Eesti Looduse fotov�istlus
2010/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2010/4
Millisest konnast saab prints?

Iga naisterahvas, olgu ta viie- vi viiekmneaastane, teab, et kui konna suudelda, siis vib too printsiks muutuda. Vib, aga ei pruugi. Ttt-elda pole viimase aja uudistes kuulnud, et sedaviisi oleks juhtunud. Kas on asi selles, et konnad muutusid printsideks ainult muinasjutuajal, kui neid suudlesid muinasjutuprintsessid? Igatahes juavad sellise jrelduseni Bullerby lapsed Liisa ja Anna, kui nende suudeldud konn kuidagi printsi kuju ei taha vtta ja lpuks solvunult kraavi kargab. Miks aga on kujutelm printsiks muutuvatest konnadest nnda visa psima? Ma usun, et peaaegu iga tdruk, vhemalt meie laiuskraadil, kus konnad on piisavalt pisikesed ja isegi sna armsad, kui sa just vga loodusest vrdunud pole, on korra elus konna suudelnud. Mina kll olen.

Hoopis teistmoodi on ksitlenud vendade Grimmide loodud muinasjuttu Ameerika filmiloojad, kes on teinud multifilmi sellesama konnasuudlemise motiivi ainetel: nende filmis ei saa konnaks muudetud printsist taas noormees, vaid konna suudelnud tdruk muutub ka ise konnaks. No lpuks on muidugi happy end ja nad muutuvad jllegi inimesteks tagasi.

Ei vennad Grimmid, Ameerika filmitegijad ega ka teised konna-printsi temaatikaga seotud inimesed pole aga kordagi tpsustanud, milline konnaliik on suudlemiseks kige sobivam. Kas niteks koleda krnkonna suudlemise puhul on tenosus printsi saada suurem kui vikse armsa rohukonna puhul? Vastust ei anna ka seekordne Eesti Looduse konnamraja, mis tegelikult on laiem, hlmates kik Eesti kahepaiksed. Aga eks mni asi ongi ilusam, kui salapra jb alles ja vastust ei ole.
Kahepaiksete mraja ilmub selles numbris koguni kolmemtmelisena − mramisjuhised antakse snas, pildis ja helis. Vlimuse phjal on kahepaikseid keeruline mrata seetttu, et kudu- ja vastsestaadiumis on nad tiskasvanud loomast nii erinevad, et mramisel tuleb lhtuda hoopis teistest alustest.
Igatahes on konnad tnuvrt elukad, et arendada laste loodusharidust: nad on ldjuhul sna sagedased ega jookse vga kiiresti eest ra. Mletan eelmise aasta erakordselt konnarikast suve − meie pere laste igahommikune jalutustiir viis vana linaleotiigi rde, kus soojas vees kosusid ilmselt tuhanded kullesed. Jalgupidi vette astudes polnud tiigiphja nha, sedavrd paksult oli vesi kullestest tihke. Laste jaoks oli see teline looduselamus. Hiljem, kui vikesed konnad kargasid tiigist kuivemale pinnale, kisime ikka neid iga pev vaatamas.
ige varsti on see aeg jlle kes. Aeg, mil tiigilt kostab mitmehlne konnakontsert. Kui suitsusaunast saab minna ue vrsket hku hingama ja klm ei vtagi varbaid ra. Kui saab paljajalu rohul kia − mu kolmeaastane poeg on sellest suvega kaasnevast vlust tnavuse klma talve jooksul vhemalt kord ndalas silmade srades rkinud.
Pikas ootuses on need vlud testi pris kttesaamatutena tundunud. Ometi lks nii, nagu igal aastal − kevad tuli siiski, ja suure mhinaga. Nii, et Soomaal saab kanuuga tuppa sita ja Tartus tkib vesi Emajkke kulgevatest kraavidest tagasi linna voolama. Kena kevadet!



Heken Alume
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012