Eesti Looduse fotov�istlus
2010/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2010/5
Sbrad punnik ja kobarik

Praegusel rohelise rohuta ajal on ptrade liikumiskohtades nha kenasid seenekogumikke. Mned aastad tagasi metsaretkel koos Erast Parmastoga tles Seenevana oranide seente nimeks harilik punnik ja seda, et ta kasvab kohtades, kuhu pder on urineerinud. Netiotsing punniku kohta ei andnud mingit seentega seotud tulemust. Samadel kohtadel kasvab ka teine, mustjas seen. Oleks huvitav nende toredate seente kohta veidi rohkem teada saada.
Andres Hendrikson

Mni vike seen muutub alles siis huvitavaks ja ilusaks, kui seda ige ligidalt vaatad ja ned, olgu siis plvili, nina vastu maad vi lbi fotoaparaadi. Andres Hendrikson saatis meile Vndra vallas tehtud pildi kahe liudseene liigi pisikesed ilusad viljakehad lbisegi kasvamas kdunevatel puulehtedel pdra lamamisplatsil. Kas ks neist on harilik punnik?
Eesti Looduse 1998. aasta aprillinumbris on neid juba kirjeldatud [3]. 180. leheklje lanurgas on Vello Liivi tehtud foto, millel on hsti nha ka apoteetsiumide kogumikke mbritsev lai valge mblikuvrkjas seeneniitide pimik. Sama pilt on ka tema ja Kuulo Kalamehe raamatu 400 Eesti seent (2005) 42. lehekljel.

Hendriksoni tehtud foto annab aga detailse ja vrvika kujutise sna noortest seentest. Neist ookerkollane on maapunnik (Byssonectria terrestris), tumepruun kobarik (Pseudombrophila aggregata). Viimane on Kalamehe ja Liivi raamatus ladinakeelse nimetusega P. guldeniae, andmebaasis Eesti eElurikkus [1] on need seened aga esitatud kahe iseseisva liigina. Tnaste teadmiste jrgi [2] on Phja-Euroopas ja Phja-Ameerikas tegu siiski ainult hega, mille snnis nimi on P. aggregata.
Mlemad seened kuuluvad samasse liudseente sugukonda tuhakulised, moodustavad viljakehasid (kausjaid mnemillimeetrise lbimduga, harvem suuremaid apoteetsiume) varakevadel, aprillist juuni alguseni. Maapunnikut olen Tallinna klje all Mnniku-Valdeku rabamnnikus ninud sulavate lumelaikude vahel. Mlemad kuuluvad nn. ammooniumiseente hulka, kes kasvavad phjamaade looduses peamiselt pdra, ka metskitse ja hirve kusega imbunud taimseil jnuseil. Lemmikpaigaks on Eestis pdra lamamisasemed.
Nii Euroopas kui ka Phja-Ameerikas kasvavad fotol nidatud liigid sageli koos, lausa lbisegi. On arvatud, et kobarik on maapunniku parasiit; nende Phja-Euroopa parim tundja, Harri Harmaja sellega nus polnud [2]. Tema arvates jagavad kaks liiki sama koloogilist nii, olemata parasiidid vi omavahel smbioosis. Need kolm ksteist vlistavat seisukohta ootavad aga alles uurimist ja teaduslikku kinnitust.

Erast Parmasto



Erast Parmasto, Andres Hendrikson
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012