Eesti Looduse fotovõistlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2010/6-7
Põlvamaa – nooruke, ent mitmekülgne

Põlvamaa erinumber toob meid taas Eestimaa kagunurka: ilmselt on selles piirkonnas midagi nii erilist, mis üha uuesti ja uuesti nii tegijaid kui ka lugejaid ligi tõmbab. Ilmus ju 2003. aasta suvel Setomaa erinumber, 2008. aasta suvel Võrumaa erinumber ja nüüd siis Põlvamaa oma. Nõnda on seda paikkonda käsitletud õige mitme kandi pealt ja päris põhjalik tiir peale tehtud.

Kui Põlvamaa erinumbri idee levis, kostis nii siit kui ka sealt kahtlusi. „Kas tahate Põlvamaa nimetust kinnistada?” küsis nöökivalt üks mu Vana-Võrumaa-hingeline sõber. Kõhklusi selle maakonna nime kohta on ju ka avaloo autoril Jaan Kaplinskil, kes on ometi Põlvamaalt pärit. Teinegi autor, kultuurigeograaf Taavi Pae on kahtleval seisukohal, aga nendib siiski, et maakonna 50 eksisteerimisaasta jooksul näib Põlvamaa nimi ja seisund eraldi maakondliku üksusena olevat sedavõrd juurdunud ja omaseks saanud, et ilmselt on seda siis vaja.

Oma noorukese ea tõttu on Põlvamaa võrreldes enamiku teiste Eesti maakondadega veidi nagu identiteedikriisis siplev teismeline. Eelkäijatest ehk vanast Võrumaast ja Tartumaast on murtud lahti, ehkki paljud kahtlevad tema hakkamasaamises. Põlvamaa elanikele on omane tüüpiline topeltidentiteet: üldjuhul tõdetakse, et ollakse päritolult võrokad või tartumaalased, ent siiski selgelt ka põlvakad. Selline enesemääratlus pole rahvaste või rahvarühmade puhul sugugi haruldane: samasugune topeltidentiteet on Põlvamaa kaugemas kagunurgas ja praegusel Võrumaalgi elavatel setodel, kes on küll identiteedilt setod, kuid samal ajal peavad end kindlalt ka eestlasteks. Või võtame laiema skaala: meie, eestlased, peame end eurooplasteks, ehkki oleme üksiti eestlased.
Ise sattusin mõned aastad tagasi Põlvamaad ja eelkõige tema maastikke põhjalikumalt uurima ning sestsaadik on mind hämmastunud selle noorukese ja väikese maakonna mitmekülgsus. Ma julgen arvata, et Eestis pole ühtegi teist nii mitmekesise loodusega maakonda. Tõsi, merd siin ju pole, kuid Peipsi teeb kohalikus mastaabis peaaegu sama välja. Aga kõik muu on siin küll olemas, isegi meteoriidikraatrid! Põlvamaale, eriti selle põhjapoolsesse ossa Taevaskoja ümbruses, on vististi koondunud enam matkaradu kui kuskil mujal Eestis. Kui siia lisada veel ohtralt veematkavõimalusi, kultuurilisi vaatamisväärtusi ning isetegemis- ja osalemisvõimalusi, siis polegi imestada, miks nõnda paljud eestlased tahavad suviti just Põlvamaad avastada.
Käesolev, enneolematult paks erinumber ei sündinud ainuüksi Eesti Looduse toimetuse algatusel. Sellele on oma õla alla pannud eelkõige Põlva maavalitsus, aga ka paljud kohalikud omavalitsused. Eriti tahan tänada Põlvamaa patriooti ja head haldjat Marika Saksa, kes on seda erinumbrit niisama palju südames kandnud kui meie oma Tartu toimetuses.



Helen Alumäe
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet