Eesti Looduse fotov�istlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Plvamaa EL 2010/6-7
Plvamaa radade matkajuht. Mda jgesid, lbi soode ja plismetsade

Plvamaa kmned rajad looklevad risti-rsti lbi soode ja plismetsade ning isegi mda jgesid. Kige tihedamalt on matkaradu ja vaatamisvrsusi neljas piirkonnas: TaevaskojaKiidjrve, Postitee, Ilumetsa ja Vrska mbruses.

Loodusesprade rmuks on viimastel aastakmnetel rajatud rohkesti thistatud radu: loodus-, ppe-, tunnetus-, virgestus-, terviseradu jne. Nimetuste paljusus on tekitanud ksimuse, mis on siis matkarada? Eesti Matkaliidu Matkaseletussnastik annab jrgmise selgituse: matkarada on looduses mrgistatud vi kaardile kantud ja tiendava informatsiooniga varustatud matkatee vi looduse pperada. Seega mahub matkaraja miste alla enamik eelloetletud radadest.

Siinses levaates tutvustamegi looduses mrgistatud ja virtuaal- vi paberkaardile kantud ja kirjeldatud radu Plvamaal. Kik rajad on lbi kidud ja kontrollitud kesoleva aasta aprillis-mais. Ehkki siin-seal on ksikud viidad vi rajathised kaduma linud, ei phjusta pisivead veel eksimist, kuid meelerahu huvides on mistlik igaks juhuks kaart kaasa vtta. Neid saab maakonna turismiinfokeskustest, RMK teabepunktidest vi internetikeskkonnast: http://www.matkajuht.ee/et/matkarajad. Kui pole teisiti mrgitud, leiate siinsete radade kirjeldused ja skeemid just sellelt internetiaadressilt.

JALGSIMATKARAJAD
Kige enam on matkaradasid ja vaatamisvrsusi koondunud TaevaskojaKiidjrve piirkonda. Kiidjrvelt kuni viie kilomeetri raadiuses on neli rada.

Taevaskodade matkarada. Legendide jlgedes
Alusta matka Taevaskoja kla lhedalt Saesaare parklast. Lasku rada pidi rgorgu, mdu allavoolu paremalt kaldalt Saesaare hdroelektrijaamast ja sisene sgavamale Ahja rgoru loodusesse. Pilku pavad Vikese ja Suure Taevaskoja paljandid, allikakoopad, kultuskivid, maalilised sillad ja vaated paljanditelt.
Pa ra arvata, millistes kohtades filmiti Viimset reliikviat, kuulata, kas Neitsikoopast kostab Taevaskoja neitsi kangastelgede laksumist ja joo sm kristalset klma vett Emalttest. Kui on piisavalt aega, pese 40 korda jrjest Emaltte veega ngu: vid seitse aastat nooremaks saada. Loe le trepiastmed, mis viivad Suure Taevaskoja paljandile, imetle avanevat vaadet ning prdu tagasi je teist kallast pidi. Savimelt kiika alla otse Ahja je phja − selge ilmaga paistab Phjasja ajal jkke heidetud rahakirstu nurk. Lasku Saesaare paisule, viska pilk vikese hdroelektrijaama generaatoriruumi ja lsikosele ning vidki matka alguskohta tagasi prduda.
See lhike, kolmekilomeetrine thistatud matkaring vtab aega umbes poolteist tundi ja sobib nii lastega peredele kui ka seenioridele. Rada on ratastooliga liigeldav kuni Vikese Taevaskojani (edasi-tagasi umbes kaks kilomeetrit).

Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja matkarada. Viimse reliikvia radadel
Taevaskoja mbruses vib veeta ka pikema matkapeva. Kui oled retke alustanud Saesaare parklast ja tusnud treppidest Suure Taevaskoja paljandini (rahvakeeli pae), jtka sama kallast pidi allavoolu Otteni veskikoha suunas. Vike rada lookleb le varjuliste paljandite, lbi slkorgude ja vanade metsade. Rada pole thistatud, pea jge silmas. Jalgraja lhedusse slkoru veerule jb metsavendade Jaan Rootsi ja August Sabbe punkri svend (thistatud), vid leida vlgust lhestatud hiigelkuuski, komistada kobraste varjeurgudele; thelepanelikul vaatlemisel vid paljandist avastada kinnivarisenud allikakoopa suu. Peagi likab miniatuurne kanjon (letammi kalju) raja lbi. Kanjoni phjas kulgeb vana Himmaste−Otteni (Ottenderi) veskitee. Siin vib sind tabada llatus. Kas testi filmist Viimne reliikvia tuntud von Riesbieteri tllast vljaviskamise koht? Kuidas sai tld kitsukesel teel nii kiirelt kihutada?
Kanjonis keerab rada tagasi. Nd tuleb prata vasakule, le je viivale ajaloolisele kivisillale. Varjulisest metsast pikesepaistelisse jeorgu minnes tundub hetkeks, et oled sattunud vanale Inglismaale. Niivrd ehedalt ja stiilselt mjub vana, kahe vlviga kivisild je kohale kaarduvate toomingatega. Jlle tunned ra Viimse reliikvia vttepaiga: siin tkestas Siim knlavankri jlitajate tee. See on Otteni sild ja vesiveski ase.
Otteni sillaga lpeb Ahja rgoru kaitseala. Siit edasi krgub ainult ks kollakasoran liivakivipaljand, Ahja vool rahuneb ning krestikke on veel ksnes veskikohtade juures. Rada viib le karjakopli allamge Suure Taevaskoja paljandi alla tagasi.
Matka algus ja lpp on Saesaare kla parklas (GPS:N 58 6.890, E 27 2.810). Algpunktist leiad teabetahvli viksema matkaraja skeemiga. Retke pikkus on ligi kuus kilomeetrit (kolm-neli tundi).

Kiidjrve kuklasterada. Gulliverina liliputtide riigis
Kiidjrve ja Akste kla mbrus on sipelgarikas paik. Siinses sipelgate konfderatsioonis elab rohkem elanikke kui Hiinas ja Indias kokku. See stabiilne, elujuline ja arenenud tsivilisatsioon on 97 miljonit aastat vanem kui inimkond. Seega pole ime, et sipelgate hiskond leiutas ammu enne inimesi keele, tjaotuse, karjakasvatuse, pllupidamise, komajade- ja teedeehituse. Ning mis kige thtsam viisi, kuidas loodusega tasakaalus elada.
Sipelgate elukorraldust tutvustab just selleks ehitatud poolteisekilomeetrine pperada. Kahekmnel hektaril on 200 pesa, suurim neist 1,7 meetri krgune ja ks rekordkrge kuusk (42 m).
Ekskursioonide krgperioodil on klastuskoormus jagatud kahele vrdvrsele pperajale, kuhu on paigaldatud viidad, infotahvlid ja rajatud sillakesed le sipelgate kiirteede. Selline klastuskord annab sipelgatele vimaluse taastada oma pereelu.
Raja algus ja lpp on Kiidjrve raudteelesidu lheduses (GPS: N 58 7.808, E 26 59.601). Raja lhtekohas on vike parkla, infotahvel ja kahe raja skeem.

Roiupalu pperada. Hrgud palad luna loodusest
kskik, kas eesmrk on nidata vlismaa klalisele esinduslikemaid paiku Luna-Eesti loodusest vi veeta aktiivne puhkepev, on Roiupalu ilmselt parim valik. llatavalt vikesele maa-alale on mahtunud arvukalt lunale iseloomulikku: krged vaated Ahja jele, liivakivipaljandid, mustikamnnikud, miniraba, pliskuusikud ja rekordmnnid, ohvrikivi ning haruldased liigid. See kik on hendatud hsti mrgistatud, vaheldusrikka ning looduses silmatorkava rajaga.
Rada asub Kiidjrvel. Alusta ja lpeta matk RMK Kiidjrve looduskeskuse parklast (GPS:N 58 8.374, E 27 1.157). Sealt tuleks liikuda Ahja paremat kallast pidi 50−60 meetrit allavoolu. Raja algust thistab infotahvel kirjelduse ja kaardiga. Jalgrada on hsti nhtav ning thistatud puude peal oranide laikudega, vaatamisvrsuste juures on infotahvlid. Pikkus 2,5 km. Jukohane kigile.

Valgesoo pperada. Vluv klassika
Kui teekond juba kord Taevaskoja kanti on viinud, tasub ette vtta lhimatk Valgesoo maastikukaitsealal. Roni alustuseks 24 meetri krgusele vaatetorni. Sealt silmad arvukaid poolsaari, mis soosse likununa on metssigade ja ptrade meelispaigad. Miniatuurne ja vaheldusrikas, lebab seal all Valgesoo, surudes enda ja Ahja je vahele tillukese Valgesoo kla.
Raba ise on tbilt htlane, pnevat vaheldusrikkust leiad soo realadel. pperaja vlu peitub ringmarsruudis: lhikesele siirdesoojupile jrgneb krgsoo, seejrel keerab teekond raiesmiku serva pidi madalasse, viljakasse plismetsa, edasi lbi rabamnniku liivasesse pohlamnnikusse. Vid silmata karukpa kraapsu mnnipuul, metssigade porivanne, rhnide korruselamuid ja hiiglaslikke sipelgapesi. Samuti leiad thelepanelikul vaatlemisel mllusbiva jlje looduse tasakaalu rikkumisest − aastatetaguse metsaraie tttu hvinud sipelgaasurkonna.
Rajal on eri aastaaegadel erisuguseid ilmeid. Talvel on see ehitud krmpsu vaikusega, kevadel rnroosade jhvikaitega, suvel uppunud mnni- ja sookailu aroomi ning sgisel gamas jhvikapunase all.
Asub Vastse-Kuuste vallas, Kiidjrvelt kolm kilomeetrit Krsa poole. Suunaviit nitab KiidjrveKrsa kruusatee kolmandalt kilomeetrilt paremale metsa parkla ja vaatetorni juurde (GPS:N 58 9.196, E 27 3.433). Kohe infotahvli krvalt algab laudtee.
Pool rada kulgeb laudteel, pool pinnasel. Pinnasel on rada thistamata, kuid hsti nhtav. Rada on kaks kilomeetrit pikk, esimesel 180 meetril saab liigelda ratastooliga. Kui kiiret pole, kulub raja lbimiseks, torni ronimiseks ja vaatlusteks kokku umbes poolteist tundi. Jalutuskik laudteel sobib nii lastega peredele kui ka vanematele inimestele, pinnaserada vib mrjal ajal olla kohati pehme vi vee all. Kui jalas pole kummikuid, peaks tagasi prduma laudteed pidi.

Hatiku koprarada. Vabahuteater
Kui armastad rgata varahommikul, siis on Hatiku koprarada ige koht, sest kui veab, vid trehvata toimetavaid kopraid, soostunud ojakallastel toituvat sookurepaari vi haigruid. See on pigem mnus vaatluskoht kui matkrada, sest (laud)tee on siin sna lhike: kigest mnisada meetrit. Laudraja otsas, avaras orus koprapesa lheduses paikneb pingiga vaatlusplatvorm.
Asub Taevaskoja ja Kiidjrve vahel. Jalgsi pseb ligi erateed pidi, mis keerab Taevaskoja−Kiidjrve tee 3,5. kilomeetrilt mobiilimasti juurest vasakule. Liigu teed pidi paarsada meetrit kuni esimese rajale osutava viidani (GPS:N 58 7.296, E 27 1.131). Autoga saab ligi Taevaskoja−Salamaa puhkemaja eest mduvat teed pidi, liikudes sellesama, rajale osutava viidani. Viidast edasi juad raielankidevahelist teed mda jeorgu, kus on infotahvel ja laudraja ots.

Meenikunno matkarada. Matkaja taevas
Meenikunnos asub kahtlemata ks Plvamaa tuntumaid matkaradu. Viimaste aastate jooksul on valminud uus rajalik, mis on muutnud hesuunalise joonmarsruudi topeltpikaks ringmarsruudiks.
Alustame matka RMK Pikeseloojangu maja lhedalt, laudraja otsast. sna alguses on paremat ktt laukajrved, edasi lageraba lik ja siis rabasaared. Hiliskevadel itsevad jhvikad, kvits, sookail, hanevits ning tupp-villpea. Raja servas vid silmata huulheina. Teekond le raba Liipsaare tornini on 2,4 km pikk. Torni juurest keera uuele rajaligule (4 km). Varsti mrkad mineraalmaa ja soo kokkupuutekohas lauka mtu langatuslehtreid, mis viitavad tektoonilisele rikkele. Siin vib olla sisseps maa-alustesse jgedesse, mille kaudu Meenikunno soovesi voolab phjaveekihtidesse.
Teekond on vaheldusrikas, muutuvad metsatbid ja reljeefid. Ned hiiglaslikke kuklasepesi, sammalhabemetes rgpuid, tohutu suurt kasepahka, jlgi ngikikka (rhni) toimetamisest. Rada ristub mitmel korral ptrade rnnuteega. Need metsakuningad on siirdunud otse lbi kraavi rabale. Meenikunno piirkond pakub tepoolest kike, see on nneliku matkaja taevas.
Rada asub Veriora vallas. Lhim asula on Nohipalu, kus asub RMK Ilumetsa looduskeskus. Lhim hissudukipeatus on Ilumetsa raudteejaam Tartu−Orava liinil. Rongiga saabudes lisandub vimalus kia vaatamas Ilumetsa meteoriidikraatreid, Rebasme allikat, Valgejrve ja Mustjrve. Pikema teekonna korvavad pnevad vaatamisvrsused. Jalgsi tulijal on mistlikum astuda raja otsa RMK Pikeseloojangu maja juurest (GPS:N 57 56.705, E 27 19.861).
Rada on thistatud vrviliste lipikute ja viitadega ning huvitavamate kohtade juures on infotahvlid. Kui teha pilte ja loodusvaatlusi, pidada piknikku ja ronida torni, vib rajal kuluda kolm-neli tundi, nobedal astujal poolteist tundi. Tispikkuses rada (5,8 km) on jukohane kigile. Autoga tulija saab parkida kas Liipsaare (N 57 55.922, E 27 18.627) vi Pikeseloojangu maja parklas (GPS:N 57 56.697, E 27 20.129).

Postitee
Kahekmne minutiga juad Tartu kesklinnast otse plislooduse keskele. Just tpselt Tartu ja Plva maakonna piiri pealt, Liivalt, algab Postitee (tuntud ka kui Vana-Vru maantee). Postitee pole mitte ainult ajaloomlestis, vaid ka hea matkapiirkond ning lausa jalgrattamatka rada. nneks on Postitee marsruutide, vaatamisvrsuste ning puhkamisvimaluste kohta olemas omaette leheklg http://www.postitee.ee/. Vimalust matkata jalgsi pakuvad Prgurada, Penijrve raba, Vike-Palojrve ja Tilleoru matkarajad.

Prgurada
Silmusekujuline, 600 meetri pikkune Prgurada kulgeb kilisel reljeefil. Mnel tusul tuleb koguni krabada puudele kinnitatud abikiest. Nimi Prgurada tundub olevat igustatud. Sellele viitavad nii Vanapagana legendid kui ka mrgid 1944. aasta lahingutest. Siin tegid Saksa rndepommitajad kahe ndala jooksul Tartu suunas tungivate punavgede elu prguks. Siiani vib nha pommilehtreid ja kildudest vigastatud puid.
Rada algab Postitee res Voorepalus lkkeplatsi lhedusest; lbimiseks kulub pool tundi.

Penijrve raba matkarada. Vikeste seikluste tuur
Esimene kilomeeter kulgeb tusvas joones kuni vaatetornini vga vaheldusrikka maastikuga vanas metsas. Ligi kmnemeetrise krguse torni tipust paistab Tartu linn, Valgejrve mast ja Vooremgi. All laiuvad sood ja metsad.
Teekond kulgeb edasi vaheldumisi noorendikes, vanades metsades ja lankidel. Pikkamisi mrjemaks muutuv pinnas annab mrku soo lhedusest. Enne soosse judmist mdub rada Penijrvest. See on maaliline samblasuhkruste ja pehmete kallastega metsajrv. Jrve tipust prab rada jrsult paremale soisele metsasihile. Kahel pool rada laiub krge rabamnnik. Jalad vajuvad siin sgavale pehmesse pinda. Pole hullu, varsti oleme jlle kindlal maal − Rebaseme vallseljandikul. Paik vrib nime, sest laialipillutatult vib mrgata mitut mahajetud rebaseurgu.
Viimane lik teekonnast lbib mrkimisvrselt vanu metsi. Vanimad puud vivad olla 200250-aastased. Kui pilk latva prata, kukub mts peanupu otsast maha. Sellel ligul on ka kige jrsemad tusud ning langused. Siit edasi mned prded ja 300400 meetri prast juame kinnikasvanud kruusakarjri serval asuva lpu- ja alguspunkti juurde.
Matkarajale saab Postiteelt Voorepalus, liikudes Voorepalu rekultiveeritud karjri otsas asuvast parklast (GPS:N 58 9.125, E 26 52.292) mnisada meetrit Vru poole. Penijrve raja lbimiseks arvesta kaks kuni kaks ja pool tundi (5,5 km). Jukohane kigile, soovitatav on kanda kummikuid.

Vike-Palojrve matkarada (3 km). Jrvedevaheline prl
Palojrvede kant pakub vimaluse veeta nii rannapuhkust kui ka teha varjulisi jalutuskike. Kahel pool Postiteed asuvatest ssarjrvedest suurem, Suur-Palojrv, pakub rannamnusid. Vike-Palojrve mbruses saab jalutada thistatud matkarajal ning pisut isekeskis olla. Alusta matka Postitee rest infotahvli juurest. Rada keerab noorde mnnimetsa ja juab Vike-Palojrveni. Edasi viib samblikune teekond pohlamnnikut pidi Suurekivi puhkekohani. Siin asub miniatuurne pinkidega amfiteater. Etenda kaaslastele vike sket, oota ra aplaus ja lase rajal end algusesse tagasi viia.
Rada saab alguse Postiteelt (Vana-Vru maantee) res Palojrve lheduses (GPS:N 58 4.950, E 26 54.336). Teekonna pikkus on kolm kilomeetrit, lbimisaeg ks tund. Hea rada vikeste lastega jalutamiseks.

Tilleoru matkarada (5 km). Kontrastide pev
Tilleoru phjas on Ahja jgi veel kitsuke ja silmusklev, selge ja klm allikane jgi. Jge toidavad pisikesed nired, mis valguvad vlja Tilleoru nlvadelt. Vesisevitu jalgealuse kaitseks kulgeb rada pikalt laudteed pidi, mda Matsivallist ja Tilleoru tammest. Org on kaunis − pole ime, et muiste tahtnud misnik just siia lossi ehitada. Peagi lubab klgrada kia je peal koprapaisu uudistamas. Mne aja kuludes keerab rada orust vlja sisemaale. Siin pilt muutub: jersed lammid asenduvad kuusemetsaga. Vaheldusrikas teekond mdub sissevarisenud laega metsavendade punkrist ning juab Merioone allikani. See on mnusa auraga koht, kus aeg justkui aeglustuks.
Allikate juurest tuse treppe mda orust vlja vlule. Lagendikul uhkeldab vana ristimnd. Siit mdusid vanasti matuserongid ja peatudes tehtud mnnile ristimrke: et pedajal risti nhes mistaks kadunuke, et tagasiteed koju enam pole. Varsti prab rada vasakule ning kulgeb Hurmi oja vasakkallast pidi Postiteeni ja sealt edasi maanteemuuseumi parklani.
Eriliselt kena on rada laste ja varsakapjade itsemise ajal. Siis pole ka sarapuud veel tislehes ning pikesekllastes metsaalustes vib nha tegutsemas nurmkanu.
Asub Varbuse klas. Raja algus Postitee sillalt Tilleorus (GPS:N 58 0.835, E 26 55.301). Raja pikkus on ligi viis kilomeetrit, lbimiseks kulub kaks tundi. Rada on jukohane kigile.

rsava matkarada. Mnus jalutuskik ajalukku
rsava matkarajal Vrskas saab mugavalt tutvuda Setomaa looduse, mineviku ja olevikuga. Mnus ja ladus rada kulgeb mber Lmmijrve lahe. Seda lahesoppi kutsutakse kla nime jrgi rsava jrveks. Esimene osa teekonnast annab vikese levaate ajaloost, teine loodusest. Vrska keskusest on kige parem rajale saada Hirveme puhkekeskuse juurest. Siia tasub korraks sisse astuda ja ksida juhatust raja algusesse.
Raja esimesel kilomeetril on mrgistus pisut hredavitu, kuid hoia jrvekallast silmas, siis pole eksimist karta. Peagi juad 1926. aastal Eesti kaitseve rajatud ehitisteni. Kunagi paiknesid Vrskas ja Vrska mbruskonnas ratsa- ja kahurvelaste vljappelaagrid ning polgoonid. Lahe rde, vaatega jrvele ehitati krgemate ohvitseride elamud. Praeguseks on osa neist taastatud, osa seisab selle ootel.
Mitte kaugel kindralite elamutest paikneb vike rohune rand ja ndseks juba suletud esimene Vrska vee puurkaev. Pnev on teada saada, et mineraalvesi paikneb 400 meetri sgavusel nii suure rhu all, et puuraugu avamisel tusis veesammas 20 meetri krgusele. Edasi mdub teekond lauluplatsist ja keerab le Vrska oja viiva silla jrve teisele kaldale. Tagasitee on vaheldusrikas, kulgedes jrverset mnnimetsa pidi. Rada letab sildu, mdub RMK Vrska puhkemajadest (suplemisvimalus) ning RMK Luige puhkemajast. Lbinud neli kilomeetrit, juad tagasi VrskaTartu maanteele. Siit on veel pisut maad lpuni.
Asub Vrska vallas. Alustada vib nii Hirveme puhkekeskuse juurest (GPS:N 57 57.372, E 27 37.785) kui ka RMK puhkemajade lhedusest. Rada (5 km) saab lbida ka tukerattaga. Jukohane kigile.

Pikalombi loodusrada. Matk Euroopa Liidu piiril
Plvamaa on ks kolmest maakonnast, kus Euroopa Liidu maismaapiir kib vastu Venemaad ja ainuke maakond, kus Vene territooriumi on vimalik viisavabalt lbida (Saatse saabas). Pikalombi loodusrajal on piir silmaga nha ja kljega tuntav.
Kuigi rada kulgeb kohati liiga palju kruusateedel, tundub sel olevat mistetav phjus: Vrska mbrus on alles hiljuti saanud kuivaks maaks. Veel mitte vga ammu lainetas Vrska kandi liivaste saarekeste ja maaninade mber Lmmijrv. Veetaseme alanedes soostusid saartevahelised alad ning muutusid pikkamda maismaaks. Veel praegugi meenutavad muistseid aegu ksikud kinnikasvamata soojrved. Lmmijrv mjutab sood praeguseni. Kui jrves on vesi krge, on ka sood triiki vett tis. Praegusajal hendavad soosaartel paiknevaid klasid vaid kruusateed.
Alusta Vrska Veeparadiisi esiselt platsilt, kus on rajakaart ja infotahvel. Liigu paremale Popovitsa kla suunas. Peagi asendub asfalt kruusaga ning rada prdub paremale, kulgedes taludest mda, piki metsavaheteid Kursuule, laudraja algusesse. Esimest Eesti−Vene piiriposti vid silmata Kursuu vaatetornist. Samast paistab soo tagant ka Lmmijrv ja Kulje (Venemaa) kiriku torn.
Sea sammud laudteele ja ole valmis, et krge veeseisu korral vivad jalad mrjaks saada. Pista pske pihutis mulluseid jhvikaid, imetle tupp-villpea itsemist ning naudi vaikust. Inimesi liigub siin testi vhe. Soo teises otsas, Saarp rabajrve res on luksuslik puhkepaik. Rada jtkub vikseid teid pidi.
Sellest, et inimesed siin juba pikka aega on elanud, annavad mrku rajarsed kpad. Paikkonna ajalugu on kirju. Kui Eestimaad valitsesid 700 aastat ordusakslased, siis Setomaa on le tuhande aasta Pihkva vrstide ja Vene tsaari vimu all olnud (ometi pole setod kunagi orjad olnud − maa kuulus kogukonnale, kloostrile ja tsaarile ning siin olid vaid ksikud misad). Eestiga hte saadi alles Vabadussja kigus. Muistsete sdade aegu tuli setodel le elada hulgaliselt sjakike, mis thendas rvimisi ja tapatalguid.
Teekonna lpulik kulgeb mda Kurtjrve (Hilbiniidu) soojrvest, kruusastest krgendikest, lbi mnnimetsa ning lpeb Vrska Veeparadiisi juures.
Rada algab Vrska Veeparadiisi eest (GPS:N 57 58.975, E 27 37.468), kus on ka infotahvel kaardiga ning puhkekoht. Voldiku raja skeemiga saab administraatori kest. Raja (9 km) vib lbida ka tukeratta vi jalgrattaga. Psivate sadude jrel vi hooajavlisel ajal lheb vaja kummikuid. Jukohane kigile.

Vhandu matkarada Toolamaal. Kirevate kildude metsarada
Vhandu kallastel kulgev matkarada on justkui laitmatu matkaraja etalon. See vga hea thistusega vaheldusrikas metsandusliku kallakuga rada saab alguse puhkeplatsilt Tartu−Rpina maantee lhedalt. Esimene osa teekonnast lbib eri kasvukohatpe ja puistuid. Rada kulgeb vaheldumisi mda pinnaseteid, kvartalisihte, pigates aeg-ajalt vikestele kruusateedele. Tundub, et osa rajast on koguni niidetud! Poole pealt vtab rada suuna Vhandule ja prab kallast pidi tagasi. Kohe muutub raja reljeef, noored metsad asenduvad liigirikaste pliste laantega. Knnid 500 meetrit, oled jnesekapsa kuusikus, veel 500 meetrit ja leiad end mustikamnnikust, pool kilomeetrit edasi kasvab vana haavik. Kohati avanevad imelised vaated Vhandu jele. Mnda sooti saaks nge sisse visata otse krgelt kaldalt.
Pnevust lisavad muistsed kpad, mis thistavad muinasaja asulakohti. Siin, kus on praegu krged metsad, paiknsesid kunagi muistsete plluharijate ja kalurite asulad.
Asub Rpina vallas. Raja (7 km) algusesse saab Tartu−Rpina maanteelt Toolamaa bussipeatuse juurest paremale viivat metsateed pidi. Algus RMK Kaljupealse lkkeplatsilt (GPS:N 58 5.622, E 27 22.385). Raja lbimiseks rahulikus tempos kulub kaks-kolm tundi. Jukohane kigile. Mrjal ajal vib rada olla madalamates kohtades mrg.

Mammaste suusa- ja matkarada. Linnalhedane, kuid mitmekesine
llatavalt rikkaliku linnustiku ja loomastikuga linnalhedane rada. Vid jlgida kulle vi haigruid liuglemas Oraje oru kohal, rajalt je rde pigates aga seirata kobraste tegutsemist. Miniatuursetest paljanditest pulbitsevad vikesed allikad, krestikukohtades kohiseb Orajgi. hes jekrus peidab end tilluke raba, teisal jlle kohalik pokumaa.
Matkarada kulgeb vaheldusrikkal reljeefil, sobib nii jalutuskiguks, loodusvaatlusteks kui ka kepiknniks. Valida on eri pikkusega radade vahel. Kuna rajad likuvad, vib hargnemistel hoolimata mrgistusest tekkida vajadus kiigata kaarti. Kuid ka kaardita liikujatel pole phjust muretseda, kik rajad viivad lpuks tagasi tervisespordikeskuse juurde.
Algus Mammaste tervisespordikeskuse parklast (GPS:N 58 4.645, E 27 3.914), kus on tahvel radade kaardiga. Paberkaardi saad tervisespordikeskuse administraatori kest. Pikima, kmne kilomeetrise raja lbimiseks kulub umbes kolm-neli tundi. Rajad on hsti hooldatud ja viidastatud. Jukohane kogu perele. Saab lbida ka jalg- ja tukerattaga.

Saverna terviserada. Meeldiv ja kasulik
See Otep krgustiku knnisel paiknev liigendatud ja mhnaline piirkond on lhtekoht Vhandu jele. Saverna terviserada kulgeb aga hoopis Leevi oja kaldail, mis oma teel toidab kalakasvandusi ning suubub mitukmmend kilomeetrit allavoolu Ahja jkke. Mitmekesisel reljeefil keerlev rada pakub nii silmailu kui ka kehalist koormust. See rada on eelkige nende jaoks, kes armastavad sportlikumat kndi.
Asub PlvaSaverna maantee res. Rada algab Relvo motelli lhedalt (GPS:N 58 4.530, E 26 44.839). Pikkus neli kilomeetrit, lbimiseks kulub kuni poolteist tundi. Jukohane kogu perele.

Piusa koobastiku matkarada
Mhnad, kraatrid, kaevikud ja koopad. Ja selle keskel kauneim Luna-Eesti mets, mida eales nhtud. Looklev rada juhatab muuseumikoopa juurest 1,4-kilomeetrisele lgastavale ringkigule valguskllasesse samblikuvaibaga summutatud mnnikusse. Et Piusa kant pole maailma sndmustest eemal seisnud, sellest jutustavadki need konarused maapinnas. Muiste pidanud eestlased siin kandis ordumeestega lahinguid, Rootsi sja ajal kaotanud kuningas siia lahingus oma kuldkiivri, Vabadussjas peatunud Piusa jaamas soomusrongid ning Teises maailmasjas kaevatud Piusa liivasesse maasse kaevikuid ning punkreid.
Enim on Piusa pinda muutnud liivakaevanduse kigud. Mitmete infotahvlitega ja hsti nhtav rada kulgebki reljeefsel pinnal koopakraatrite ja kaevikuliinide vahel. Kiika le ksipuu lehtriavadest sisse: veel praegugi vid nha phjatut sgavust ja koopalagesid hoidvaid sambaid. Siitkaudu lendavad oma koju bima nahkhiired. Sgiseti kubiseb metsaalune seentest ja pohladest.
Asukoht. Pargi auto Piusa poe juurde (GPS: N 57 50.450, E 27 27.966), ksi vajaduse korral lisateavet muuseumikoobastiku infomajast ning jalutuskik vib alata. Raja lbimiseks kulub pool tundi. Sobilik marsruut koguperematkaks.


VEEMATKARAJAD

Vhandu je veematkarada. Suur seiklus
Vhandu algab Otep krgustiku idaosast, voolab lbi Vru orundi jrvede, Kagu-Eesti lavamaa ja Peipsi no ning suubub prast 162 kilomeetri pikkust teekonda Plvamaal Vpsu klje all Lmmijrve. Keskjooksul jgi kitseneb, voolates krgete liivakivikaljude ja koobastega ristatud krestikulises jesngis.
Pikim, viie-kuuepevane suvine matk viks alata juba Vrumaalt Sulbi kla lhedaselt maanteesillalt. Raskusi mittepelgava matkaja jaoks on see kaunis ja pnev jelik (33 km). Rahulikum ja lhem, kolme-neljapevane matk saab alguse Vru klje alt Kirumplt ning lpeb Vpsus. Elamuslik 90-kilomeetrine veematkamarsruut sobib nii peredele kui ka spradele.
Matkates pdke hoida vaikust: siis nnestub ehk kopraid nha. Nende peiteurud asuvad lhtekohast pisut allavoolu ja mitmel pool hajutatult kogu teekonna vltel. Parimad kopravaatlusajad on varahommikul ja htuti.
Kige puutumatum ja huvitavam osa Vhandust asub jeligul, mis jb Paidra vesiveski ja Reo maantesilla vahele Plva−Vrska maanteel ja mis on osaliselt ka looduskaitse all. Ligu alguses on vool laisk, kuid edasi jesng aheneb, pikkamda tekib rohkem kivikrestikke ning vee kiirus kasvab. Jgi laieneb ja vool vaibub taas alles kaheksa kilomeetrit eemal Leevi elektrijaama paisjrvel.
Leevilt algava Vhandu je rgoru maastikukaitseala keskosas vib jeoru sgavus ulatuda 30 meetrini. Siin asuvad ka Vhandu je kige mrkimisvrsemad krestikud, veskid, liivakivipaljandid ja koopad. See lik vlub ka puutumatute metsade ja kaunite vaadetega.
Teekonna kige phjapoolsemale punktile Viiral jrgneb veel kaks krestikku ning seejrel vool taltub ja kuni Rpinani voolab Vhandu rahunenult oma sngis. Viimased heksa kilomeetrit kuni Vpsuni kulgevad laisalt voolaval jel.
Algus Vrumaalt Sulbi kla lhedal maanteesillalt (GPS:N 57 54.562, E 26 45.091), lpp Plvamaal Vpsus (GPS:N 58 4.919, E 27 32.694). Teekond hlmab 124 kilomeetrit, selle juab lbida viie-kuue pevaga. Retk nuab mdukat kehalist ettevalmistust. Siin saab sita kanuu, ssta vi kummipaadiga, alates Vrust aga sudepaadi ja parvega.

Ahja je veematkarada. Jlinnu marsruut
Ahja on kahtlemata ks Eesti tuntumaid ja parimaid veematkajgesid. See maaliline jgi saab alguse Kanepi vallast Erastvere jrvest. Pikal teekonnal (95 km) lbi Luna-Eesti voolab ta kiirevoolulisena kitsas liivakivisngis, laienedes aeg-ajalt paisjrvedeks ning alamjooksul suubub laia ja rahulikuna Emajkke. Tuntuimad kohad teekonnal on Valgemetsa, Kiidjrve ja Taevaskojad. Pikka matka viks alustada Aarnaorust ja lpetada enne Emajkke suubumist Tartumaal Kikassaares.
Aarnaorust kuni Koorvereni on jgi kitsas, silmusklev, vette on langenud puid. Vahemaa on 14 km. Koorvere veskiga saab alguse maastikukaitseala ning jgi muutub kiiremaks. Je langus on siin 1,1−1,6 m/km ja siin on ka esimesed liivakivipaljandid. Teekonnal Koorverest Kiidjrveni (11 km) on kolm krestikulisemat kohta. Kiidjrve−Saesaare (6 km) lik kulgeb paisjrvel. Kohati on jgi siin kuni 200 meetrit lai. Kuigi vool on mrkamatu, muudavad metsased kaldad ja liivakivipaljandid sellegi ligu nauditavaks.
Saesaare−Eoste ligul (7 km) asuvad Ahja kige tuntumad paljandid: Suur- ja Vike-Taevaskoda. Jgi on kivine, puastel suvedel on tuntav elektrijaama mju − allavoolu asuv sng vib olla veevaene. Peale Taevaskodasid ootab ees veel kaks veskikohta: Otteni ja Porgandi (Eoste kla). Ottenis lpeb maastikukaitseala ja viimased veskikohad sulgevad ka Ahja kiirema osa. Eostest Krsani (13 km) kulgeb jgi veel rgorus, kuigi silmaga on seda raske hoomata. Vool on mdukalt aeglane.
Krsa−Kikassaare ligul (26 km) muutub jgi sgavamaks ja vool aeglustub. Je idakallast katab mets, lnekallast heinamaad. Peale Lnistet voolab jgi Emaje Suursoos ning on kahes kohas henduses jrvedega (Ahi- ja Vngjrvega). Matka lpp-punkt Kikassaares on vee pealt raskesti mrgatav. Peab olema thelepanelik, sest allavoolu pole enne Peipsit enam htegi hendusteed.
Algus PlvaSaverna maanteelt Aarnaorust (GPS:N 58 3.560, E 26 56.308), lpp Tartumaal Kikassaares (GPS:N 58 22.002, E 27 8.693). Teekond on 72 km pikkune, selle juab lbida kolme pevaga. Nuab mdukat kehalist ettevalmistust. Sidetav kanuu, ssta ja kummipaadiga, Kiidjrve−Saesaare ja Eoste−Kikkasaare ligul parvega.

Mdaje veematkarada. Knnumaajgi Setomaal
Kui tahad Kagu-Eestis kulgeda telisel knnumaajel, siis selleks sobib Mdajgi. See jgi suubub enne Vpsut Vhandusse. Mdajgi on ka Eestimaa ja Setomaa vaheline piirijgi. Ta voolab lbi pisisoode ja madalate lammimetsade. Jgi on kitsas, looklev, rahuliku vooluga ja puudevaba. Kaldad on pehmed ehk vanarahva keeles mdad. Peale ei saa jala ega hobusega minna: vajud lbi. Sellest siis nimigi.
Pehmetel kallastel on aga omad eelised: talusid pole, pldusid ka mitte. See aga thendab, et loodus avaldub siin oma kige loomulikumal moel. Jel vid nha vee- ja rvlinde, hea nne korral vib kohata kopraid, ptru ja metssigu. Koprapaise pole, kll on aga rohkelt koprapesi, kanaleid ja varjeurge.
Mdajel matkamiseks sobivad paremini jahedamad ja veerikkamad kuud oktoobrist mai lpuni. Siis on veeseis krgem ning putukaid ja veetaimestikku vhem. Kohane siduvahend on sst, kanuu vi vike kummipaat.
Hea on alustada retke Plva−Vrska maantee sillalt Niitsiku risti lhedalt (GPS:N 57 57.706, E 27 28.288). Siin on Jrvep jrve mju tuntav ja jgi piisavalt veerohke. Lpetada vib Kahkvas (1,5 t), Krel (3 t) vi Vpsus (4 t). Marsruut on jukohane ka vhese siduoskusega matkajale.

Levo Tohva (1964) on O-s Matkajuht kutseline matkajuht, Eesti matkaliidu president ja Eesti maalikooli lektor.



Levo Tohva
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012