Eesti Looduse fotov�istlus
05/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
KAITSEALAD EL 05/2002
Andsu jrvede maastikukaitseala

Pille Saarnits

Haanja krgustiku phjaserval, Vru linnast veidi luna pool paiknevad teineteisest vaid poolesaja meetri kaugusel Andsu ssarjrved Edejrv ja Perajrv. Varasemal ajal on seal ilmselt olnud ks suurem veekogu, mis veel mnekmne aasta eest suurvee aegu oma endist palet ilmutas.

Edejrve (tuntud ka Jaanijrve nime all) pindala on 1,6 ha ja suurim sgavus 6,8 m, Perajrve vastavad nitajad on 1,4 ha ja 12,4 m. Eesti 50 sgavama jrve hulgast jb Perajrv kll napilt vlja, aga nii vikese veesilma puhul ratab selline sgavus kll thelepanu. Mlemad jrved toituvad peamiselt oruveerudelt valguvast veest ja sademetest. Perajrv on lhtejrv, kuhu voolab vaid vike kaldaallikas ja lunast ajutine oja, kuival ajal sissevool lakkab. Kraavi kaudu voolab vesi Edejrve, mille lneotsast lhtub nrk vljavool Vhkjrve. Vesi on jrvedes rohekaskollane ning hea lbipaistvusega (kuni 4 m), jrvetbilt mratletakse mlemat kihistunud kalgiveeliseks rohketoiteliseks veekoguks.

Jrvede kaldad on suures osas pehmed ja mrjad. Rohkem on soostunud Edejrv, kige tugevam on kallas Perajrve kaguosas: seal on jrve phi lausa liivane, mujal jb see mudaseks Perajrves vhem, Edejrves rohkem. Perajrve liivasephjalises kaguosas kiakse agarasti suplemas, varem asus siin koguni ujula.


Krged kalda-alad (suhteline krgus kuni 40 m) on kikjal inimtegevusest mjutatud. Luna- ja idaosa mgesid katab kuuse, mnni ja kase segamets, Perajrve kagukaldal paikneval Andsumel asub endine suusaspordikompleks kahe hppeme ja slaalominlvaga.


Andsu jrvede looduskaitselugu sarnaneb paljude teiste kaitsealade omaga. Vajadus kaitsta vrulaste armastatud puhkekohta tekkis juba aastakmnete eest. 1962. aastal veti jrved koos 100 m laiuse kaldaribaga kaitse alla kui kohaliku thtsusega veekogud. 1985. aastaks oli selge, et tegelik kaitse nuab enamat, ja kaitsealust territooriumi laiendati 36 hektarini. Maastikukaitsealast saab rkida alates 2001. aastast, kui valmis uuendatud kaitse-eeskiri. htlasi suurenes siis kaitseala pindala 51 hektarini: see tulenes philiselt vajadusest muuta piir ka looduses jlgitavaks.

Uue eeskirja kohaselt on Andsu jrvede maastikukaitseala loodud eelkige hoidmaks looduskauneid jrvi ja liigestatud reljeefiga puhkemaastikku, kogu kaitseala on mratletud piiranguvndina. Looduses viibijale thendab see lhidalt jrgmist: jalgsi liikujale kaitseala piiranguid ei sea, jalgrattad ja mootorsidukid peavad aga psima neile ettenhtud teedel vi parklates; telkida ja lket teha tohib selleks ettevalmistatud paikades ning kala vib pda kasvi paadist, kui sel just mootorit kljes pole.

Kellel tsisem huvi, saab lubatu ja keelatu kohta tpsemalt lugeda kaitse-eeskirjast (RT I 2001, 91, 550), ksimustega vib prduda ka Vrumaa keskkonnateenistusse.




Kask, Ilmar 1964. Eesti NSV jrvede nimestik. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.


Memets, Aare 1977. Eesti NSV jrved ja nende kaitse. Valgus, Tallinn.


Tomson, Pille 2001. Andsu jrvede MKA kaitse-eeskirja ekspertiisi tulemused. Ksikiri ITK loodusbroos.




Mrt Holtsmann
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012