Eesti Looduse fotov�istlus
2010/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/5
Nord Stream, ajapomm Lnemeres

Hoolimata puudulikust keskkonnamjude hindamisest hakatakse rajama Nord Streami kaht gaasijuhet. Sellest vib kujuneda suurim seni teadaolev Eestit mjutav keskkonnaoht 21. sajandil.

Viiburis avati 9. aprillil pidulikult Nord Streami gaasitorustiku ehitus. Seal kne pidanud Saksamaa varasem liidukantsler ning praegune Nord Streami nukogu juht Gerhard Schrder mainis, et kui Peeter I raius akna Euroopasse, siis Nord Streami gaasitorud avavad ukse Euroopasse.
Kohalviibinud Taani firma Rambll esindaja Neel Stroebak teatas, et 95% 1220-kilomeetrisest gaasitorustikust paikneb merealadel, kus keskkonnamjud ei kujuta endast probleemi, ning et lejnud 5% puhul on rakendatud kik turvameetmed, tagamaks keskkonnahoidlikkust.
Selle seisukoha aluseks olevad arvutused jvad pisut ebaselgeks, kuna 300 kilomeetrit ehk ligi 25% torust paikneb Soome lahes, mis madaluse tttu on ks Lnemere tundlikumaid piirkondi. Siinne artikkel pab anda lhilevaate olulisematest riskidest, mille hindamine ji puudulikuks ning millega tuleb meil kigil edaspidi arvestada.

Projekt ja ajakava. Projektis kirjeldatud kava kohaselt rajatakse Viiburi ja Greifsfaldi vahele kaks gaasijuhet, millest kumbki vimaldab Venemaalt Saksamaale ning sealt ka mujale Euroopasse transportida kuni 27,5 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. Esimene gaasijuhe peaks rajatama aastail 20102011 ning teise ehitus vltama 20112012.
Kuna Prantsuse ja Norra partnerite nudmisel ei veta tokmani gaasivlju Barentsi meres kasutusele enne 2017. aastat, on ldteada fakt, et Nord Streami projekti phjenduses on Euroopa lhituleviku gaasivajadust le hinnatud. Mnede Venemaa analtikute arvates vib Nord Streami teise gaasijuhtme ehitus seetttu edasi lkkuda, vrreldes plaanituga. Analtikute hinnangul saab Nord Streami kogumahu 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas hlpsasti Euroopasse transportida Ukraina torujuhtmete kaudu. Euroopa Liit on otsustanud eraldada rahalise toetuse Ukraina gaasitransiiti vimaldavate gaasijuhtmete renoveerimiseks.

Projekti rahastamine. Vene-Saksa gaasitorustiku rajamist Lnemere phja on rahvusvaheline meedia nimetanud vastuoluliseks. Varaseid plaane rajada Lnemere-alune torustik koos Venemaa gaasihiiuga Gazprom tegi juba 1997. aastal Soome firma Neste, kes hiljem ms oma osaluse projektis Gazpromile. 2005. aastal loodi veitsis Zugi linnas firma Nord Stream AG, mille aktsiate kontrollpakk, 51%, kuulub Gazpromile.
Teised osanikud olid Saksa firmad E.ON Ruhrgas ja BASF-i allksus Wintershall Holding kumbki 20%-ga ning Hollandi firma Gasunie 9%-ga. Tnavu 2. aprillil allkirjastati Venemaa ja Prantsusmaa leping, mille jrgi omandab Prantsuse firma GDF Suez GDF 9%-lise osaluse Nord Streami ehitusel, saades 4,5% aktsiaid nii E.ON-ilt kui BASF-ilt.
Nord Streami gaasitorustiku merealuse osa kogumaksumus Gazpromi esialgse ametliku hinnangu jrgi on 7,4 miljardit eurot, 2010. aasta pressiteate kohaselt aga 8,8 miljardit eurot, ning Nord Streami projektis mitteksitletud maismaaosade maksumus Venemaal ja Saksamaal umbes 6 miljardit eurot.
Ehituse esimest etappi rahastatakse philiselt 3,9 miljardi euro suuruse laenu abil, millest 1,6 miljardit eurot garanteerib Prantsusmaa laenutagatiste firma Euler Hermes, 1 miljardit eurot Saksamaa laenugarantiide programm UFK ning 500 miljonit eurot Itaalia ekspordikrediidi firma SACE. Hollandi huvi projektis on lisaks Gasunie 9% osalusele ka le 0,6 miljardi euro suurune allhange Itaalia firmalt Saipem S.p.A. torude paigaldamiseks Lnemerre.

Keskkonnamjude hinnangud. Nord Streami gaasitorustiku rajamise tttu algatati 2007. aastal Espoo konventsiooni jrgi piirileste keskkonnamjude hinnang ning telliti riiklikud keskkonnamjude hinnangud Soomes, Rootsis, Taanis ja Saksamaal. Ka Venemaal valmis hinnang oma keskkonnamjude kohta, kuid Espoo konventsiooni piirilese keskkonnamjude hindamise ajal ei tutvustatud seda teistele riikidele. Keeldumist phjendati asjaoluga, et Venemaa ei ole Espoo konventsiooni ratifitseerinud, ehkki kavatseb tita selle phimtteid, kui need ei ole vastuolus Venemaa seadustega.
Meedia teatel arendas Nord Stream AG kll avatud diskussiooni, kuid t edenedes hakkasid ilmnema trked nii keskkonnamjude aruannete thtaegades, komplektsuses kui ka kvaliteedis.
Esialgu 2007. aasta juuliks lubatud piirileste keskkonnamjude hinnangu thtaega lkati korduvalt edasi. Eestile jt. riikidele gaasitorustiku trassi muutuste kohta esitatud vaheraportist selgus, et krvaldamata olid isegi lhtelesande puudused ning polnud teavet merephja geoloogia ja keemia ning sellealaste uuringute kohta.
Eesti teaduste akadeemia, tuginedes oma looduskaitse komisjoni ja mereteaduste komisjoni ning energeetikanukogu arvamustele, saatis soovitud thtajaks 2008. aasta jaanuaris oma arvamuse, milles ti esile Lnemerre rajatava gaasitorustiku kolm olulist probleemide ringi: 1) ebapiisav informatsioon meremiinide ja uputatud keemiarelvade ning mrgivaatide kohta, 2) mere saastamine setetes ladestunud toksiliste ainete vettepaiskumisel ehitustde kigus ning 3) mitme protsessi koosmjust tingitud mjude vimendumine.
2008. aasta suvel li Eesti keskkonnaministeerium Nord Streami gaasijuhtme keskkonnamjude hindamise analsi trhma, kuhu kuulub kmme eksperti T Eesti mereinstituudi teadlase Georg Martini juhatusel. 16.17. septembril 2008 osalesid Hamburgis riikidevahelistel konsultatsioonidel selle trhma liikmed Urmas Lips, Tarmo Soomere ja Ivar Puura. Nupidamisel pdis Nord Stream esitleda Espoo konventsiooni jrgi koostatud piirilese keskkonnamjude hindamise aruannet, mis videtavalt pidi olema valmimisjrgus. Aruteludel aga selgus, et aruanne ei olnud kaugeltki valmis.
Puudulikult oli analsitud merephja geoloogilist ehitust ning ldse polnud antud hinnangut toksiliste ainete mju ja leviku kohta merephjas sgavamal kui kuus sentimeetrit. Itaalia firma Saipem filiaal Snamprogetti tutvustas torukoridori phjareljeefi optimeerimist, ksitledes vhima krguste erinevusega trassi kige keskkonnasstlikumana. Pstitatud kitsapiiriline lesanne oli lahendatud, kuid arvesse polnud vetud phjasetete geokeemiat, miine ega mrgivaate. Teiste snadega: Lnemere ja Soome lahe kohta kivast infost analsiti ainult reljeefiandmeid; muus osas pti hakkama saada mudelite ja oletustega.
Samal viisil, ilma Lnemere tegelikku olukorda uurimata, pdis Hollandi keskkonnaekspert Romke Bijker prognoosida toksiliste ainete levikut keskmiste sisalduste ja leviku modelleerimise abil. Lnklikuks jid nii phjasetete koostise empiirilised andmed kui ka mtmistel phinev teave hoovuste kiiruste kohta.
Nord Stream oli varem andnud lubaduse koostada kiki mjutatud riike hlmav seireprogramm, kuid see puudus aruandes tielikult. Huvitava asjaoluna polnud Hamburgis esitletud aruandes olulisi andmeid, kuid olid valmis keskkonnamjude hinnangu kohta tehtud jreldused, kus viidati minimaalsele vi mitteolulisele mjule. Kuna hiljem need peatkid ei muutunud, kujunes mulje, et hiljem sobitati kohased andmed ja tlgendused etteantud tulemustega. Nii teaduses kui ka selle rakendustes on selline ksitlusviis lubamatu.
9. mrtsil 2009 esitas Nord Stream mjutatud riikidele Espoo konventsiooni kohase piirilese keskkonnamjude hindamise aruande ning Eesti jreleprimise jrel saadeti Eestile paari ndala jooksul ka Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa aruanded. Venemaa loodusvarade ja keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koost osakonna esindaja Vladimir Ivlev vastas 1. aprillil 2009 Eesti keskkonnaministeeriumi jreleprimisele jrgmiselt: Meil ei ole konkreetset ettekirjutust lisada riiklikke keskkonnamjude hinnanguid konsultatsioonide dokumentide hulka. Seega on riiklike KMH-de saatmine pooltevaheline vabatahtlik infovahetus. Minu arvates peaksime me jtkama Espoo konventsiooni konsultatsioone arendaja esitatud materjalide alusel. Olulisemad teemad sisalduvad juba seal.
Knealuses Espoo konventsiooni piirileste mjude aruandes, mille kogumaht oli le 1500 leheklje, koosnes kahe leheklje pikkune Eestit puudutavate piirileste mjude peatkk ainult videte loendist puuduva vi minimaalse keskkonnamju kohta, ilma igasuguse phjenduseta. Mnel juhul oli osa vastuseid vimalik leida pritoluriikide keskkonnamjude hindamise aruannetest.
Ndseks on teada, et mitmed dokumendid, mis oleksid pidanud sisalduma lplikes keskkonnamjude aruannetes, esitati kigi konsultatsioonide ning avalike vljapanekute ja arutelude jrel, varjates neid nii mjutatud riikide ametkondade, ekspertide kui ka ldsuse eest. Samuti on teada, et mnda keskkonnamju on Nord Streami aruannetes mitukmmend korda alahinnatud. Jrgnevalt vaatleme olulisemaid riske.

Gaasileke ja plahvatus. TT meressteemide instituudi vanemteadur Ants Erm on nii Eesti keskkonnaministeeriumit kui ka avalikkust teavitanud arvutustest gaasilekke tenosuse kohta, mis on mitu suurusjrku suurem kui Nord Streami konservatiivne hinnang. Lekke tenosus toru ekspluateerimise 50 aasta jooksul on Ermi arvutuste jrgi kuni 30%. Nord Streami esitatud viksemad vrtused on saadud seetttu, et ei ole arvestatud suure osa laevateede kulgemist gaasijuhtmetega rbiti, mitte risti.
Vabanev gaas vib koonduda kuni kuuemeetrise lbimduga suurtesse mullidesse, mis vivad viksemaid laevu mber ajada. Sdemega kokkupuutumisel gaas plahvatab. Talvel on vimalus, et gaas koguneb j alla, levides suuremal alal. Kokkupuude sdemega vib sel juhul kaasa tuua suurema plahvatuse.

Piisavalt uurimata mrgimahutid Lnemere phjas. Puudulik on teave miinide ja merephja kemikaalivaatide kohta Venemaa territoriaal- ja majandusvetes, Rootsi vetesse Gotlandi lhedale 19911994 Liepja sjasadamast uputatud kemikaalide ning miinide, sjamrkide ja kemikaalide kohta Taani vetes Bornholmi lhedal ja mujal.
Suurema osa infost on eri riigid salastanud ning kuna ekspertidel pole vimaldatud seda gaasitoru arvesse vttes uurida, kujutavad need mahutid tpselt teadmata ohtu merekeskkonnale. Need vivad ohustada inimeste tervist, kui meenutada varasemaid kurbi kogemusi Lnemerel kalastavate kalurite kokkupuutel svitavate ja toksiliste ainetega.

Mrgid Soome lahe phjas. Helsingi komisjon (HELCOM) on koostanud nimekirja Lnemeres sisalduvatest toksilistest kemikaalidest. Nord Streami Espoo konventsiooni piirilese mju aruandes ning ka riikide aruannetes on toodud kaardid ainete sisalduste kohta vaid lemises kahe sentimeetri paksuses kihis.
Nii arendaja kui ka ametkondade suhtumist ning probleeme merephjas leiduvate toksiliste ainete mju kirjeldamisel illustreerib info edastamine dioksiinide kohta ja selle edasine menetlemine. Ehkki elavhbe ja hulk teisi kemikaale on vhemalt niisama toksilised, on Euroopa Liidu dokumentides thelepanu koondatud dioksiinidele nende sisaldus Soomes ja Rootsis mgil olevates kalades on kuni kaks korda normist suurem.
Aruande ja uurimuste eest vastutava Taani firma Rambll 2008. aastal Euroopa Komisjonile esitatud uurimisnimekirjas ei olnud dioksiinide uuringuid. Nii Espoo konventsiooni piirileste keskkonnamjude hinnangu (KMH) aruandes kui ka Soome riiklikus KMH aruandes oli dioksiinide mju pgusalt mainitud, koos vitega, et dioksiinid satuvad Lnemerre peamiselt hu kaudu. hes tabelis oli kirjanduse phjal vlja valitud juhuslik punkt maksimumvrtusega 22 pg/g WHO TEQ ehk World Health Organization Toxicity Equivalent (maailma tervishoiuorganisatsiooni toksilisuse ekvivalent). Summaarne toksilisuse ekvivalent saadakse, korrutades toksilisuse indeksi vastava aine kogusega 1 grammi kohta ning seda vljendatakse tavaliselt pikogrammides grammi kohta (pg/g).
Aruannetes oli tielikult maha vaikitud juba 1999. aastast Euroopa Liidu keskkonnaaruannetes kajastuv Kymi je mju Soome lahe phjasetetele.
29. aprillil 2009 Tallinnas peetud arutelul tstatatud dioksiiniprobleemi kohta andsid Nord Streami ja allhangete tegijate esindajad vastuolulisi vastuseid. Espoo keskkonnamjude aruande eest vastutanud Ramblli esindaja Neel Stroebak pdis vita, et merephja setetes sisalduvaid mrkaineid ei ole vajagi uurida sgavamalt kui 5 cm, kuna toru langeb phjale nii vaikselt, et sgavamalt setteid ei liiguta.
Samas on teada, et ks 12-meetrine toru kaalub betooniga kaetult 23 tonni ning mitmel pool Soome ja Venemaa majandusvndis paigaldatakse merephja graniitkillustikku, kokku le miljoni tonni; Venemaa majandusvndis on kavas ka ulatuslikud svendustd. Nord Streami jaoks ttav Soome erakonsultant Esko Rossi vitis, et dioksiinisisaldus setetes on vga vike. 2009. aasta juulis tegi Nord Stream vliuuringuid Soome lahes, kus veti ka dioksiinide proove. hes proovis, mis prineb Kymi je mjualalt, kuid suudmest kllalt kaugelt, saadi varem teatatust ligi kolm korda suurem sisaldus: 64 pg/g WHO TEQ. Sama uuringu kigus veti umbes 20 dioksiiniproovi Soome lahe lneosast, kus fooniline sisaldus ei ole le 8 pg/g WHO TEQ, ning seda tpi setetest, kus dioksiinid ei akumuleeru. Seejrel arvutati 70 proovi keskmine ning saadi alla 7 pg/g WHO TEQ, mida edaspidi kasutati Soome lahe iseloomuliku vrtusena.
Varasematest tdest, eelkige Pirjo Isosaari doktoritst [1] selgub, et dioksiinide leviku maksimum Soome lahes on leitud setetest Kymi je suudme lhedalt ning sellest eemaldudes nende sisaldus jrk-jrgult vheneb. Et suurim hulk dioksiine kanti merre aastail 19401984, mil Kymi je kallastel toodeti fungitsiidi Ky-5, lasuvad need alal, mis hlmab kolmandiku Soome lahe pindalast.
Suurim on dioksiinide sisaldus 817 cm paksuse pinnakihi all intervallis, mis ulatub umbes 30 cm sgavuseni. Et teadusartiklite andmetel on knealune sisaldus Kymi je suudme vahetus lheduses le 300 pg/g WHO TEQ, ei ole Nord Streami uuringute kigus saadud juhuslik proov sisaldusega 64 pg/g erandlik. Korrektne oleks detailsemalt uurida dioksiinide leviku seadusprasusi saastatud piirkonnas.
Ehkki Eesti eksperdid juhtisid korduvalt thelepanu, et geokeemiliste ruumiandmete gradiendi analsi asemel leitud aritmeetiline keskmine eksib juba gmnaasiumis petatava statistika phimtete vastu, vitsid Soome ametkonnad ja kohtud jrjekindlalt, et arendaja esitatud analsid on piisavad ja rahuldavad.

Mahasalatud mrgitnnid ja alahinnatud phjahoovused. Prast kigi keskkonnamjude hinnangute ja piirileste konsultatsioonide lppemist toimus Soomes veeloa taotluse dokumentide avalik vljapanek 23. detsembrini 2009. Seejrel tunnistati konsultatsioonid avalikkusega lppenuks ning lppes ka arvamuste esitamise thtaeg.
Alles Eestimaa Looduse Fondi kohtuasjaga seotud jreleprimise kigus selgus, et Nord Stream oli tnavu 8. ja 13. jaanuaril esitanud veeloa taotluse lisana raporti 581 vaadi kohta gaasitrassil, alates 123. kilomeetripunktist Vene piiril ning lpetades 498. kilomeetripunkti juures Rootsi vetes.
Dokumentidest, mille on koostanud Rambll Finland, selgub et kaugjuhitava allveerobotiga filmitud 581 objekti on jagatud nelja riskiklassi: 0 sisu henduses mereveega (367 tkki), 1 sisu osaliselt henduses mereveega (93 tkki), 2 seinas auke, sisu tenoliselt henduses mereveega (39 tkki), 3 terved vaadid (82 tkki). Vaatide ruumala on 15300 liitrit, ldjuhul 200 liitrit.
Ehkki enamiku katkiste vaatide puhul on kirjelduses viidatud, et vaadi sisu on osaliselt lekkinud, kuid vaadis leidub jlgi sisu kohta, ei ole vetud htegi proovi vaatide sisu keemilise koostise analsiks.
Riskianalsi koostajad Esko Rossi firmast Esko Rossi OY ning Sakari Salonen firmast Rambll Finland OY, on kasutanud mitut ainete leviku valemit, mida on rakendatud viiele nende valitud kemikaalile [2].

Mrgitnnide riskianalsis oletuslikult vlja toodud ained
1. PCB Aroclor 1242, 100%;
2. lahusti tetraklooretleen, 95% + rasv ja vesi;
3. ktuseli mineraalli 30%, vett 60%, tuhka 5%;
4. kaaliumtsaniid 95% + lisandid;
5. metalne elavhbe 1,1 kg 200 l vaadi kohta.

Ainete lekkimiskiirust on hinnatud kaaliumtsaniidi puhul kolmele-neljale pevale, teistel 140 ja enamale aastale. Samuti on selles analsis tehtud jreldus, et kaaliumtsaniidi vaadi kilise purunemise korral vib akuutse ohu ala olla teoreetiliselt nelja ruutkilomeetri suurune. Akuutse ohu ala defineerimisel on viidatud Soome ttervishoiuameti mullusele turvalisusjuhendile, kus on toodud kontsentratsioonid, mille puhul pooled organismidest katse kigus surevad: kaladel 0,050,57 mg/l, vesikirpudel 0,081,3 mg/l ja vetikatel 0,2 mg/l.
Tavalise lekke puhul on akuutse ohu alaks hinnatud 0,151,7 kilomeetrit. Aruanne konstateerib nii aeglase kui kiire lekke kohta: Mju on siiski lhiajaline, kuna kogu vaadi sisu lahustub umbes nelja peva jooksul ning seejrel tsaniid lahjeneb meres ning tasapisi hajub.
Nord Streami arvutustes on vetud Soome lahe phjahoovuste kiiruseks 12 cm/s. Samas on Eesti teadlaste mtmised Vaindloo saare lhedal, mnikmmend kilomeetrit Soome, Venemaa ja Eesti majandusvndite piiripunktist, nidanud, et hoovuste kiirus kigub peva jooksul, ulatudes korra igas pevas ka le 20 cm/s. Seega vivad knealused mrgid kanduda mingis prognoosimatus suunas mitmekmne kilomeetri kaugusele, hvardades suure tenosusega ka lhedal asuvate Natura-alade elustikku.

Kokkuvte. Nord Streami pressiteated ja avaldused kuulutavad projekti keskkonnahoidlikkust, kuid keskkonnamjude hinnangu tulemused on puudulikud ning seetttu kaasneb gaasitorustiku rajamise ja ekspluateerimisega suur risk Lnemere elustikule ning mere kallastel elavate inimeste elule ja tervisele.
Meedias turvaliseks kuulutatud probleemide kohta rgib teaduslik anals teist keelt, nidates, et fsikaseadustest tulenevad riskid eelistatakse pigem maha vaikida.
Eesti valitsuse otsus kaasata teadlaste trhm ning Erakonna Eestimaa Rohelised liikme Mart Jssi riigikogu keskkonnakomisjonis algatatud teadusphine arutelu Nord Streami gaasijuhtme kohta eristavad Eestit riikidest, kes isegi ei vaevunud gaasijuhtmega seotud riske ja keskkonnamjusid kriitiliselt ja teadusphiselt analsima. Paljudes riikides tegelesid Nord Streami materjalidega peamiselt juriidilise vi muu haridusega ametnikud, kelle ettevalmistus loodusteadustes ei ole piisav nii keeruka probleemideringi kriitiliseks analsiks. Seetttu kiitsid pritolumaade ametkonnad heaks mitmed lnklikule andmestikule vi sobimatule metoodikale tuginevad jreldused.
Ndseks on kigist Euroopa riikidest tenoliselt just Eestis kige rohkem kriitiliselt analsitud ja korrastatud teavet Nord Streami keskkonnamjude hindamise ja riskianalside kohta, eelkige tnu keskkonnaministeeriumi trhma, teaduste akadeemia mereteaduste komisjoni ja looduskaitsekomisjoni ning energeetikanukogu ja Eestimaa Looduse Fondi, Eesti rohelise liikumise, looduseuurijate seltsi ja teiste keskkonnaorganisatsioonide aktiivsusele. See info lubab Eesti riigil senisest palju tegusamalt osaleda rahvusvaheliselt Lnemere kaitsel ning pakkuda algatusi, mis aitavad vltida Nord Streami gaasijuhtmest tingitud kokatastroofe.

1. Isosaari, Pirjo 2004. Polychlorinated dibenzo-p-dioxin and dibenzofuran contamination of sediments and photochemical decontamination of soils. University of Kuopio. PhD thesis.
2. Rossi, Esko; Salonen, Sakari 2010. Riskiarviointi tynnyrien rikkoutumisen vaikutuksesta. Putkilinja Suomen talousvyhykkeell. Raportti. G-PE-PER-REP-100-0348FIN0-02. Rambll Finland, Espoo.

Ivar Puura (1961) on lpetanud Tartu likooli geoloogina ning kaitsnud Uppsala likoolis doktorit ajaloolise geoloogia ja paleontoloogia erialal. Ttab Tartu likooli loodusmuuseumis projekti Eesti elurikkuse andmebaas juhina, vastutades ka T bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse FIBIR haridus- ja teavitustegevuse koordineerimise eest.



Ivar Puur
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012