Eesti Looduse fotov�istlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2010/6-7
Plvamaa nooruke, ent mitmeklgne

Plvamaa erinumber toob meid taas Eestimaa kagunurka: ilmselt on selles piirkonnas midagi nii erilist, mis ha uuesti ja uuesti nii tegijaid kui ka lugejaid ligi tmbab. Ilmus ju 2003. aasta suvel Setomaa erinumber, 2008. aasta suvel Vrumaa erinumber ja nd siis Plvamaa oma. Nnda on seda paikkonda ksitletud ige mitme kandi pealt ja pris phjalik tiir peale tehtud.

Kui Plvamaa erinumbri idee levis, kostis nii siit kui ka sealt kahtlusi. Kas tahate Plvamaa nimetust kinnistada? ksis nkivalt ks mu Vana-Vrumaa-hingeline sber. Khklusi selle maakonna nime kohta on ju ka avaloo autoril Jaan Kaplinskil, kes on ometi Plvamaalt prit. Teinegi autor, kultuurigeograaf Taavi Pae on kahtleval seisukohal, aga nendib siiski, et maakonna 50 eksisteerimisaasta jooksul nib Plvamaa nimi ja seisund eraldi maakondliku ksusena olevat sedavrd juurdunud ja omaseks saanud, et ilmselt on seda siis vaja.

Oma noorukese ea tttu on Plvamaa vrreldes enamiku teiste Eesti maakondadega veidi nagu identiteedikriisis siplev teismeline. Eelkijatest ehk vanast Vrumaast ja Tartumaast on murtud lahti, ehkki paljud kahtlevad tema hakkamasaamises. Plvamaa elanikele on omane tpiline topeltidentiteet: ldjuhul tdetakse, et ollakse pritolult vrokad vi tartumaalased, ent siiski selgelt ka plvakad. Selline enesemratlus pole rahvaste vi rahvarhmade puhul sugugi haruldane: samasugune topeltidentiteet on Plvamaa kaugemas kagunurgas ja praegusel Vrumaalgi elavatel setodel, kes on kll identiteedilt setod, kuid samal ajal peavad end kindlalt ka eestlasteks. Vi vtame laiema skaala: meie, eestlased, peame end eurooplasteks, ehkki oleme ksiti eestlased.
Ise sattusin mned aastad tagasi Plvamaad ja eelkige tema maastikke phjalikumalt uurima ning sestsaadik on mind hmmastunud selle noorukese ja vikese maakonna mitmeklgsus. Ma julgen arvata, et Eestis pole htegi teist nii mitmekesise loodusega maakonda. Tsi, merd siin ju pole, kuid Peipsi teeb kohalikus mastaabis peaaegu sama vlja. Aga kik muu on siin kll olemas, isegi meteoriidikraatrid! Plvamaale, eriti selle phjapoolsesse ossa Taevaskoja mbruses, on vististi koondunud enam matkaradu kui kuskil mujal Eestis. Kui siia lisada veel ohtralt veematkavimalusi, kultuurilisi vaatamisvrtusi ning isetegemis- ja osalemisvimalusi, siis polegi imestada, miks nnda paljud eestlased tahavad suviti just Plvamaad avastada.
Kesolev, enneolematult paks erinumber ei sndinud ainuksi Eesti Looduse toimetuse algatusel. Sellele on oma la alla pannud eelkige Plva maavalitsus, aga ka paljud kohalikud omavalitsused. Eriti tahan tnada Plvamaa patriooti ja head haldjat Marika Saksa, kes on seda erinumbrit niisama palju sdames kandnud kui meie oma Tartu toimetuses.



Helen Alume
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012