# 1, 8, 10). Kht kollane vi oran, tavaliselt suurte mustade laikudega (# 8, 9), vib olla ka leni must. Kurgualune teist vrvi kui khualune. Emastel saba alaserv oran (# 9), isastel pigem mitte (# 10).
Sigivatel isasloomadel on seljal tume, krge ja enamasti hambulise vi lainja laservaga hari, mis katkeb vljalikega saba alguses ning jtkub sabal (# 10). Pulmars isastel asetseb saba kummalgi kljel sinakasvalge triip.
Levinud peamiselt Eesti luna- ja kaguosas, ka Pandivere krgustikul.

Konnad

pris lihtne on vlimuse jrgi eristada krnkonni ja n.-. tavalisi konni (perekond konn Rana). Siiski tasub, eriti noorloomade tarbeks meeles pidada nende eristustunnust: tavalistel konnadel on selja klgedel selgelt nha olevad kurrud, mis algavad silmade tagant (# 11, 17). Krnkonnadel ja mudakonnal neid ei ole (# 22, 32).
Pruunidel konnadel ulatuvad selja klgmised kurrud katkematult silmast prakuni (# 11). Silmi ja trummikilet mbritseb enamasti tume oimulaik (# 15), silmad asuvad teineteisest kllaltki eemal, pea klgedel (# 11). Vrvus tihtipeale pruun.
Rohelistel konnadel katkevad selja klgmised kurrud keha tagaosas jrsult ja nihkuvad selja keskosale (# 17, 21). Silmi ja trummikilet enamasti ei mbritse tume oimulaik, silmad asuvad pealael, teineteisele kllaltki lhedal (# 17). Vrvus sageli roheline.

Pruunid konnad

Rohukonn (Rana temporaria). Pikkus kuni 11 cm, tavaliselt viksem. Vrvus rmiselt varieeruv: lapool hall, pruun, roosa, oliivikarva vi kollane, tavaliselt tumedamate laikudega. Khupool valge, kollakas vi roosakas, enamasti marmorja mustriga (# 12). Kurgualusel ja rindmikul peaaegu alati muster.
Tiskasvanud isendite ninamik ldjuhul mar (# 12). Tagajalad keskmise pikkusega: kui jalga ette painutada, ulatub kand vaevalt le konna ninamiku tipu (# 13). Tagajala piakbruke madal, pehme ning lhem kui sellele lhima varba jalapoolseim lli (# 12, 14). Isasloomadel sigimisajal mustad pulmatkad: kbrukesed esikppade sisekljel, mille abil paarudes emastest kinni hoitakse. Sigivate isaste ldvrvus vib olla sinaka varjundiga.
Euroopas kige laiemalt levinud pruun konn, levinud kikjal Eestis. Aktiivne nii peval kui sel. Hlitsevaid isasloomi vib kuulda peamiselt videvikus ja siti.

Rabakonn (Rana arvalis). Pikkus kuni 8 cm. Vrvus vga varieeruv: hall, kollakas vi pruunikas. Mnikord htlaselt vrvunud, kuid tavaliselt tumedate laikude ja tppidega. Seljamuster laiguline, kljed tavaliselt laigulised vi marmorja mustriga. Kurgualune ja kht enamasti htlaselt heledad, mustrita (vhemasti on selline khu keskosa) (# 12).
Ninamik terav (# 12, 15). Tagajalad suhteliselt lhikesed: kui jalga ette painutada, ei kndi kand konna ninamiku tipuni. Tagajala piakbruke krge, kva ning pikem kui sellele lhima varba jalapoolseim lli (# 12, 14).
Sigimisajal vivad isasloomad olla eresinised, hbedase varjundiga (# 15). Isasloomadel sigimisajal mustad pulmatkad.
Levinud kikjal Eestis; Lne-Eestis (sh. Muhus ja Saaremaal) rohukonnast arvukam. Aktiivne nii peval kui sel. Hlitsevaid isasloomi vib kuulda peamiselt videvikus ja siti.

Rohelised konnad

Kolme rohelise konna liiki on vga raske eristada, seda enam, et veekonn on oma geneetiliselt olemuselt tiigi- ja jrvekonna ristand ning annab Eestis sigimisvimelisi jrglasi vaid tiigikonnast paarilisega.
ldistades vib elda, et tiigikonn on neist kolmest kige viksem, heledam, suhteliselt kige lhemate tagajalgade (# 18) ja suurimate ning kvemate tagajala piakbrukestega (# 19). Jrvekonn vastupidi: kige suurem, pikajalgsem ja kige pisemate ning pehmemate piakbrukestega. Hbriidne veekonn on kiges selles oma kahe emaliigi vahepealne.

Tiigikonn (Rana lessonae). Pikkus kuni 8 cm, enamasti viksem. Vrvus tavaliselt rohuroheline, kuid vib olla ka pruunikas. Phivrvust katavad tumedad tpid, mis enamjaolt on emasloomadel mustad ja isasloomadel pruunid. Tpid vivad klgedel liituda korrapratuteks vtideks. Selja keskosas sageli hele pikitriip. Selja klgmised kurrud on harilikult selja phivrvusest heledamad. Kubemepiirkond enamasti kollane, lejnud kht tavaliselt valge, mnede hajusate hallide tppidega. Reite tagakljed kollased vi oranid, pruuni vi musta marmorja mustriga.
Ninamik sna terav. Tagajalgade sred on suhteliselt lhikesed: kui tagajalad kverdada, nii et sred on reitega kokku surutud ja selgrooga risti, siis ei puutu srte otsad omavahel kokku (# 18). Piakbrukesed suhteliselt suured (# 19).
Sigimisajal isasloomad seljapoolelt enamasti htlaselt kollased vi kollakasrohelised, kuldsete silmade ja helehallide pulmatgastega (# 20). Klapied harilikult valkjad.
Leidub kikjal Eestis, eriti arvukas Luna- ja Ida-Eestis. Peval seltsingutena pikesepaistel, aktiivne ka siti. Hlitsevaid isasloomi vib kuulda pevaringselt.

Veekonn (Rana kl. esculenta). Pikkus kuni 12 cm, tavaliselt viksem. Sarnaneb tiigikonnaga, ent vrvus ldiselt (v. a. isased sigimisajal) tumedam, roheline vi pruun, tihti tumedate laikudega. Tuleb ette ka pronksjaid ja pruune isendeid, kellel sageli on pea roheline. Kht valge, hele- vi tumehall, tumedamate tppidega. Reite tagakljed kollased vi oranid, pruuni vi musta marmorja mustriga.
Tagajalgade sred pikemad kui tiigikonnal: kui tagajalad kverdada, siis puutuvad srte otsad tpselt kokku (# 18). Piakbrukesed keskmise suurusega (# 19).
Sigimisajal on isasloomad helerohelised vi kollakad (# 20), hallide pulmatgastega. Aktiivne enamasti peval.

Jrvekonn (Rana ridibunda). Kige suurem Euroopa prismaine konn (Eestisse on selle liigi toonud kll inimene), pikkus kuni 15 cm. Vrvus tihti tume hallikasroheline vi hallikaspruun, sageli veel tumedamate laikude vi tppidega (# 21). Keha suur ja robustne, nahk mnikord sna nsaline. Reite tagakljed tavaliselt valkjad vi helehallid, ent vivad olla ka oliivikarva, tumeda marmorja mustriga.
Ninamik terav. Tagajalgade sred pikad: kui tagajalad kverdada, siis ulatuvad sred ksteise peale (# 18). Piakbrukesed suhteliselt vikesed ja pehmed (# 19). Klapied tavaliselt hallikad.
Aktiivne enamasti peval. Eestis teadaolevalt leitud vaid Tartu mbrusest.

Krnkonnad

Krnkonnade nahk on kbruline. Hdaohu korral eritavad nad piimjat mrgist nret, selleks on neil pea klgedel kaks suurt mrginrmete kogumikku ehk parootist (# 22). Silmade pupillid on rhtsad (erinevalt mudakonnast) (# 22, 25, 28). Liiguvad pigem kndides (ronides) kui hpates. Emasloomad on ldiselt suuremad kui isased.

Harilik krnkonn (Bufo bufo). Euroopa suurim krnkonn, pikkus kuni 15 cm. Kehaehitus tugev. Tagajalgade varballide all paarilised kbrukesed (# 23). Parootised kaarjad (# 22, 24). Silma vikerkest oran vi punakas (# 22).
Vrvus enamasti pruunikas, kuid leidub ka liivakarva kollaseid, tellispunaseid, tumepruune, hallikaid vi rohekaid isendeid. Seljapool enamasti htlaselt vrvunud (# 22). Khupool tavaliselt valkjas vi hall, tumedama marmorja mustriga. Erinevalt teistest krnkonnadest pole hariliku krnkonna isastel vlist klapit, isased pigem maadlevad emaste prast kui meelitavad neid hlitsustega.
Levinud kikjal Eestis. Aktiivne nii peval kui sel.

Kre (Bufo calamita). Jssakas, ees- ja tagajsemed enam-vhem hepikkused (# 25). Pikkus kuni 10 cm, tavaliselt 78 cm. Parootised sirged ja peaaegu paralleelsed (# 25). Silma vikerkest kollane vi rohekas (# 25, 27). Tavaliselt seljal peenike kollane pikitriip (# 25, 26). Tagajalgade pikimate varvaste all on peaaegu alati paarilised kbrukesed (# 23).
ldvrvus enamasti pruunikas, hall vi rohekas, vikeste punaste tpikestega. Isasloomade kurgualune on sinakas vi lillakaspunane, laulu ajal paisuva suure vlimise klapiega (# 27). Pgenedes jookseb, ei hppa.
Levinud Lne-Eestis ja saartel. Aktiivne peamiselt sel, peva veedab varjepaikades vi maasse kaevunult. Isasloomad hlitsevad madalate veekogude kaldal.

Rohe-krnkonn (Bufo viridis). Kuni 10 cm pikkune, tavaliselt viksem, tugeva kehaehitusega krnkonn. Tagajsemed esijsemetest tunduvalt pikemad (# 28). Pikimate tagavarvaste all paaritud kbrukesed. ldvrvus helehall, tavaliselt kontrastsete rohekate, sageli tumedaservaliste laikudega, mille vahel punased tpikesed. Selja keskel ei kulge tavaliselt heledat pikitriipu nagu krel (# 28). Pgenedes hppab. Isastel paisub laulu ajal kurgu all vlimine klapis (# 29).
Levinud peamiselt Ida-ja Kagu-Eestis, Peipsi rannikul ja Piirissaarel. Aktiivne peamiselt sel, peva veedab varjepaikades.

Mudakonn (Pelobates fuscus)

Kuni 8 cm pikkune, tavaliselt viksem, mara kehaga konn. Piakbruke suur, kva ja teravaservaline (konn kasutab seda maasse kaevumisel: # 31). Nahk sile, silmad suured, pstiste pupillidega (pimedas, nt. vlguga tehtud piltidel on need siiski nii lahti, et nivad marad; # 30, 32). Pealagi silmade vahel hsti mrgatavalt kumer (# 30). Vrvus rmiselt varieeruv: hall, helepruun, kollakas vi valkjas tumedamate pruunide thnide vi laikudega, mis vivad moodustada marmorja mustri. Klgedel, mnel isendil ka seljal, vikesed oranid tpid. Silma vikerkest kuldne, oran vi vasekarva. Harilikult lhnab nahk tugevasti kslaugu jrele.
Levinud peamiselt Eesti luna-, ida- ja kaguosas, ka Pandivere krgustikul. Aktiivne sel. Peva veedab maasse kaevunult. Isasloomad hlitsevad vee all, mistttu on hlitsus kosta sna vaikselt.

KUDU

Kahepaiksed koevad oma munad kas ksikult, mnekaupa vi suuremate kogumikena. Mune mbritsevad sltjad kestad. Iga muna keskel asub tuum, millest hakkab arenema embro. Tuum on kllaltki suur, tavaliselt lalt tumedam ning altpoolt heledam.
Eri liikide kudu vib leida veekogu eri osadest:

vees hljuvate taimede lehtede alakljel hekaupa (vesilikud),
veepinnal hljumas (pruunid ja rohelised konnad),
vees, umbes 1040 cm sgavusel taimedele kinnitatud vi taimevarte mber mssitud (rohelised konnad, harilik krnkonn, mudakonn),
madalate veekogude phjas (kre).

Konnakuduga sarnanevad mnede kalade (eriti ahvena) ja tigude (nt. mudakuke Lymnaea stagnalis ja pisteo Physa fontinalis) munad. Nende munade tuum on aga vga vike, hevrviline vi lbipaistev ning asub vahetult neid mbritsevas hises limamassis, ilma eristuvate kestadeta iga muna mber.
Mned veepinnal hljuvad bakterikogumikud (nt. sinivetikad Microcystis aeruginosa ja Coelospharium naegeliana) sarnanevad kahepaiksete vanade vees hljuvate kudupallidega, mille peal kasvavad vetikad. Bakterikogumikel pole aga kunagi tuuma.
Siin mrajas ksitletakse vrskelt koetud kudu. See, kui kaua kudu vrskena psib, oleneb paljuski ilmast ja vee toiteainerohkusest (troofsustasemest). Kui vesi on toitainerikas ehk eutrofeerunud, kattub kudu kiiresti vetikatega, mis teeb mramise raskeks vi vimatuks. Ka kehtivad mrajas toodud kuduterade tuumade mtmed vaid veel jagunemata tuumade kohta. Tuuma jagunedes (loote arenedes) kaotab see oma algse kerakuju ja mtmed muutuvad.
Konnakudu arenedes soojas vees toimub see kiiremini muutub ka kudukogumi ehk kudupalli struktuur nrgaks ning see laguneb. Tugev tuul vib ksikuid kogumeid veelgi viksemateks lhkuda. See on eriti iseloomulik roheliste konnade kudule, kuna nende kudukogumid on algusest peale nrga struktuuriga. Soovitatav oleks uurida mitut kudupalli, sest tenoliselt pole kik nad vrdselt vananenud vi vetikatest mjutatud.
Konnade kudu on koetud mne- vi hulgakaupa kogumikesse.
Vesilike munad on paigutatud ksikult, volditud hekaupa veetaimede lehtede sisse (# 33, 34).

Vesilikud

Thnikvesilik. Muna maram kui harivesilikul, mdud koos kestadega: 22,5 x 2,73,7 mm. Tuum pruunikasvalge, lbimduga 1,51,7 mm (# 33).

Harivesilik. Muna ovaalne, mdud koos kestadega: 2,53,7 x 45 mm. Tuum helevalge, mnikord roheka vi kollaka varjundiga ja sna suur, lbimduga 1,82 mm (# 33).

Pruunid konnad

Pruunidele konnadele on iseloomulikud suured kudupallid, lbimduga 515 cm, igas pallis mitusada muna (# 35, 36). Esimestel pevadel on kudupallid kindla keraja kujuga ja selgelt ksteisest eristatavad, hiljem struktuur nrgeneb ning kudu laotub htlasemalt veepinnale. Paljude emasloomade kudu vib kokku moodustada mitme ruutmeetri suuruseid kudulaamu (# 35, 36).

Rohukonn. Kui kudupallid on vrsked ning suhteliselt tihked, vivad sltjad munakestad olla piimjad, poollbipaistvad. Ettevaatlikult harali srmedega ktte vetuna pole kudupall tihke ja valgub aeglaselt srmede vahele. ks isend koeb madalasse vette ks kuni kaks kudupalli (7004500 muna). Kudupallid jvad veepinnale taimestiku kohale hljuma.

Rabakonn. Kudupallid koetud veealustele taimedele, niteks leujutatud luhaheinamaal rohule (# 36).
Vrskelt koetud kudupallid on tugeva struktuuriga. Ettevaatlikult, harali srmedega ktte vetuna on kudupall tihke ega valgu aeglaselt srmede vahele. Sltjad kestad alati selgelt lbipaistvad. ks isend koeb ks kuni kaks kudupalli (5003000 muna) madalasse vette, kus on rikkalikult taimestikku. Vrskelt koetud kudupallid on viksemad ja maramad kui rohukonnal ning paiknevad enamasti ksteisest eraldi.

Rohelised konnad

Roheliste konnade kudupallid on viksemad kui pruunidel konnadel (# 37) ja algusest peale nrga struktuuriga. Kudupallid koetakse veepinna lhedale taimedele (# 37). hes kudupallis leidub 101000 muna. Kudupallide struktuur on nrk, venitamisel lagunevad need kergesti viksemateks osadeks. Muna lbimt koos kestadega 610 mm. Tuuma laosa hallikaspruun vi tumepruun, alaosa aga valge vi kollakasvalge (# 37), lbimt 0,92,5 mm. Arenedes muutuvad embrod J-the kujuliseks.
Kolme rohelise konna liigi kudu pole vlimuse phjal vimalik eristada.

Krnkonnad ja mudakonn

Krnkonnade ja mudakonna munakogumid on nri- vi vorstikujulised. Aga nagu kigil kahepaiksetel (erinevalt kalade ja tigude munadest), asetseb neilgi iga muna tuum eraldi kestas, mis on hisest limamassist selgelt eraldi. Muna tuum on kas leni pruun vi must vi siis lalt tumepruun vi must ja altpoolt heledam. Tuuma laius 0,82,5 mm.

Harilik krnkonn. Munad paiknevad kudunris kolme-nelja reana (# 38), kui aga kudunr vlja veninud, siis enamasti kahes reas. Kudunri paksus 58 mm ja pikkus kuni 5 m, koetud veetaimede vahele. Muna tuum musta vrvi (# 38), lbimt 1,42 mm.

Kre. Munad kudunris asetsevad kige rohkem kahe reana (# 39). Kudunr peenike (umbes 26 mm) ja 12 m pikk, koetud veekogu phjale (# 39). Muna tuuma laosa tumepruun vi must, alaosa heledam; tuum vike: 0,81,5 mm.

Rohe-krnkonn. Munad asetsevad kudunris enamasti kahe reana. Kudunri paksus 47 mm ja pikkus 24 m, koetud veetaimede vahele vi veekogu phjale. Muna tuum leni musta vrvi, lbimduga 11,6 mm.

Mudakonn. Vorstjas kudunr (# 40) on 58 muna laiune (1020 mm) ja 1580 cm pikk, koetud veetaimede vahele (# 41, 42).


VASTSED

Kulleseid ja vesilikuvastseid otsides tasub meeles pidada, et eri liikide vastsed kituvad vga erinevalt, asustavad veekogu eri piirkondi, ent kik nad on aktiivsed peval.
Kahepaiksete kulleste ja vesilikuvastsete leidmiseks on kige parem kasutada kahva. Kahvatmbeid tuleks teha veekogu eri osades, nii kaldapiirkonnas kui ka vabas vees. Et saada vimalikult hea levaade veekogus leiduvatest liikidest, tuleks kahvatmbeid teha:

madalas vees phja lhedalt;
sgavas vees phja lhedalt;
veekogu taimedeta osades. Siin peaksid kahvatmbed olema kiired, kuna vabas vees olevad vastsed liiguvad kiiresti;
hljuvate veetaimede alt;
krgete veetaimede mbert ja vimaluse korral ka vahelt.

Mrajas ksitletakse eelkige kulleste ja vesilikuvastsete vanemaid arengujrke: sraseid, kus vesilikuvastsetel on juba vlja arenenud neli jalga ja kullesed on omandanud iseloomuliku vlimuse, kus kere ja saba on juba selgelt eristatavad (# 45).
Kullesed ja vesilikuvastsed on sootuks erisuguse vlimusega. Vesilikuvastsed on saledad, neil on silmatorkavad vlislpused, mis kaovad alles veidi enne veest lahkumist, pea eristub kerest ja esmalt tekivad esijalad, hiljem tagajalad. Kullesed on pontsaka kerega, pea ei eristu kerest, lpused on vliselt nha vaid vastkoorunud kullestel (# 45), hiljem naha all peidus, ning esmalt arenevad vlja tagajalad, esijalad tekivad alles veidi enne veest lahkumist.
Krnkonnade ja n.-. tavaliste konnade (Rana) kulleseid saab eristada saba suuruse jrgi. Krnkonna kullese saba ei ole pikem kui poolteist kerepikkust ning uimekurd ei ole kerest tunduvalt laiem (# 52). Tavalise konna kullese saba on pikem kui poolteist kerepikkust (# 4547) vi on uimekurd kerest tunduvalt laiem (# 46).

Vesilikud

Harivesilik. Uimekurd on krge, hele, suurte tumedate thnidega, sujuvalt teravnev ja lpeb saba tipus pika niitja jtkega (# 42). Saba keskel asetseb tume kitsas pikitriip. Jalad pikad, varbad peenikesed ja haprad (# 42). Vastsed ujuvad enamasti avavees, pinnal hljuva taimestiku vahel.

Thnikvesilik. Uimekurd madalam kui harivesilikul, vikeste tumedate korrapraste thnidega, ei lpe saba tipus pika niitja jtkega (# 44). Saba keskel pole tumedat pikitriipu. Jalad lhemad kui harivesilikul, varbad tntsimad (# 44). Vastsed ujuvad sageli veekogu kalda lhedal taimestiku vahel.

Pruunid konnad

Pruunide konnade kullesed leidub ainult kevadel ja varasuvel, hiljem on nad juba veest lahkunud (# ). Pikkus kuni 48 mm. Uimekurd pruunikas, tppide vi vikeste tumedate thnidega (# 4549). Saba 1,52 korda kerest pikem (# 4548). Kahte liiki omavahel eristada on sna raske.

Rohukonn. Suu kohal asetseb kolm kuni neli sarvhammaste rida ja suu all neli sarvhammaste rida (kasuta luupi; # 49). Silmadevaheline kaugus srmetevahelisest kaugusest enamasti umbes poolteist korda suurem. Sabaots ldjuhul mar, kuid vib olla ka terav.

Rabakonn. Suu kohal asetseb kaks kuni kolm sarvhammaste rida ja suu all kolm sarvhammaste rida (kasuta luupi!). Silmadevaheline kaugus tavaliselt ainult veidi suurem kui srmetevaheline kaugus. Sabaots terav.

Rohelised konnad (# 50, 51)

Alla 25 mm pikkusi roheliste konnade kulleseid eristavad teistest liikidest iseloomulikud kollakad prillid silmade mber. Allpool on kirjeldatud vanemaid roheliste konnade kulleseid, sraseid, kes on juba le 65 mm pikad. Ent pelgalt vlimuse phjal ei saa kolme rohelise konna kulleste liike siiski kindlalt eristada.

Tiigikonn. Seljaosa vrvus varieerub hallikast oliivirohelisest ja rohekasmustast kuni peaaegu mustani. Saba 11,9 korda kerest pikem. Selgmine uimekurd enamasti krge. Srmetevaheline kaugus tavaliselt le poole silmadevahelisest kaugusest. Kige rohkem umbes 75 mm pikad. Seltsingulised, soojendavad end sageli koos pikese kes.

Veekonn. Seljaosa vrvus varieerub kollasest sooja oliivipruunini. Saba kerest tavaliselt 1,52 korda pikem. Selgmine uimekurd pole kuigi krge. Srmetevaheline kaugus tavaliselt le poole silmadevahelisest kaugusest. Tavaliselt kuni 80 mm pikad, aga sna tihti leidub ka kuni 100 mm, erandjuhul kuni 140 mm pikkusi isendeid (tenoliselt on tegu triploidse genotbiga hbriididega). Seltsingulised, soojendavad end sageli koos pikese kes. seks suunduvad sgavamasse vette.

Jrvekonn. Seljaosa vrvus tavaliselt klm hallikasroheline. Saba kerest 1,92,3 korda pikem. Srmetevaheline kaugus ldjuhul alla poole silmadevahelisest kaugusest. Kige rohkem umbes 85 mm pikkused. Ujuvad enamasti ksikult sgaval vees taimestiku vahel.

Krnkonnad

Harilik krnkonn. Pikkus kuni 40 mm. Kere tumepruun kuni must (# 47, 52, 53), vib olla kaetud arvukate vikeste kollaste thnidega, eriti khul. Uimekurd enamasti suitshall (# 52), ksikute mustjate thnidega. Suu all heledat kolmnurkset laiku ei ole (erinevalt krest; # 53). Suu sama lai kui silmade vahekaugus (# 53). Kullesed ujuvad enamasti tihedates, kuni mitmemeetrise lbimduga parvedes.

Kre. Pikkus kuni 30 mm. Kere enamasti must, vib olla kaetud arvukate vikeste kollaste thnidega, eriti khul. Uimekurd tume. Suu all enamasti helehall kolmnurkne laik (# 54). Suu laius poole lhem silmade vahekaugusest (kasuta luupi!). Kullesed liiguvad vhe, enamasti lebavad veekogu phjal vi on peitunud madalasse taimestikku.

Rohe-krnkonn. Pikkus kuni 53 mm. Khtmine uimekurd peaaegu klaasjalt lbipaistev, selgmisel vib leiduda ksikuid tumedamaid thne. Alla 20 mm pikkused kullesed mustad vi tumepruunid. Suuremate kulleste seljaosa hallikasmust, hall vi pruunikas, tavaliselt rohkete heledate laikudega, kht enamasti pris hele, vib kanda hallikaid toone. Kullesed ujuvad enamasti aktiivselt veekogus ringi.

Mudakonn

Suhteliselt suured (# 55) ja haprad kullesed, pikkus kuni 13 cm. Silmad suured ja punnis, noortel kullestel pealtvaates kehast vlja ulatuvad. Sabal keskosal hsti mrgatav kalasabamuster (# 55), ent uimekurd ilma mustrita, lbipaistev ja ulatub kaugele seljale. Uimekurd teravneva ldkujuga kuid pris tipus mar. Vanematel kullestel uimekurd krge (# 55). Kullesed enamasti hallikasrohelised vi hallikaspruunid, harvem kollakaspruunid. Toituvad avavees. Vanemad kullesed hljuvad vahetult veepinna all (ainsana Eesti konnadest), hirimise korral sukelduvad.

Siinse mraja aluseks on vljaanne: Adrados, Lars C., Rannap, Riinu; Briggs, Lars 2004. Eesti kahepaiksete vlimraja. Amphi Consult, Eesti keskkonnaministeerium, Matsalu looduskaitseala. Tallinn. Vaata ka: Arnold, E. Nicholas 2004. Euroopa kahepaiksed ja roomajad. Eesti Entsklopeediakirjastus.

Riinu Rannap (1966) on Tartu likooli zooloogia eriala lpetanud herpetoloog. Kahepaiksete uurimise ja kaitsega tegelenud aktiivselt 1997. aastast alates. Praegu ttab Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituudis teadurina.



Riinu Rannap
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012