Eesti Looduse fotov�istlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2010/6-7
Pllumajandus ja looduskaitse peaksid kima ksikes

Rpina polder on loodud intensiivpllunduse tarbeks, samas on ta nd Natura-ala ja vhemalt linnuhuviliste seas Plvamaa magnet. Ega siin mingit vastuolu ei ole?

Sa tahad kohe intriigi les kerida (naerab). Vastuolu on muidugi olemas. Linnuhoiuala loodi 2005. aastal, thtsa linnuala majandamiseks algatas Plvamaa keskkonnateenistus LIFE-Nature projekti, mis vltas 20032006. Algselt oli maa suuremas osas kasutusest vljas, le ujutatud ja soostunud, poldrilt vee pumpamine ja majandamine ei tasunud ra. Lindudele oli selline olukord hea ja maaomanikud polnud poldri majandamisest vga huvitatud. Seetttu olid nad ka LIFE projekti tegevusega pri, sest maaga polnud nagunii midagi mistlikku peale hakata ja projekt oleks aidanud maid uuesti korda teha ja loodushoidlikult majandada.
Ent siis saabus ootamatult Euroopa Liit ja uued pllumajandustoetused. Tekkis hoopis teine suundumus: mida intensiivsemalt majandad, seda rohkem raha saad ning sellest tekkisid konfliktid linnukaitsjate ja maaomanike vahel. Maaomanikud tahaksid poldrit kuivendada ja intensiivselt harida ja see arvamus pole neil viimase viie aastaga ilmselt palju muutunud.

Milles need konfliktid seisnevad?

LIFE projekti eesmrk oli vett poldril hoida. Kui poldril kia, siis on nha, et hsti kuival aastal on ta suhteliselt tavaline pllumajandusmaa pisut le keskmise linnurikkusega. Seal on keskmisest rohkem rukkirku, pldlokest, kiivitajat jt. avamaastike linde. Suurema vrtuse loovad niiskus ja leujutus, vrtuslikumad poldril pesitsevad liigid on just veelembesed.
Konflikt tekib ka seeprast, et tulu saamiseks tuleb kasvatada seda, mis raha sisse toob ehk siis tnapeval rapsi, mitte heina. Selle jaoks on vaja aga poldrit juba kevadest saati kuivendada.
Plluharimine on poldril vimalik, seal olid ja on suured viljapllud. Mletan, et kunagi, kui pumbad veel ttasid, pidime Rpina keskkoolist kima kolhoosikorras tl. Vhemalt hel aastal vtsime poldril porgandeid ka praegu mrjemates ja magusamates linnukohtades. Ka praegu kasvatatakse jrvest kaugemal, kuivemal maal teravilja ja rapsi. Maaomanike surve on ala kuivendada ja plluna kasutusele vtta. Poldril oleks vimalik kasvatada kll kike, kuid siis tuleb aktiivselt kuivendada ning see ei sobi enam lindudele. Ka rapsikasvatus ei sobi lindudele, nad miskiprast ei taha rapsi sees pesitseda. Kige paremini sobiks heinamaa ja osal alast ka teravili.

Kas heinaga midagi praktilist ka tehakse?

See on jrgmine suur mure. Kaitsekorralduskava tleb, et niita tohib alates 1. juulist ja silo ei tohi seal ka teha. Rpina polder on toitaineterohke, kevadised leujutused toovad toitaineid muudkui juurde ning produktsioon on seetttu vimas. Prast jaanipeva on rohi krge ja maaomanike snul ei ole see enam piisavalt kvaliteetne.
Suur osa tehtud heinast ei lhe paraku kasutusse ja niidetakse nn. purustajaga. Jrvepoolne osa on soisem ja mtlik ning videtavalt ei saa seal rohtu koguva niidukiga hsti niita. Rkimata kaarutamisest ja heina kokkupanekust: nii palju masinaid lheb puruks, et ei tasu tegemist. Sama probleem on ka Alam-Pedja, Soomaa ja Matsalu luhtadel mtastunud niitude jaoks pole seni head majandamismeetodit pakutud. Alam-Pedjal vib heinapalle kikjal nha, ja heina pole pealtnha vaja: kohad, kus seda vajatakse, on liiga kaugel, et vedu ra tasuks.
Heina kasutamisest on meil palju rgitud, aga head lahendust pole leitud. Soojatootmise kombijaamad oleks ks variante. Matsalu hein lheb nd Lihula katlamajja, aga neid heina kasutuskohti viks meil tunduvalt rohkem olla. Kikidel luhtadel ja poldritel on sama probleem, heina kasutaja peaks olema vimalikult lhedal, kuna seda ei tasu kaugele vedada, eriti veel siis, kui heina ei nnestu tiesti ra kuivatada. Peaks olema vimalik teha vikeseid thusaid koostootmisjaamu, see ei tohiks olla jalgratta leiutamine.

Kas Rpina poldriga kaasnevad vaid mured vi on ka midagi positiivset?

Tegelikult on positiivset palju. Mitme aasta jooksul toimunud koosolekute, arutelude ja selgituste tulemusel on maaomanike suhtumine siiski muutunud. Paljudele on saanud selgemaks, mis on poldri looduskaitseline vrtus ning milleks meile linnud ja linnukaitse, ning testi, kompromissid on vimalikud. Algsed teravad vastuseisud muutusid neutraalseks vi soosivaks suhtumiseks. Looduskaitse ei sida omanikust le. Eks maaomanikud ole ikka rahulolematud, kui nad on tulu saamise eesmrgil maa ostnud ning nende tegevusele seatakse mingisuguseid piiranguid. Aga kik siiski toimib: linnud on poldril ikka olemas ja pllud-heinamaad on ka hooldatud.

Muidu oleks ju tore kevaditi hoida heinamaid liigniiskena ja suve keskel, kui vaja heina teha, polder ra kuivendada, selleks ajaks on ka linnud pesitsenud.

See oleks kll tore, aga ajad siiski kattuvad. Kui heina saaks veel teha, siis linnud veel pesitsevad. Siin tuleks mingisugune kompromiss siiski leida. Vhemalt rukkirk pesitseb veel prast jaanipeva. Parasjagu vtab Aivar Leito kokku Rpina poldri rukkirgu seire tulemusi: 2003. aastast on kaardistatud ja loetud pesitsevaid rukkirke ning samas kaardistatud ka maakasutust ja veeseisu. Ehk siis saab lpuks teada, kuidas majandamine ja leujutamine rukkirgu arvukust mjutavad.

Kas praegu on poldril ka eri piirkondi: mnda tkki kuivendatakse ja mni on jetud soostuma?

Rpina poldri LIFE projekti kigus valmis kaitsekorralduskava, mis oli selle projekti ks olulisemaid tulemusi ja minu teada Eestis esimene hoiualale tehtud kava. Mitu aastat sai maaomanikega rgitud ja arutatud ning tulemuses on minu hinnangul suhteliselt hsti omanikke kaasatud ja nende soove arvestatud. Kaitsekorralduskava neb ette tsoneeringu: jrve pool peaksid olema looduslikud rohumaad ja mrgalad, mida ei tohi mber knda ega mber kujundada, edasi tuleb kultuurrohumaade tsoon, kus vib ka knda ja heinaseemet klvata ning kige kuivemad alad peaksid olema vilja all, mida on ka hanedel ja sookurgedel hea nakitseda.

Vaevalt kll kasu lootev pllumees rndlindude sgilaua katmisest vga huvitatud on, kuigi saab taotleda linnukahjustuste toetust.

Linnukahjude toetus on paras simusna: pllumeeste snul lheb vga palju aega, enne kui raha ktte saab vi kui ldse saab. Mnel aastal pole raha jtkunud. Saan pllumeestest aru, et nii ei saa midagi kavandada ega investeerida, kui sa ei tea kunagi, kas saad toetust vi mitte. Neile on see nagu julukingi raha tore on, kui antakse, aga sellega arvestada ei saa.

Eestis on poldreid ehitatud umbkaudu kolmkmmend ja eks nad ole praegu kik mitmesuguses seisundis. Miks just Rpina polder on ornitoloogiliselt nii huvipakkuv?

See on hea ksimus. Kui vaadata linnustiku seisukohalt vrtuslikumaid poldreid, siis need on madalamad ja soisemad. Teine linnuhuviliste seas tuntud vi veelgi kuulsam on Tartu klje all Aardla polder, millele hakatakse samuti kaitsekorralduskava tegema. Ta on hsti madal ning kevadine suurvesi ja hilisem liigniiskus on just see, mis lindudele soodsa elupaiga loob. Sama vib elda Audru poldri kohta. Ilmselt on oluline ka nende geograafiline asukoht lindude rndeteedel vi ajalooliste looduslike koondumiskohtade lhedal.
Kui vaadata Vrtsjrve-rseid poldreid, siis need on enamasti kva mineraalpinnasega laudsiledad alad ning ilmselt toimivad ka pumpamata sna hsti. Kuid ka need on vga olulised toitumiskohad niteks hanelistele.

Mis liigid muudavad Rpina poldri eriti vrtuslikuks? Milliste liikide prast kivad seal linnuvaatlejad, keda kutsute bongariteks?

Bongarid kivad Rpina poldril seetttu, et seal vib nha igasuguseid haruldusi. Seda ilmselt geograafilise asendi tttu: ta on Lmmijrve kaldal, Peipsi kige kitsamal kohal, kus linnud aktiivselt rndavad. Rpina poldrilt on leitud Eestile mitmeid uusi liike ning seal vib nha ka mujal Eestis haruldasi linde.
Sel aastal on thelepanu plvinud valgetiib-viireste hulk. Kui ta varem oli juhuslik pesitseja Eestis, siis mne aasta eest tekkis Rpina poldril koloonia, kus neid pesitses edukalt korraga 37 paari ning sel aastal loendati juba vhemalt 140 lindu. Kisin ise eile seal ja vaid viieminutise kiguga ngin juba mitukmmend lindu. Neid on seal juba rohkem kui meie algupraseid mustviireid.

Kas peaksime nd valgetiib-viireste rohkuse le rmustama vi olema murelikud, et kki tuleb uus nuhtlus nagu kormoran?

Seda ksimust pole keegi tstatanud, kas ta vib olla ohtlik, niteks toidukonkurent kodumaistele mustviirele ja vikekajakale. Vaevalt ta nd invasiivseks liigiks muutub, sest mujalt pole seda teada.

Plvamaal on Rpina polder linnuvaatlejate seas tuntuim koht. Kuidas kohalikud elanikud sellele vaatavad?

Arvan, et linnuhuvilised on heas kirjas: ohutu rahvas, nad vaid sidavad ja jalutavad teid mda ning vaatlevad vahepeal linde. Rohkem on tegemist jahimeestega, keda seal vga ei armastata: sidavad teinekord autoga pllule ja rgitakse ka, et salaktte pidavat palju olema. See on magus koht nii linnu- kui ka imetajajahiks, seal on kitsi, rebaseid ja teisi loomi.
Imetajaid on poldril ldse rohkesti, ilmselt vib seal nha kiki Eestis elavaid imetajaliike. Ise olen seal ninud ka hundi, karu ja ilvese jlgi. Karu ja hunt pidavat armastama kopraid sa, seal kraavikallastel jalutades on nha, kuidas karu on kopraurge lahti kraapinud. Kobrastele on see ala seal peaaegu paradiis.

Kas pidev vaatlemine lindude pereelu ei sega?

Ma ise pole bongar ega ole ka nendega vga palju kaasas kinud, nii et ei teagi, kuidas nad end looduses lal peavad. Olen kuulnud, et liigi kirjasaamiseks tuleb teinekord ikka niit lbi kammida ja lind lendu hirmutada, sest aega on vhe, pole aga pevade kaupa niidu serval passida. Aga ma ei saa sdistada, kuna pole ise seda ninud. Rpina poldril palju liikumisvimalusi peale teede polegi, linde saab teelt vaadata ega peagi vees sumpama.

Kui polder oli intensiivselt pllumajanduslikult kasutuses, kas seal linde polnud?

Linde oli kindlasti, aga kui polder oli kuivendatud, siis oli ta lihtsalt le keskmise linnukoht. Seal oli ka heinamaid, mis sobisid varemgi pldlokesele ja rukkirgule. Linnustikku on seal uuritud ka varasematel aastakmnetel ning nd saab vrrelda muutusi: linnustiku mitmekesisus on suurenenud just veega seotud lindude arvelt.

Kas Rpina poldri kaitsekorralduskava on ka ellu rakendatud?

Tpset levaadet pole, aga sellega kipub olema nagu ikka projektidega: kui projekt lppeb, siis lppeb ka otsene tegelemine. Kuigi juhised ja tvahendid anti edasi, polnud seal kindlat inimest, kes oleks ritust jtkanud. Siis tuli ka looduskaitsereform ja mitu aastat Rpina poldriga vga aktiivselt ei tegeletud. Sel aastal on asi uuesti ksile vetud, oli ks suur kohtumine maaomanikega poldri teemal, et kuidas edasi minna. Ei saanud seal ise osaleda, aga nagu kuulsin, on mitmed ksimused samad nagu viis aastat tagasi.

Tulles tagasi alguse juurde: kas polder on ikka loodus, et teda kaitsta?

Sel teemal oleme ornitoloogiahingus pidanud vaidluskoosolekuid. Sama ksimus on niteks Ilmatsalu ja Haaslava kalakasvandustega, mis on linnuvaatlejate seas tuntud heade vaatluskohtadena ja nad ongi olulised pesitsus- ja peatusalad. Kas peaks midagi seal tegema vi linde kuidagi eriliselt kaitsma?
Olen hest kljest Eerik Leibakuga samal nul, et looduskaitse vhest raha tuleb jagada eelkige loodusmaastike ja looduslike koosluste hoiule. Aga samas on poldritel tegemist kunagise jrverse luhaga, mis oli varem samuti kevaditi le ujutatud. Seda kasutati heina- ja karjamaana ning seal elas sarnane mrgalade linnustik nagu praegu, ilmselt samuti vikekajakad, rukkirgud jne.
Praegust tegevust poldril vikski vtta varasema loodusliku ala taastamisena. Olen seal kinud hollandlastest looduse taastajatega, kelle meelest on Rpina poldri taastamisse vga vhe investeeritud, peaaegu midagi pole tehtud. Kige igem oleks nende arvates muidugi kaitsetamm vhemalt osaliselt eemaldada, et vesi liiguks nii, nagu ise tahab. See taastaks kohe endise olukorra. Minu poolest viks see olla lahendus. Samuti olen arvanud, et varasemal ajal tulnuks see kui looduskaitseliselt oluline maa riigile osta, kmmekond aastat tagasi ei maksnud see ka kuigi palju.
Looduse taastamist ei veta Eestis veel kuigi tsiselt, sest pealtnha on meil loodust palju. Seetttu ei saa ka ldsus aru mtetest metsi looduslikkuse taastamiseks pletada, jgesid kveraks kaevata vi poldreid uuesti le ujutada. Selliseid mtteid peetaks siin marurohelisteks.

Eks leujutatud poldriga kaasne ka teised probleemid: igal aastal ei saa vib-olla niita vi ei saa heina ra vedada.

Vib-olla polegi ige poldri mrjemaid alasid igal aastal niita, sellest on olnud ka juttu kaitsekorralduskava koostades. See hvitaks pikapeale mttad, mis loovad lindudele head pesitsustingimused. Tavaline sile heinamaa pole lindudele kuigi sobilik. Kui oleks looduslik luht, siis saakski vib-olla iga kolme aasta tagant niita.
Vahepeal, kui jrvepoolseid niiskemaid niite ei majandatud kmmekond aastat, hakkasid seal pajud kasvama ja niidud soostuma. Sel ajal oli lindude arvukus kige suurem. Aga sellist kooslust ei saa inimese vahelesegamiseta psivalt silitada, see pole kliimakskooslus: vimalus on kas lasta loodusel ise edasi areneda siis kujuneb ilmselt soostunud mets teistsuguse linnustikuga vi teine vimalus, tagasi prata majandatavaks soostunud niiduks nagu praegu.

Kas tead Plvamaal peale Rpina poldri ja misapargi veel linnukohti soovitada?

Nii kontsentreeritult liigi- ja isendirohkeid alasid rohkem polegi. Lbnitsa hoiuala on teistsugune, seal on hea vaadelda rv- ja veelindude rnnet, pesitsejad on Lbnitsas teisejrgulised. Seal neb kaugele ja enamasti rnde ajal on seal ka rohkesti linde.
Rpina misapark on thelepanuvrne seetttu, et ta on silinud suhteliselt metsikuna. Mulle tundub, et parke korrastades on moodi linud vanade puude asendamine uutega. Rpinas on linud sna hsti, ta on silinud sna metsikuna ja seetttu on seal ka rohkesti linde, enamasti kll tavalisi pesitsejaid. nsad puud on samuti olulised nahkhiirtele. Linnu- ja nahkhiirte kaitsjad on esialgu ikka peale jnud, nii et vanu puid Rpina pargis veel leidub.
Tamme-kirjurhn on testi Rpina pargi kuulsamaid liike. See oli esimene koht Eestis, kus ta pesitsemine testati. Selle avastas kohalik linnuhuviline Janek Eltermaa, kes seal linde rngastas ja tundmatu rhn lksu ji, mraja jrgi tamme-kirjurhn. Ta teatas sellest kohe mulle, kuna teadis, et olen rhnidega tegelenud. Kahekesi otsides nnestus tamme-kirjurhni pesa les leida.

Oled Rpinas kasvanud ja seal kandis palju ringi kinud. Mis kohti tasuks seal klastada?

Oleneb muidugi huvidest. Plvamaal on hsti kuulsaid kohti, nagu Taevaskoja, Meenikunno soo oma Pikeseloojangu majaga ning Akste sipelgakuningriik need on leekspluateeritud, nii et Akste on tulnud isegi klastajatele sulgeda. Teised huvivrsused on ldiselt vhe tuntud. Mulle endale meeldib vga VpsuBeresje-LbnitsaAudjassaare mbrus: eesktt just maastiku poolest. See on mitmekesine ja huvitav, seal on silinud ehe klamaastik, mis on armas. Vga huvitav ja vhe tuntud on ka Mustoja maastikukaitseala.
Rpina polder kidab ikka vaid linnuhuvilisi, teistel pole seal midagi vaadata. Kuigi nd on seal lihaveiste kari, mis tekkis LIFE projekti tulemusena. Mullu oli poldril vist juba peaaegu sada looma ning kevadise suurveega meenutab see karjamaa pisut rannaniitu. Kunagi oligi seal poldri serval lehmafarm ja poldril on ka varem lpsikarja peetud.

Enne oli juttu projektiphisest elust. Kuidas on sul endal praegu projektidega? Mis polder on nd ksil?

Jrgmine polder on Aardla ning htlasi RopkaIhaste kaitseala, millele Eesti ornitoloogiahing hakkab ilmselt kaitsekorralduskava koostama. Praegu pole see veel kindel, aga sinnapoole kipub minema. Viimasel ajal olen ornitoloogiahingu ttajana tegelenud sisekaemusega: vaatame endale otsa ja arutame, et kes me oleme ja kuhu lheme. Positiivsena saime nd esimest korda ornitoloogiahingu ajaloos valmis niteks pikemaajalise tegevuskava. Kik olulised mtted, mis ei piirdu vaid he projektiaastaga, said kirja pandud. Tegevuskava on varemgi ritatud koostada, aga seni polnud lpuni jutud.

Kas sa rhnidega ka veel tegeled?

Rhnid on sna unustatud projekt (naerab). See lppes kllastumusega, mletan, et ei tahtnud prast mitu aastat metsa seenelegi minna. Aga rhnid on ikka sdamelhedased, kui nad ette satuvad, ega ma pead krvale keera. Vahel ksitakse rhnide kohta infot ja eks ma pean siis eksperdina esinema.

Tamme-kirjurhni on igatahes viimasel ajal rohkem, teateid tuleb kogu aeg siit-sealt.

Jah, ta pesitseb ka Baeri maja lheduses, neid on aias igal kevadel nha, lendavad peaaegu tuppa. Tamme-kirjurhnid on meile testi viimase kmne aastaga tulnud. Aga teadetega kipub olema nii, et kui lind muutub sagedamaks ja bongarite jaoks ebahuvitavaks, siis ei viitsita enam leidudest teatada ning mingil hetkel kaob levaade, kuidas tamme-kirjurhnil meil lheb. Niteks senini on teda leitud parkidest, aga kas ta on kuskil ka metsa pesitsema linud? Luna-Eestist hakkas ta tulema ja alguses oli kaardil hsti nha, kuidas ta phja poole levis. Judis Kesk-Eesti jooneni ja ji sinna pidama ning me ei teagi praegu, kuidas ta end Phja-Eestis tunneb. Kas teda seal polegi vi lihtsalt ei viitsita enam thele panna, ei oskagi elda.

Mis sa peale t veel teed?

Viimastel aastatel on olen endale llatuseks avastanud, et kui nii pikalt ja kaua tegeleda lindudega, siis tvlisel ajal ma ei tahagi neid nha. Muidu olid kll t ja hobi hendatud. Nd eelistan looduses kies rohkem tutvuda ldhuvitavate kohtadega ja kohaliku kultuuriga ning eks ka selle kigus neb linde.


Riho Kinks on sndinud 10. aprillil 1977 Rpinas. Lpetas Rpina keskkooli 1995, seejrel Tartu likooli bioloogina 2000, lput ksitles rhnide elupaigavalikut. Ttanud Plvamaa keskkonnateenistuses 20032007 Euroopa Liidu LIFE-Nature projekti Natura 2000 biotoopide kaitse Rpina poldril juhina. Eesti ornitoloogiahingus alates 2008. aastast projektijuhina, oli Eesti keskkonnahenduste koja koordinaator. Kuulub Eesti ornitoloogiahingusse ja prandkoosluste kaitse hingusse.



Ornitoloogi ja looduskaitsjat Riho Kinksi ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012