Eesti Looduse fotov�istlus
2010/4



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2010/4
Mida teha, kui leitakse surnud metsloom?

Möödunud ilusal pikal talvel sagenesid hukkunud metsloomade leidmise juhud. Paks lumikate tegi lindudele-loomadele toidu hankimise raskemaks; valgel lumel on inimesel lihtsam märgata hukkunud looma. Muidugi ei ole surm looduses midagi harukordset, seda juhtub ikka nii loomulikul teel, õnnetusjuhtumite, haiguste ja paraku ka nälja tõttu. See on looduse ringkäigu loomulik osa.

Kui inimese tee ristub surnud metsloomaga, on edasiseks käitumiseks mitu teed. Tiheasustusalal (linn, alev, küla) leitud metsloomakorjusest tuleks teavitada kohalikku omavalitsust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on heakord avalikus kohas omavalitsuse ülesanne. Ent kui surnuna leitakse haruldase, I või II kaitsekategooria loomaliigi isend, meil sagedamini näiteks hülged, kotkad, kakud, tuleb sellest kohe teatada keskkonnainspektsioonile (telefonil 1313). Hukkunud kaitsealuse liigi isendi võib leidja endale jätta vaid keskkonnaameti loal.

Väljaspool asulaid leitud metslooma korjusest tuleks samuti teavitada telefonil 1313. Sealt suunatakse teade vastutusala järgi edasi. Kaitsealuse liigi korral tegeleb sellega keskkonnaamet, jahiuluki korral jahipiirkonna kasutaja, tee peal hukkunud väikelooma või linnu korral aga tee omanik, enamasti siis maanteeamet või kohalik omavalitsus.
Samas peaks iga hukkunud looma leidja silmas pidama paari asja. Esiteks, kui leiu puhul ei ole tegemist kaitsealuse liigi või suurulukiga (karu, hunt, ilves, põder, metskits, hirv, metssiga) ning ta ei häiri ega ohusta otseselt inimtegevust, võiks hukkunud looma rahulikult oma asukohta jätta. Seal valmistab ta heameelt paljudele raipesööjatele ja lagundajatele ning jätkab oma loomulikku teekonda aineringes.
Kui on vajadus korjus teisaldada, peaks võimaliku nakkus- või mürgitusohu vältimiseks tingimata kasutama kaitsevahendeid: kindad, prillid, saapad jne. Kaitsealuste ja kütitavate suurulukite hulka mitte kuuluva liigi isendi surnukeha leid võib huvi pakkuda ka topisemeistritele, kelle töö tulemusel valminud näiteks mägra, nugise või orava kaavik võib taas inimesele äratundmisrõõmu pakkuda.



Tõnu Talvi, keskkonnaameti looduskaitsebioloog
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012