Eesti Looduse fotov�istlus
2010/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2010/5
Toomingas rahvaprimuses

Toominga murdekeelsed nimetused on toom, toomepuu, toomikas, tomingas, toming, tomilkas. Selle puuliigi itsemisel ja viljumisel on oluline koht eriti pllutde orientiirina, aga ka saagi- ja ilmaennetes. Enam kui mis tahes muud omadused, on thelepanu leidnud toominga omaprane lhn.

Eesti kirjandusmuuseumi rahvabotaanika kartoteegi teadete jrgi on puuliikide populaarsuse pingerida jrgmine: esikohta hoiavad pihlakas ja lepp, neile jrgnevad kask, kuusk, kadakas, toomingas, tamm, haab, prn, sarapuu ning paju(d). Kui vtta arvesse phapuustaatust vi rahvaravis kasutamist, oleks pilt teistsugune, kuid antud juhul annab toomingale isegi pihlaka ees edumaa pilkupdev ier. Linaklviaja kuulutajana maikuu teisel poolel on toominga itsemine sedavrd ldtuntud, et jtab varju nii pihlaka kui ka kadaka, kase ja unapuu. Luna-Eestis on toominga itsemise fenofaasi arvatud sobivaks nisuklviajaks, varasemad teraviljad oder ja kaer tulevad vhem arvesse. 20. sajandi teisel poolel on ka kartuli mahapaneku orientiiriks saanud kuufaasi asemel toominga itseaeg.

Peipsi ja Vrtsjrve kalameestele on toominga itsemine mrk latika kudeaja saabumisest, vastavalt eldakse: toomelatik vi unapuuielatik. Toomingahaugid aga kuuluvad hilisel kudemisrndel olijate hulka.
Pikk toominga itseaeg on pika suve enne. Samuti on sgise kestusega: kui toomingas itseb vaid kaks vi kolm peva, kestab sgis vaid kaks vi kolm ndalat, aga kui toomingas itseb kaks vi kolm ndalat, kestab sgis vastavalt kaks vi kolm kuud. Selle trkisnast lbi kinud uskumuse paikapidavust on lausa kontrollitud. Selgus, et kui toome iehelbed juba kolmandal peval pudenesid, saabuski varane sgis. See andis alust ldistuseks: tnavu itses toomingas kaua jrelikult lumi vara maha ei tule. Rohkeid vrgendikoi kahjustusi toomingad usse tis on Mustjala kihelkonnast prit teate jrgi peetud sjaendeks.

Toomingas on varane viljakandja. Nii ie- kui marjarohkust peeti tdrukute mehelesaamise endeks. Loota oli head rukkisaaki. Seda vidi juba maikuus prognoosida: nimelt, kui itseaeg ji kahte kuusse (meldud on lunatsiooni, mitte kalendrikuud), polnud see marjakasvule soodus.
Et toomingamarju vanasti sdi vi vhemasti peeti sdavaks, ilmneb rahvalaulus sidust sstramele: Sial ma sksin ssterida, / paugutaksin phkelida, / tooksin toomingid koduje, / laste nllaste nrida, / meeste krgesti knelda, / noorde naiste nlla-aida (Pltsamaa, 1889). Nljatoidule vihjavad ka vaeslapselaulu lpusnad: Ei mind toitnud eide lehmad, .. mind aga toitsid toome oksad, kasvatasid kadaka marjad (Jelhtme, 1888). Levikukaardil selle puuliigi esinemusest regilauludes jvad kll lnesaared ning Eestimaa loodeosa Matsalu lahest Tallinnani peaaegu thjaks. Lauludes kuulub ta metsapuude loendisse algriimikasutuse jrgi iseloomustava lisasnaga: toomingal toru kbara; pere ue unapuine, / pere tuba tomingane; unapuida igeeida, / sarapuida sirgeeida, / toomingaida tooreeida, pihlakaida peeneeida; ka: tomingaida toreaida. Viimases vrsis on toomingas tore kllap ite prast. ied on mrkimist leidnud mujalgi, nt. laulus ilusast klast: Kesk kla kena elada. / Kla aiseb toomingalla, kla vllad rukistella (Kadrina, 1888). Kiirelt mduva suveaja kohta leidub vrdluspilt: Juba toming heidab isi, / juba kaske heidab karva, / lepa lehed langeneksi (Jrva-Jaani, 1888).

Halupuuna pole aeglase kasvuga toomingas tunnustust leidnud, he Jhvi kihelkonna kirjapaneku jrgi tuamingas ei kasva tiabmilla puust (1940). Seeprast oli misa metsast luba toomingavsu vtta. Misas aga olevat toomingakeppisid pruugitud peksukaristuse tarvis. Talurahvas hindas lhestatud toomevitstest kartulikorvisid kergemaks ja vastupidavamaks kui pajukorvisid. Painduvuse tttu kasutati toomingat luuavrude tegemiseks, vikati kepidemeks, pti- ja toobrivitsadeks. Kus knnapuud ei kasvanud, painutati hobuselook toomingast.

Vnge lhna prast on toomingavsusid soovitatud panna muti- ja mgrikikudesse, et neid aias peenardest eemale trjuda. Just lhn on see omadus, millel rajaneb tegevustik usundilistes rahvajuttudes. Tekke- ja seletusjuttudes loob vanakuri halvad loomad ning teeb halbu tegusid. Nii taob ta kuuse tvele naelad sisse, vnab pihlaka tve keerdu ning rikub toominga lhna.
Kuradi pojal olvat kord aig vega igvss lnn. Et tim nimme koskil pool auga ei nimetet, lnn ta mtsa kndma. [---]
Jlle kndnu ta mtsan, kui korraga toom puhmu mano saano, kes vega magusahe lhnanu ja hitsenu. Jlle mtelnu ta, kuimoodo sed haisvass tet, ja niisugumasss mtts sitnu ta tooml juurd. Lnnu sss jlle kodo ja teln esle, et ma sitt tooml juurd. Es teln jlle vasta: Situ iks veel, pojakn! Sellest sss olla see, et toom hais. [4]
Paljudes jutuvariantides on toomingast abi olnud verejanuliste koerakoonlaste eest pgenemisel. Peitu tuli pugeda toomingapsasse vi lngus tve varju, eluhoone ukseava katta toomingaokstega. Koerakoonlased ei suuda inimese lhna toominga lhnast eristada: Ei siin tunne inni haisu, tommi haisu. Siit on tulnud, sealt on linud. Osa tekste on lisamotiiviga: Peninuki-rahvas ajand tdrukut taga. Tdruk ronind toome otsa. Toome lhna jrele peninukid pole aisu tunnud. Tdruku vari paistnud vette. Nemad tahtnud jge kuivaks juua, et siis saavad tdruku ktte, kui akand jge kuivaks jooma. Enne lind aga ise lhki kui je thjaks saand [3].
Miks puud enam ei rgi, seletab rahvasuu mitmeti. Nimelt phjendas iga puuliik, miks teda raiuda ei vi. Jumal, kes oli inimese looduse kuningaks loonud, vttis seejrel puudelt rkimisvime ra. Toominga vastulause olnud jrgmine: Sa tahad jlle minu ehted ra riisuda oma lastele mngukanniks! (Saarde, 1897) Vististi on meldud ites okste murdmist. Rapla kihelkonna primusteate jrgi nne otsitakse sireli, nurmenukkude ja toominga itest. Eriti suvistephadeks tid lapsed tuppa vaasi itsvaid toomingaoksi. Mnel pool kaunistati ka kiikesid (Phja-Eestis seati suured klakiiged korda nimelt suvistephadeks) nii kaskede kui ka toomingaokstega. Saare- ja Hiiumaa kombestikus on veel erijooni: noormehed tid vljavalitu akna alla kase vi toominga; teisal on eldud, et vanatdrukutele viidi hiselt toomingaid vi kadakaid.

Lnesaartel on usk roheluse trjemaagilisse toimesse psinud suhteliselt kaua, sel otstarbel toodi suvistephadeks tuppa nii kadakaid, toomingaid kui ka vormisid (angervaksu). Mikroobe hvitavate ftontsiidide tttu oli selleks tepoolest alust. Pole vimatu, et toominga puhul on siinmail tegemist kultuurilaenuga lnest, kus toomingat on (tnu itsemisele volbripeva, rahvauskumustes nidadepeva, 1. mai aegu) kasutatud niduse ning kurjade judude trjeks. Enne jripeva ning volbripeva tuli talliuste ja -akende klge toomeoksi kinnitada, et kariloomi niduse eest kaitsta [6]. Ka Eestis on mnel pool arvatud, et karjavits tuleb ligata toomingast ja et esimesel karjapeval on soovitatav loomadele toomingavrud mber kaela siduda, kuid need on juhuslikud teated. Toominga esinemist hiie/ohvripuuna (Kose khk. Vilama klas, Helme khk. Hummulis ja Rpina khk. Jaanikeste kla mail Vhandu je kaldal) on Matthias Johann Eisen pidanud haruldaseks [2].
Toomingaite ja hiskavate bikute esteetika listamise ajastu saabumiselegi 19. sajandi teisel poolel on omajagu kaasa aidanud saksa rahvusromantiline isamaaluule [5]. Kasele, prnale, toomingale jt. saab nii osaks olla kodutunde smbol. Paistu kihelkonnas Siniallikul Ramsi klas 2000. aastal rahvaprimust kogudes saadi kinnitust, et see suhtumine psib ka tnapeval. Ilmsiks tuli veel ks huvitav vaatenurk, mida ei saa jtta siinkohal ra toomata: Ma tlen kll, et need noored tulevad vaimust vaesed, kes arvuti taga istuvad. Ma vaatan, kui ilusad on need toomingad, ja missugune kodutunne on kohe, kui neid nen. Kes seal arvuti taga istub, vaatab iepilti ja arvab, et see on ilus [1].

1. EFA II 36, 154 < Paistu khk, Ramsi as (2000).
2. Eisen, Matthias Johann 1996. Esivanemate ohverdamised. Tallinn: 41; 122.
3. ERA II 24, 364/5 (51) < Tri khk < Halliste khk (1930).
4. H II 33, 274/5 (2) < Plva khk (1889).
5. Jansen, Ea 2000. Kodu ja isamaa. Jrgenson, Aivar (koost. ja toim.). Eestlane ja tema maa. Ajaloo Instituut. Tallinn: 3448.
6. Marzell, Heinrich 1936/1937. Traubenkirsche. Handwrterbuch des deutschen Aberglaubens, VIII. Berlin u. Leipzig: 11241126.

Mall Hiieme (1937) ja Astrid Tuisk (1968) on folkloristid, ttavad Eesti kirjandusmuuseumis.



Mall Hiieme, Astrid Tuisk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012