Eesti Looduse fotov�istlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Sipelgas EL 2010/6-7
Inimene ja sipelgas

Nii mnigi maavaradest thjaks pumbatud riik on jnud vaeslapse ossa, sest ei ole enam, millest toota ja mida ma. Viimastel aastakmnetel on inimkond ha enam hakanud ka ehedat loodust tarbima, nimelt vaatamisvrsusena. Kui seda hutab lisaks reklaam, juame siingi letarbimiseni ning meie lgastumisest jb loodus maha risustatu ja haavatuna. Kui me ei oska praegu oma eheda looduse vrtust mista ja seda vara hoida, on tulevikus raske matkajatele midagi atraktiivset pakkuda.

Kuna elame sipelgatega samal alal ja kasutame niteks metsakuklastega hiseid loodusvarasid, nagu mets ja selle pakutav ehitusmaterjal, toit, kte, siis oleme paratamatult konkurendid. Ometi tasub otsida vimalusi, kuidas seda konkurentsi leevendada ja elada sallivalt koos.

Raie vib olla soodne mlemale. Lageraie puhul jvad alati kaotajaks kuuejalgsed sbrad, sest koos puistuga kaovad ka selle elanikud. Leidub aga teisigi jtkusuutlikke ja sipelgatele sobivaid raieviise, mille puhul metsaomanikel ei j puidu eest tulu saamata.
Niteks ei ole sipelgatele toidu tootmiseks head lekpsenud metsad, nagu inimesele pole need metsad enam nii produktiivsed ei puidu ega ka metsa sekundaarse ehk teisese kasu poolest. Seega sobib metsa korraprane lesttamine nii meile kui ka neile, aga seda tuleks teha vikesele Eestile kohaselt ksnes kitsaste raielankidena. Nii muudame metsi mitmekesisemaks ning saame neist rohkem teisest tulu: marju, seeni, ravimtaimi ja kas vi vrsket hku.

Eksponaatide rasked pevad. Mets on vrtuslik ka aktiivse puhkuse paigana. Siit juame sipelgaturismini, mis on viimase paari aastakmne jooksul muutunud Eestis n.-. massiturismiks ja hakanud ohustama huvivrsust ennast. Sipelgate sotsiaalselt toimivates asurkondades on leitud inimhiskonnaga sarnaseid jooni ja eks see muudabki kuklased meile atraktiivseteks.
Turism on sipelgatele kaasa toonud vga suure tallamiskoormuse. Kui suur osa perest hukkub loodusretkeliste jalgade all, saavad pesad kahjustusi vi jetakse sootuks maha. Tallamise mju neme kige ilmekamalt seire andmetest (# 1). Kahjustatud pesad ei ole enam huvitavad vaadata ja nii tungivad turistid ha kaugemale asurkonna siseossa, kus pesad on veel kenad ja suured ning pesade vahel toimivad radadessteemid.

Mis edasi? Suurt klastuskoormust kogenud Akste looduskaitseala, Valgesoo maastikukaitseala ja Kiidjrve laanekuklase asurkondade seisund on sna halb. Kindlasti ei tohiks nendel aladel huviliste vool jtkuda vi Akste looduskaitseala retkelistele taasavada enne, kui seal on tagatud turismi turvaline ja jtkusuutlik korraldus. Turism tuleb seada tasakaalu looduskaitsega ja kuna kik metsakuklase liigid on kaitse all, siis on liigikaitse praegu prioriteet.
Ekskursioone peaks korraldatama ksnes teadlaste koolitatud giidide juhendusel, tagades turismirhmade hajutatus eri asurkondade ja asurkonna sees eri pperadade vahel. pperajad peavad kulgema pesadest piisavalt kaugel vi olema tkestatud, niteks kraavidega. Loodusretkelistele tuleb anda eelinfot ppeklassis, et vhendada tallamist looduses.
laltoodu klab ehk karmilt, kuid rgem unustagem olukorra head klge: Eestis on veel mitu suurt ja atraktiivset kuklaseasurkonda ning seega hea vimalus arendada ht maailmas ainulaadset loodusturismi haru. Kuklaseasurkondade heale seisundile aitab kaasa igeaegne raie, mis tagab puistute arengu jrjepidevuse, ja sipelgaid sstev loodusturismi arendamine.

Anne Martin (1985) on Tallinna likooli magistrant, kes on uurinud tallamiskoormuse mjusid laanekuklase asurkondades.
Ants-Johannes Martin (1946) on Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur, PhD, mrmekoloog.



Anne Martin, Ants-Johannes Martin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012