Eesti Looduse fotov�istlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Ajalugu EL 2010/6-7
Ajalugu

75 aastat tagasi

Liivakuhikud, esinedes sporaadiliselt, on siiski niivõrra sagedad, et annavad maastikule omapärase ilme, paistes tasasel maastikul silma eriti veel selle tõttu, et on kaetud mändidega. Selliseid kuhikuid näeme igasuguses arenemisastmes: seal kasvab salk madalaid mände, mida ümbritseb liiva sisse tekkinud ümmargune vagu; juba on vagu tunginud huumuskihini; seal on läbi lõigatud kõik mullakihid; varsti seisab vaatleja ees kujunenud liivakuhik oma tüüpilise ehituse ja taimkattega; hiljem hakkab kuhik hävima: mullapinnale kuhjatud liiv on suuremalt osalt ära kantud ning ühes sellega paljandunud männi juured; viimaks annavad liivakuhikute olemasolust tunnistust üksnes järelejäänud madalad liivakünkad ning neis leiduvad kuivanud männiosad. [Eduard Markus: Vilo luitemaastiku tekkimiskäik, 1935]

50 aastat tagasi

Kui zooloogile-süstemaatikule tähendab ämblikulaadne vaid nelja jalapaariga lülijalgset looma, siis on laiemas üldsuses selle loomarühma ümber püsinud müstika ja salapärasuse oreool, mis on tingitud ebausust, paljudest ämblikega seotud vanasõnadest, väljenditest ja rahvapärimustest, aga ka sellest, et siia kuulub hulk inimesele mürgiseid liike. Skorpione ja ämblikke tuleb tõesti pidada mürgisteks loomadeks, sest nad kõik on varustatud mürginäärmetega. Siiski on kaasajal tuntud 600 skorpioniliigist ja 25 000 ämblikuliigist enamik võimelised oma „mürgirelva” kasutama ainult mitmesuguste putukate halvamiseks ja surmamiseks. [Asta Vilbaste: Tarantel, karakurt ja teised mürgised ämblikulaadsed, 1960]

25 aastat tagasi

Olen veendunud ja seda kinnitavad uurimised, et meie vabariigi praeguse keskmise põllumajandustootmise intensiivsuse tasemel saab rakendada tasakaalustatud agrobioloogilist ökosüsteemi. Kuid selle eelduseks on sõnnikumajanduse korrastamine. Millised on siis olnud meie põhilised vead selles valdkonnas? * Koonerdamine sõnnikuhoidlate ehitamisel, masinate tootmisel, hädatarvilike tööde tegemisel. * Kunagi levinud väärarvamus, et suurtootmises lahendatakse mullaviljakus kemiseerimisega, sõnnikust kui kahjulikust kõrvalproduktist tuleb aga lahti saada. * 70-ndatel aastatel rakendatud läbimõtlemata tehnoloogia: sõnniku veega uhtmine. * Teaduse saavutuste aeglane rakendamine. Siin tuleb kord majja luua. [Arnold Rüütel: Õigesti korraldatud põllumajandus ei ole keskkonnavaenulik, 1985]



Loodusajakiri
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012