Eesti Looduse fotov�istlus
2010/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2010/4
Tammsaare Vljamelt Jrva-Madisele

Tammsaare vljamgi on Anton Hansen Tammsaare juttude kese. Nagu teisedki karjalapsed vaatas ta siit igatsevalt Jrva-Madise kiriku poole, veeretades pilgu le Kodru raba. Tnapeval ei rassi enam taluperede sulased soos kraave kaevata, vaid le raba saab peaaegu kuiva jalaga siia, Tammsaare lapseplvemaile on rajatud laudteega kaetud matkarada.

Krvemaa on ilmselt ks Eesti tuntumaid matkapiirkondi. Suhteliselt vikesele alale Luna-Krvemaal, peamiselt Albu vallas, jb hulganisti eri pikkusega matkaradu, mida ka Eesti Looduse veergudel on tutvustatud [5]. Aja jooksul on matkaradasid veidi mber tehtud, samuti vivad ajas olla muutunud nende nimed. Kaugele ei j ka AegviiduJneda mbruse ja Phja-Krvemaa arvukad matka- ja loodusrajad.

Luna-Krvemaa maastik on Eesti kultuuriloos eriline ja oluline eelkige oma seoste tttu Anton Hansen Tammsaarega. Vist hegi Eestimaa nurga loodust pole nnda phjalikult, nii kujundlikult ja sdamest Eesti kirjanduses kirjeldatud kui Luna-Krvemaa metsi ja soid. Selle seose tttu on ajakiri Eesti Loodus kolm aastakmmet tagasi, 1978. aastal phendanud Tammsaarele terve erinumbri (jaanuarinumbri), thistamaks Tammsaare 100. snniaastapeva.
Eriti tundekllaselt on kirjanik les thendanud oma lapseplvemaade, Tammsaare piirkonna looduskirjeldused. Nagu meenutab Luna-Krvemaa ja htlasi Tammsaare loomingu hea tundja Ann Marvet albumis Siin mgi, seal mgi... [4], on Tammsaarele eriliselt hinge linud just meenutuspilt sellest, kuidas Eespere vravas seistes ngi ta teisel pool raba valendavat Jrva-Madise kirikutorni.

Tammsaare versus Vargame. Krvemaa-huvilised peaksid endale aga kindlasti selgeks tegema arusaamatuse Tammsaare ja Vargame kohanimedega. Kuidas oleks ige nimetada vikevoort ehk vljamge, mille Eesperes on sndinud ja kasvanud Anton Hansen Tammsaare ning kus praegu seisavad muuseumihooned?
Ann Marvet nendib [3], et ehkki maanteeviidad juhatavad Vargamele, on see eksitav. Tegelikult asuvad Vargamed Phja-Krvemaal: sellist nime kannavad metsased oosid Piibe maanteelt Kullile viiva tee res. Sealsetelt Vargamgedelt ongi kirjanik laenanud nime Te ja iguse philisele tegevuspaigale. Samuti on ta leidnud varjunimed teistele kodukandi vljamgede prisnimedele, kuigi side romaani ja tegelikkuse vahel on aimatav. Vargame veti Tammsaare paralleelvormina kohapeal kasutusele alles prast Te ja iguse ilmumist 1920. aastatel, ehkki ige oleks kasutada siiski ainult Tammsaare nime.
Kohanime Tammsaare teket selgitab Ann Marvet nnda: See vljamgi on arvatavasti saanud oma nime tammedelt, kes kunagi siin sna viljakal pinnal on kasvanud. Kllap on vljame jalamil praegugi seisev plistamm nimeandjate jreltulija. Anton Hansen aga vttis siit endale kirjanikunime, plistades ja vristades nnda kohanime Tammsaare ning viies selle kultuurilukku [3].

Ajal, mil Tammsaare loodud tegelaste prototbid Tammsaare-Phja (romaanis Tde ja igus Vargame Eespere) uel toimetasid, visid nad tepoolest le Kodru raba vaadates silmata Pha Matteuse kiriku sihvakat valget torni. Vahepealse sajandi jooksul on aga loodus oma t teinud ja vaatevlja ette endisele heinamaale krge metsatuka kasvatanud. Nii tuleb praegusaegsel matkajal silmatorkava orientiiri asemel usaldada kaarti, kompassi vi mis veelgi kergem, mahamrgitud matkaraja thiseid.
igupoolest saab Tammsaare vljamelt alguse mitu matkarada. le Kitsessaare soosaare ja Jgala je viib kahe kilomeetri (teistel andmetel kolme kilomeetri) pikkune rada Simisallu, kus omakorda saab valida mitme matkaraja vahel ja rnnata edasi kuni Matsimeni vlja. Meid aga huvitab too Jrva-Madise suunas, le Kodru raba kulgev laudtee, mis on meldud nii loodus-, kirjandus- kui ka ajaloohuvilistele.
Rajale minnes viks arvestada, et lbi soo kulgev laudtee vib ka kige kaunimal suvepeval olla mrg seega on kohane kanda jalanusid, mis taluvad vett vi mida ei ole kahju mrjaks teha. Rada sobib ka talviseks suusamatkaks. Huvitaval kombel on andmed raja tpse pikkuse kohta erisugused, kikudes 4,55,2 km vahel. Matkarajal olevat teeviita usaldades ootab meid ees 4,5 km pikkune rnnak.
Matkarada korrastati ja viidastati 2006. aasta suvel. 1989. aastal on Viktor Kapp koostanud Ann Marveti ja Jaan Eilarti rajakirjelduse [6] phjal Kodru raba matkaraja kirjelduse [1]. Seda raamatukest saab endale Tammsaare muuseumist. Pgusamalt vib rajakirjeldusega tutvuda ka interneti vahendusel − Kalevi Kvelli asjaomasel netilehel [2].
Matkaraja alguseks sobib Tammsaare hsti: see maastikus mrkimisvrselt thelepandav soosaar koos muuseumiks taastatud taluhoonetega annab stardiks hea hoo, vastupidi paljudele radadele, mis justkui algavad eikusagilt ja lpevad eikuskil.
Siinne rada aga algab he olulise kultuuriobjekti juurest, kulgeb lbi kaitsealuse loodusmaastiku ja lpeb teise thtsa kultuuriobjekti − Jrva-Madise kiriku juures. Asustus pole siin soode vahel muidugi kuigi iidne − see krvenurk krunditi ldises maapuuduses talumaadeks 1869. aastal [7]. Soosaartel paiknev asustus on Jrva-Madise kihelkonna aladele ldiselt siiski vga omane.

Matkaraja otsa leidmiseks tuleb vtta suund omaaegsele Eespere ja Tagapere talu piirile, mille lhedalt laskub rada mda heinamaad alla lodusesse metsa. Seal vsastuvas metsaservas ootab meid korralikult vormistatud tervitustahvel.
Pilkupdva ja selgelt loetava rajaskeemi asemel on kll kahjuks vaid vrviliseks tehtud nukogudeaegne maakasutuskaart, meldud ilmselt tsistele matka- ja kaardihulludele. Aga kuna rada tervikuna on hsti thistatud ja teaberikas, siis vib siin lihtsalt nentida fakti: arenguruumi on. Igatahes saame sissejuhatavalt infotahvlilt teada, et matkarada jrgib suunalt kunagisi juluhtu saanisite mda le raba kulgevat taliteed.
Vsa vahele, le vana pllukraavi, viib laudtee. igupoolest on see kuivendatud sookaasik, tpsema nimetusega kdusookaasik (1) Tammsaare aegadel oli siin lirtsuv heina- ja karjamaa. Siinsamas mttasid mehed higis ja vaevas, et soost endale maad vita. Nende elutst annavad ndseks tunnistust vaid ummistunud, ubalehte ja konnaosja tis kasvanud kraaviasemed.
Huvitav on thele panna kraavivrgu mustrit: see ei kulge paralleelselt, vaid jrgib looduslikku nlvust, lohke ja soonikukohti. Metsaalune on niiske ka kuival aastaajal, sellest annavad mrku niiskete kasvukohtade tunnusliigid angervaks, soosnajalg, uibuleht ja mitut liiki tarnad.
Edasi lheb sookaasik le siirdesoometsaks (2) seegi on endine sooheinamaa vi -karjamaa. Sookasele ja haavale lisandub mnd, karusambla krvale turbasammal. Puurinne muutub htlasi hredamaks ja teeb ruumi jhvikavtidele, sinikavartele ja murakalehtedele. Soos olemise tunnet kinnitavad omakorda tedremaran ja soopihl.
Jrgmine vaheetapp metsalt soole on puissiirdesoo (3). Siin on valgust veelgi rohkem, sest puudel on siin elu liigniiskuse tttu juba raske sookask ja pajud kll pavad, ent kasv jb nigelaks. Puissiirdesoos saab madalsoost tasapisi krgsoo ehk raba.
Rabale lhenedes lisanduvad taimkattesse alpi jnesvill siirdesoo tunnusliik ja valge villatutiga tupp-villpead. Sdasuvise matkaja silma rmustavad ka mitmesugused kpalised: kuradi-srmkpp, kahkjaspunane srmkpp, roomav vilge ja harilik koraamat. Augustilpu siirdesoos ilutseb ka loomult pigem tagasihoidlik, kuid siiski pilkupdev dalalill, niiskete ja soostunud niitude tuntavalt meelhnaline valge iega taim.
Ehkki silmapiiril hkub juba raba hngu, juame enne veel hele kvemale seljakule puisniiduilmelisele soosaarele, mis kannab Palgissaare (4) nime, kuna siit olevat kidud vanasti palke toomas. Kuivrd siin on jalge all toitainerikkam mineraalmaa, on taimkate lopsakas ja liigirohke. Varemalt oli siin judsa rohukasvuga heinamaa.
Siin kasvab kuuske, mndi, haaba, kaske ja leppa, rohttaimestik on aga sedavrd liigirikas, nagu hele puisniidule kohane. Phjus on eelkige lubjarohkes pinnases, mis iseloomustab kiki siinsetesse soodesse peitunud vikevoori. Sellist kasvukohta armastavad nurmenukud, ristikud, kannikesed, seaherned, hunditubakad ja maarjahein.
Siirdesoo lppedes taimestik jlle muutub siirdesoo ja Kodru raba piiril krgub pilliroog, mis viitab liikuvale veele rabajalamil (5). Kui mrkate kitsast rabasse tungivat pillirooriba, siis see thistab kunagise kraavi asukohta.
Raba res asendub pilliroog sookailumnnikuga. See on hre mets, kus koosklas sookailu ja mnniga kasvavad sinikas ja mustikas, kanarbik ja kukemari. Uimastava lhnaga sookailu on vanarahvas kasutanud kirpude ja koide trjeks, aga ka kopsutuberkuloosi ja reuma raviks. Sookailule meeldibki kasvukohtadest kige enam rabamets: siin vib ta kasvada kuni he meetri krguseks.

Rabaservas on viimane kraaviase: Antoni isa Peeter Hanseni kterammul kaevatud piirdekraav, mis pidi hoidma rabavett heina- ja karjamaadele valgumast. Peale kraavi letamist algab puisraba (6). See, et raba on krgem kui soo, on siin vga hsti jlgitav. Raba tekib seisvas vees poolenisti kdunemata jva taimemassi jnustest ning kerkib aastatuhandetega mbritsevast pinnast krgemale. On pisut veider melda, et ligi 9/10 rabapinnasest hlmab vesi nii palju suudab endasse vett imada rabade ksn turvas ja turbasammal.
Maapind on kaetud pehme, aga mrja turbasamblaga, millel vnlevad tuhanded jhvikavdid, kandes kilode ja tonnide viisi punaseid marju. Eestis annab jhvikas siirdesoos ja -rabas saaki keskmiselt 200 kg/ha aastas, soodsate ilmastiku- ja niiskusolude puhul aga kohati palju rohkem.
Raske on edasi liikuda, sest meile omane korilusinstinkt sunnib ha uuesti kummarduma, vitamiine suhu ja taskusse korjama. Pole vaja laudrajalt kusagile astuda, sest punased prlikeed laiuvad maapinnal otse siinsamas, isegi kige viksema matkaja ke ulatuses. Jhvikarohkus on suisa hmmastav. Tundub, et hegi teise korilase jalg pole siia sel algaval kuremarjahooajal veel astunud.
Nd aga muutub rabapind laiguliseks vi vdiliseks. Kuivemad rabapeenrad vahelduvad madalamate ja heledamate vagumustega. lveste piirkonnas on maastik niigi vrvirikas, kuid suvelpp on rabaloodusele ige krtsu vrvi veelgi lisanud. Rabasdamele lhemale judes ilmuvad heledate lappide asemele mrjad vi mudased samblasngid. Need on lved (7). lvestel kasvab valge nokkhein ja putuktoidulised taimed pikalehine ja maralehine huulhein. Omaprased on rabakad, silmapaistvate kolmekaupa asetsevate viljadega rabataimed, kes Eestis kasvavad vaid rabades ja siirdesoodes.
Matkaraja rde jb ka ks Kodru raba suurimaid laugastikke (8). Kodru raba tervikuna aga kuigi laukarikas ei ole. Laugaste lhedal asub matkaraja krval viie meetri krgune vaatetorn. Torn on sna endisaegne ja erilist usaldust ronijasse ei sisenda, ent pris mber ka ei kuku. Krgustest on nha nii laukad kui ka ees ootav Vibujrv, samuti Jrva-Madise kirikutorn.

Kodru raba kuulub Epu-Kakerdi suursoostikku, mis omakorda hlmab suurema osa Krvemaa maastikukaitsealast. Kaitseala serva jb ka Kodru raba koos oma matkarajaga. Kodru raba turbalasundi paksus on kuni 8,5 m, seega vga tse.
Rabasdames asub matkaraja heksas punkt ehk Kodru raba suurim veesilm Vibujrv (1,5 hektarit), mis on nime saanud oma kuju jrgi. Jrve kaldajoon on vga knuline, selle pikkuseks on mdetud ligi 900 meetrit [1]. Jrve lunakaldad on pehmed, kuid phjakallas sna toekas.
Jaja lpus tekkis kogu praeguse raba ulatuses suur jrv, mis hakkas lbivoolu puudumise tttu kinni kasvama. Vibujrv on kunagise suure jrve jnuk. Pehme jrvevesi klbab kll juua, kuid janu ei kustuta.
Jrve lunaosas paikneb vike, kaskedega saar, mille on oma pesitsuspaigaks valinud hbekajakate koloonia. Teistest rabalindudest on siin tavalisemad mudatilder ja pldrt, ent thelepanelikule taevassevahtijale vib silma hakata ka maakotka ehk kaljukotka lend. Need rvlinnud pesitsevad siit luna poole jvates soodes.
Lagerabast suundub matkarada nd juba hsti paistva Jrva-Madise kirikutorni poole. ige pea oleme jlle puisrabas, kus mnnid on krgemad ja tugevamad, samblarinne muutub mitmekesisemaks, samuti rohttaimestik.
Maalilist raba mbritsevad paljud salumetsailmelised soosaared. Muistsetel aegadel ajutise pelgupaigana kasutatud soosaari katab enamasti mets. Kodru rabast lunasse jvad mitmed saluilmelised soosaared, nende hulgas Linnassaar ning Kaalepi Linnamgi.
Enne kui rabast vlja juame, lbib matkarada kolme lnepoolset soosaart Kaubasaari. Neil rabasaartel vohab salumetsa taimkate: tamm, prn, sanglepp ja sarapuu, alustaimestikus leidub muu hulgas kaunist kuldkinga ja nsiniint.
Maapind muutub ige varsti jlle kuivaks ning soopinnasest saab mineraalmaa. Matkaraja lhedale jb Kodru kla, ent otse ees krgub Jrva-Madise Pha Matteuse valge kirikutorn nd oma ties hiilguses. See vike helviline kirik on ks Jrvamaa vanimaid, prinedes arvatavasti 13. sajandi lpust, mil ta rajati kloostrikirikuna. Kirik erineb tunduvalt teistest Kesk-Eesti kirikutest, kuid sarnaneb mitmeti Saare- ja Lnemaal tuntud kirikutbiga. Kirik ehitati mitmes jrgus: torn on ehitatud alles 1858, kirikuaia kabel ja kirikuaia piirdemr prinevad samuti 19. sajandist.

Varem kulges matkarada edasi Jrva-Madise asulani, mda vallamajast ja krtsihoonest, kuni ligi kilomeetri kaugusel asuva kalmistuni. Ehkki praegusajal on matka lpp-punkt kiriku juures, ei takista see rksat matkajat oma teed jtkamast. Kultuurihuvilist kidab ehk tsiasi, et Jrva-Madise kalmistule on maetud kuulsa kirjaniku ema Ann Hansen ja isa Peeter Hansen. Samal kalmistul puhkab ka Tammsaare-Luna talu pererahvas Jakob ja Mari Sik(k)enberg [1].
Ega Kodru raba meid Eesti mastaabis otseselt millegi vga eriprasega ei raba. Kll aga teeb paiga eriliseks siinne kohavaim Tammsaare teoseid lugenud matkajates tekitavad paljud kohad ratundmisrmu. Loodusteaduste seisukohalt on oluline mrkida, et Kodru raba matkarajal rnnates on nha peaaegu kik soo arenguetapid.
Enne vi prast matka on aga mnus end kodusele diivanile kerra tmmata ja nautida Ann Marveti koostatud ilu- ja mtteraamatut Siin mgi, seal mgi... [4], mis pildis ja snas toob meieni Anton Hansen Tammsaare kodulooduse Tammsaare enda tekstilikude ja Ingmar Muusikuse fotode vahendusel.


1. Kapp, Viktor 1989. Tammsaarest le Kodru raba Jrva-Madisele. Tallinn,
Eesti NSV Riiklik Agrotstuskomitee.
2. Kvell, Kalevi 2003. Kodru raba matkarada. − http://www.hot.ee/loodusmatkale/jalgsi/kodru.html
3. Leito, Tiit; Marvet, Ann 2006. Krvemaa maastikukaitseala. Eesti Loodusfoto, Tartu.
4. Marvet, Ann (koost.) 2008. Siin mgi, seal mgi... Tallinn.
5. Marvet, Ann 1978. Looduserajad Tammsaare-retkedeks. − Eesti Loodus 29 (4): 242−248.
6. Marvet, Ann; Eilart, Jaan 1977. Jrva-Madise looduse pperada. − Vitlev Sna (89).
7. Tnisson, Andres; Vihman, Maret 2009. Retked Lahemaal ja Krvemaal. Huma, keskkonnaamet.


Helen Alume (1975) on geograaf, ajakirja Eesti Loodus toimetaja.



Helen Alume
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012