Eesti Looduse fotov�istlus
2010/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Punane raamat EL 2010/4
Seen terase silmangemise kontrolliks

Hunditubakate sstemaatika vanameister Albert ksip jutustas kord, et kotkas kontrollinud vanasti oma silmangemise teravust karvase hunditubaka itega. Kui ta he versta krguselt selle, praeguse nimetusega hariliku karutubaka (Pilosella officinarum) kirkalt kollast isikut ninud, olnud ngemine korras.
Seente vastu huvi tundev inimene vib samaks otstarbeks kasutada meie punase raamatu nimestikku ohualtina kantud tamme-oksanahkist ehk pisi-koorenahkist (Corticium quercicola, varasema nimetusega Laeticorticium quercinum).

Aprilli teises pooles vi maikuus, harva ka pisut hiljem, vib meil tamme hiljuti surnud ige peentel oksaraokestel ja vesivsudel, enamasti mne meetri krgusel nha vihmase ilmaga punakaid ja veidi pundunud, kuivaga aga roosakaid laigukirmeid. Need on vaid mnemillimeetrise lbimduga, erandharva kuni sentimeetrisuurused ja kasvavad tammeoksa-npauguseene (Colpoma quercina) elusate vi juba surnud, kooresse svenenud viljakehade mber. Too seen on meil vga sageli levinud poolparasiit, kes kuulub pigilaigulaadsete seltsi.

Tamme-oksanahkise levik Eestis on sna kummaline: nhtud on teda ainult RakvereViljandiRuhnu joonest kagu pool. Olen seda seletanud liigi leidmisega: seent on ninud peamiselt vhesed teda tundvad mkoloogid Tartust lhtuvatel hepevastel retkedel [3].
Alles 1974. aastal kirjeldatud vhemrgatava liigina on teda leitud vhestes maades ja sealgi vhesel mral: Soomest, Belgiast, Luksemburgist ja Austriast ks leid; Hispaaniast, Suurbritanniast, Norrast ja Rootsist (ka landilt) mned, Taanist aga le 30, mitmest Saksamaa osast kokku le paarikmne, Eestist 21. Kllap selle seene levikukaart nitab pigem seeneteadlaste huvisid ja aktiivsust kui tegelikku levikut.
Seene viljakehad arenevad vga vara, Taanis ja Suurbritannias juba mrtsis. Neil moodustuvad suhteliselt vga suured (1730 x 1215 μm), kuid vhesed eosed, mis ometi suudavad tagada seene levimise ja psimise.
Nagu mne teisegi vikese eosesaagiga puidul kasvava seene puhul, vib siingi oletada, et eoseid levitavad putukad. Lne-Euroopas, Eesti ligiduses ka landil, on tamme-oksanahkise viljakehadest leitud ht umbes 2,5 mm pikkust mardikat ja juba aprillis selle larve (Phloiophilus edwardsi). Seda klmal ajal aktiivset, n.-. talimardikat on seal leitud ka kareda nahkise (Stereum rugosum) ja tammekirmiku (Peniophora quercina) juurest [1, 2]. Kui tamme-oksanahkist mrgatakse ka maa loodepooles, kllap avastavad siis meie entomoloogid ksiti selle mardika Eestist.

1. Crowson, Roy A. 1964. The habits and life cycle of Phloiophilus edwardsi Steph. (Coleoptera: Phloiophilidae). Proceedings of the Royal Entomological Society of London. A, General Entomology 39 (1012): 151152.
2. Lompe, Arved 2009. Kfer Europas. www.coleo-net.de/coleo/texte/phloiophilus.htm
3. Parmasto, Erast 2003. Kuidas tlgendada seente levikukaarte. XXVI Eesti Looduseuurijate pev. Vooremaa loodus. Sulemees, Tartu: 4346.

Erast Parmasto (1928) on mkoloog, Seenevana.



Erast Parmasto
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012