Eesti Looduse fotov�istlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2010/6-7
Lbnitsa hoiuala

Kui Rpinast Vrskasse suunduda, tuleb peagi Vpsu ja sealt edasi prast Mdaje silda keerab tee vasakule Beresje, Lbnitsa ja Audjassaare klla. Siin asub Lbnitsa hoiuala, mille phivrtused on ulatuslikud sood ja rohumaad ning kaitsealused liigid. Hoiuala servale jb ka huvipakkuvaid prandkultuuriobjekte, nagu vanad kaluriklas.

Lbnitsa hoiuala asub Plvamaal peamiselt Mikitame vallas, vhesel mral jb loodeosa ka Rpina valda. Idast piirab ala Pihkva jrv, lnest RpinaKoidula maantee. Suuremad maanteed jvad hoiualast vljapoole, kohapealsed (pinnas)teed viivad Beresje, Lbnitsa ja Audjassaare klla, htlasi on need philised juurdepsuteed. Hoiuala pindala on 1542 hektarit, ala piirid kinnitati 2005. aastal.
Viimastel aastakmnetel on pllumajandus ja eesktt loomakasvatus hoiuala piirides tugevasti taandarenenud. Seetttu on siinsed sooalad ja rohumaad ndisajal enamjaolt vsastunud ning madalsoo vsastub ha kiiremini. Praegu on algset lagedat madalsood taastada ja sellisena majandada veel sna odav, kuid olukord vib 510 aastaga tunduvalt muutuda.
Hoiuala philine kaitse-eesmrk on hoida alles puude-psasteta madalsookooslused. Vhim eesmrk on pidurdada ala kinnikasvamist. Poolloodusliku alana oleneb see otseselt inimtegevusest ja selle intensiivsusest. Ka madalsoo- ja siirdesoo kasvab aja jooksul kinni, ent see protsess on mrgatavalt aeglasem kui aruniitude metsastumine.

Madalsoorohumaad ja osaliselt jrvelammid on piirkonnas pindalalt ks enim levinud ja sealjuures ka kige vrtuslikum kasvukohatp. Madalsoode rohustus domineerib enamasti niitjas tarn, rohkesti leidub ka soopihla, pudeltarna, pstkastikut, soo-piimputke jt. Sageli on madalsood vga mtlikud, mttaid moodustavad peamiselt mtastarn, aga ka eristarn.
Enamasti leidub vhemal vi rohkemal mral psaid, sagedamini hundipaju, ka tuhkrut paju, kahevrvilist ja lapi paju. Harva kasvab ka ksikuid kahe kuni viie meetri krguseid sookaski.
Madalsooalasid pole siin majandatud le 4050 aasta. Varem kasutati neid ulatuslikult saagivaeste karjamaadena. Eripraselt teiste Eesti piirkondadega vrreldes palgati niteks Vpsus karjased tallu terveks aastaks, see nib viitavat ka loomade talvisele karjatamisele. Samuti mainitakse, et hed suurimad karjad Setumaal olid Vpsus.
Tnapeval on pikemas perspektiivis kaheldav, et madalsooalad psivad lagedana. Kasu oleks vimalikult laialdasest karjatamisest. Siia sobiksid kindlasti ka oti mgiveised, kelle srad on laiemad kui tavalisel veisel ja loomad ei vaju seetttu nii kergesti mlkasse. Et vltida vsastumist, viks siin varakevaditi kulu pletada.
Paljud madalsoorohumaad on rohkem vi vhem vsastunud, moodustades vaheetapi madalsoode ja pajustike vahel. Sagedasemad psad on pajud, kasvab kaski, sangleppa ja raagremmelgat. Rohttaimestik sarnaneb madalsoorohumaade omaga, neist sagedamini kohtab angervaksa.
Lbnitsa Umbjrve mbruses on taimkatet mrgatavalt mjutanud koprad, kes on rajanud tugevaid kike ja kanaleid ning langetanud pajusid. Kuigi vsastumise tttu ei hinnata neid madalsoid niivrd kui eelkirjeldatuid, vib selle looduskaitsevrtust pidada siiski vhemasti keskmiseks.
Rohu-siirdesood leidub LbnitsaAudjasaare vahel. Madalsoo rabastumise tundemrgid on hsti nhtavad. Erinevalt madalsoost valitsevad samblarindes turbasamblad ning rohkesti kasvab jhvikat. Rohustus on sage liik niitjas tarn, leidub ka harilikku ja hirsstarna, konnaosja, soo-seahernest, ubalehte ja soopihla. Need alad pakuvad huvi jhvikakorjajatele.

Niisked prisaruniidud ja liigivaesed soostunud niidud on piirkonnas seotud omavaheliste leminekutega. Enamasti on tegemist prisaruniitudega, mille madalamates kohtades leidub soostunud niidu laike. Mned prisaruniidud on olnud 3040 aastat tagasi kasutusel pllumaana, ent praeguseks on nad oma kunagised kultuurniidu tunnusjooned peaaegu minetanud, mistttu on phjendatud nende arvamine poollooduslike koosluste hulka.
Taimkattes domineerivad peamiselt luht-kastevars ja soonurmikas, harvem suur parthein vi jneskastik. Kuivematele niitudele on huvipakkuvamatest liikidest omane sugapea, niiskematele aga niit-krvekmen mlema liigi philine leviala jb meil Lne-Eestisse.
Enamikule niidualadest on iseloomulikud ksikud psad, kusjuures vsastumine kipub laienema. Valdavalt pole niidualasid majandatud kmmekond aastat. Kui neid ka edaspidi ei majandata, vheneb niitude vrtus jrjepanu, praeguse hinnangu jrgi viks niitude vrtus olla keskmine.

Pajustikud kuuluvad siin osalt jrve- ja jelammi kasvukohatpi, osa on aga ilmselt tekkinud endistele madalsoodele. Pajustike psarinne on enamasti kolme kuni viie meetri krgune ja psaste katvus on vhemalt 60%.
Lausaline pajustik vib sellisena psida aastakmneid, sest tingimused pole puude trkamiseks soodsad. Siiski on kohati pajude vahel 412 meetri krgusi kaski, sangleppi ja haabu ning see viitab pajustikele kui suhteliselt lhiealisele arenguetapile: pajustikest kujunevad edaspidi lammi- ja soometsad.
Pajustike looduskaitsevrtust ja selle hindamise kriteeriume pole Eestis eraldi uuritud, kuid kogemuslikult vib nende vrtust pidada vikeseks. Ilmselt ei ole otstarbekas neid lausaliselt raiuda ja pda majandada madalsoo- vi soostunud niiduna. Kne alla viks tulla hakkpuidu varumine, ent soise pinnase tttu on seegi majandamisviis vheperspektiivne.

Metsadest leidub piirkonnas madalsoo- ja soostunud metsi ning laanemetsi. Madalsoometsad on kujunenud endiste madalsooniitude asemele, nende vanus on 3050 aastat ja krgus keskmiselt 78 meetrit. Enamasti on need kaasikud mne sanglepa ja raagremmelgaga. Alusmetsas kasvab hredalt pajusid, hre pilliroog ja suur parthein. Puistu nooruse ja vljakujunematuse tttu on piirkonna madalsoometsade looduskaitsevrtus vike.
Soostunud metsa leidub ala kirdeosas. Mets on mitmesuguse vanuse ja koosseisuga, enamasti kasvavad puistus haab, sanglepp ja kask. Keskmiselt tihedas psarindes sirgub sangleppa, toomingat, haaba, pihlakat ja punast leedrit. Rohustu on hre, rohkesti kasvab krvengest ja luht-kastevart.
Kunagi on mets olnud karjatatav, see on lppenud 810 aastat tagasi. Metsana on ala vikese vrtusega, aga kui harvendada ja taastada karjatamine, kujuneks paigast vrtuslik puiskarjamaa.
Ainuke vanem ja paremini vljakujunenud metsatp hoiualal on laanemets, mida leidub Laossinast phja pool. Mets on suhteliselt hevanune: ei vasta plismetsa ega kuigivrd ka loodusmetsa kriteeriumidele. Puistus on peamiselt mnd ja kuusk, psarindes vohab peamiselt kask, vhem paakspuu, kadakas ja kuusk.
Rohurindes kasvab sagedamini ohtene snajalg, mustikas, pohl, kerahein, kitsemurakas, harilik vaarikas ja llatuslikult kurekell, kes Eestis on levinud peamiselt lneosas. Siin on ta ilmsesti metsistunud eemalasuvatest kladest.

Kaitsealused taimed ja loomad. Haruldastest taimeliikidest kasvavad alal teise kaitsekategooriasse kuuluvad russowi srmkpp, tpiline srmkpp ja kiirjas ruse, kolmanda kaitsekategooria liikidest kahkjaspunane srmkpp.
Sammaldest kasvab hoiualal likiv kurdsirbik (Hamatocaulis vernicosus), kes on kantud loodusdirektiivi teise lisasse ja IUCN punase raamatu nimestikku. Lbnitsa likiva kurdsirbiku leiukohta peetakse Eestis kmne parema leiukoha hulka kuuluvaks. Kui piirkonda detailsemalt uurida, leitaks kaitsealuseid liike ilmselt veelgi.
Kaitsealustest linnuliikidest pesitsevad hoiualal vi selle vahetus lheduses meri- ja kalakotkas, hp, valge-toonekurg, sookurg, tpikhuik, rukkirk jmt. Tihti vib nha saagijahil rvlinde viusid, loorkulle, kotkaid, kana- ja raudkulle jt., siin elutseb soorts ja hallgija.
Linnuhuvilistele on hoiualal parim vaatluskoht Lbnitsa ja Audjassaare kla vahele randa ehitatud linnutorn. Torni lhedusse jb Venemaale kuuluv Kulkna ehk Kolpino saar. Siit neb hsti jrvel peatuvaid veelinde, tuleb vaid arvestada, et vaatlemist vib segada varahommikune pike.
Teine hea vaatluskoht on Beresje kla lneserva krgendik, kuhu juab klast lbi sites. Siit neb vaatetorude abil hsti Lmmijrve lunaosa Salusaare piirkonda. Beresje Umbjrvel vib sageli kohata mustviireid ja vikekajakaid [1].

Prandkultuur. Lbnitsa kla olevat oma nime saanud Peeter Esimeselt, kes kinud siin suviti puhkamas ja randade ilu nautimas (ljubovatsa). Teise versiooni jrgi vaadelnud Peeter Esimene Phjasja ajal Lbnitsa melt mbrust ja pannud ilusa vaate prast klale nime. Kla on esimest korda mainitud Pihkva hingeloenduse raamatus 1582. aastal nagu ka Beresjet.
Ndisajal on Lbnitsa saanud kuulsaks oma sibula ja kalalaadaga. Juba peaaegu kmnendat korda kib tuhandeid inimesi nii lhedalt kui ka kaugelt iga-aastasel Lbnitsa laadal talveks sibulat hankimas ning kuivatatud ja vrsket kala ostmas. Peale sibula ja kala saab laadalt igasuguseid muid kaupu: juurvilju, telgedel kootud prandatekke, puust vi savist valmistatud tarbeesemeid, mett, kurki jne.
Beresje kla on oma nime saanud arvatavasti venekeelsest snast berjoza kask. Kla on tavaprane Peipsirne kalurikla, kus talud asetsevad ridadena Lmmijrve kaldaga rbiti. Beresje on ainuke kla Setumaal, kus tnini elavad vanausulised. Palvelat klas pole, vanausuliste surnuaed on kla lneosas.

1. Ots, Margus; Paal, Uku 2008. Eesti linnuvaatleja teejuht. Tnapev.

Toomas Kukk (1971) on koostanud Lbnitsa hoiuala kaitsekorralduskava, mida pole seni jutud kinnitada.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012