Eesti Looduse fotov�istlus
2010/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2010/8
Kas meie suved on nd edaspidigi niisama kuumad?

Pikaajaline ilmaennustus on nagu krvalekaldunud vasika rada. Seda Ameerika poeedi Sam Walter Fossi (The Path of the Calf, 1895) luuletust on sageli kasutatud selleks, et muuta majandustuleviku prognoose vrvikamaks. Me ei tea, milline eluolu ootab meid aasta vi paari vi kmne prast ning samamoodi ei ole meile antud ka usaldusvrset pikaajalist ilmaprognoosi. Kliima pole konditsioneer ega kodune kasvuhoone, mida saab vajaduse korral reguleerida.
Maailma meteoroloogia organisatsioon (edaspidi WMO) tunnistab oma liikmesmaades, kuhu ka Eesti kuulub, jrgmisi pikaajalisi prognoose andvaid ilmakeskusi: ECMWF (asukoht Reading, UK) prognoos on kasutusel ka Eestis, Metoffice (Exeter, UK), MeteoFrance (Toulouse), BoM (Austraalia), CMA (Hiina), NOAA (USA), JMA (Jaapan), KMA (Luna-Korea), MSC (Kanada), SAWS (Luna-Aafrika) ja Venemaa hdrometeoroloogiakeskus.
Lisaks veel mned keskused, kes teevad pikaajalise prognoosi vallas koostd mitme teadusasutusega, niteks IRI (USA). Eesti ilmateenistus sellesse nimekirja ei satu, sest eales ei leitaks selle jaoks raha. Kll aga vib mni otsiv vaim ksikult sellesse seltskonda sattuda.
Kui vaadata keskuste nimekirja, siis leiame sealt need, mis on ajast aega kuulunud korduvate loodusfenomenide piirkonda: mussoonkliima ning troopiliste tormide ala, ning teised, kes peavad maadlema ookeani-mandri kliimailmingutega. Viimaste hulka kuulub kaudselt ka Eesti.

Kuigi Eesti ilmateenistus pole volitatud pikaajalist prognoosi andma, on probleemiga pikalt siiski kursis oldud. Nukogude ajal vajas ennustust suurpllundus, hiljem on peamised tellijad olnud sadamad, sest on ju oluline teada, millal jkate tekib ja millal see meilt kaob.
Kuna ldsuse huvi on pikema prognoosi vastu learu suur, selle asemel et jlgida, mis su pea kohal just hetkel toimub, siis esitan mned ammused thelepanekud.
Talv: klmale talvele jrgneb klm vi normilhedane kevad, normilhedane suvi (mitte soojem, nagu tnavu), soojale talvele jrgneb tavaliselt soe kevad ning suvigi on normilhedane vi pisut soojem.
Kevad: klmale kevadele jrgneb kas normaalne vi klm suvi, soojale kevadele jrgneb tavaline vi isegi veidi soojem suvi.
Suvi: klm suvi ei tle midagi sgise ega ka talve kohta, soojal suvel on seosed jrgnevate aastaaegadega samuti nrgad.
Sgis: klm sgis ei tle talve kohta midagi, soe sgis annab eelistuse normilhedasele vi soojale talvele.
ksikud kuud aastaaja vltel vivad olla suure krvalekaldega, kuid kolme kuu kokkuvte annab ldisema tendentsi.

Eesti ilmateenistus annab lisaks ECMWF-st saadaval olevale nelja ndala ja hooaja prognoosile ka ksnes kohalikul andmebaasil phineva he kuu prognoosi ning sadamate jaoks ka talvise hooaja prognoosi. Meetod on igivana, kuid siiani mitmel pool kasutusel krvuti uuemate, suurt arvutusmahtu nudvate ennustustega. Jooksva kuu temperatuuri ja ilmamustrite kigu jrgi ptakse leida analooge jrgneva kuu vi paari jaoks. Tulemused on vahel vildakad, siis jlle llatavalt head.
Nd siis tagasi isepise vasika juurde. Mtlen siin tnavust aastat, mil selgelt on olnud lekaalus kontinentaalse kliima ilmingud: klm ja pikk talv, valdavalt krgrhualad ning selgelt antitsklonaalse iseloomuga juuli. Kas peaksime kohe arvama, et nd oleme suure Euraasia mandriga hes hingamises ning klmad talved ja kuumad suved jrjepanu tulekul? Ei usu, sest globaalne tsirkulatsioon mrab meid endiselt lnetuulte vndisse ja Atlandi mjud ei kao kuhugi.
Pigem usun, et kre talv kib kaasas Pikese viksema aktiivsusega. Pannes meie viimased klmad talved (1965/66, 1978/79, 1984/85, 1986/87, 1995/96, 2002/03, 2009/10) ajateljele koos Pikese 11-aastase tskliga, vib igaks seda tuvastada.

Kui veel rkida Pikese aktiivsusest, siis ksi sellele tuginedes vib lhemas perspektiivis jlle kraavi sita. Tundsin mned aastad tagasi ht inglise oma arust suureprast pikaajalise prognoosi levitajat, kelle teooria jrgi olid kik maapealsed ilmailmingud otseselt seotud Pikesel toimuvaga. Ei sobinud need prognoosid ei meile, veel vhem hendkuningriigile, kus kohalik ilmateenistus teda lausa arlataniks pidas.
Ja veel kord vasikast rkides ei saa mda minna sja lppenud kuumalainest, mille tekitas sna haruldane ilmamuster, kus Venemaa kohal psinud krgrhuala lunaservas ning Musta mere rest Lnemere rde ja siis veel rohkem le Rootsi lnde kaldunud tsklon ti Narva-Jesuu ilmajaama jaoks juulikuu uue krgeima nidu 34,5 C, absoluutsed kuumarekordid Soome (Joensuu lennujaam 37,2 C) ning ilmselt ka Karjalasse ja Koola poolsaarele.
humass, mis need rekordid teoks tegi, oli prit algul Kaspia lhedusest. Valvsaks ei tee mitte ksik number ,vaid jrjestikku kestnud kuuma ilma (le 30 C) psivus: Vrus seitse peva, Jhvis viis peva.
Kas augustis viks midagi taolist veel korduda? Vastus on jah, kuid tenosus on vike, sest pev lheneb ja tenoliselt saavad lekaalu lne poolt saabuvad humassid.
Kuigi Eesti absoluutne kuumarekord +35,6 C prineb augustist (1992. a. 11. august, Vru), oli see vaid he peva saak. Seegi protsess oli limalt haruldane, kus Lne-Euroopas pikalt kuumenenud humass suutis peaaegu muutumatult meidki klastada ning alles siis itta lahkudes jahtuma hakata.
Suured krvalekalded arvutatud keskmisest foonist jvad korduma, kuid ei superkompuutrid ega klimatoloogid, ammugi mitte meteoroloogid, kes tegelevad maailmas rohkem lhiaja ilmaga, suuda neid tpselt ette nha. Tstke silmad sagedamini taeva poole ja imetlege tnuga, mis meile koju ktte tuleb. Vaheldusrikkuses ongi kogu mngu ilu.



Merike Merilain, Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudi (EMHI) ilmaprognooside osakonna juhat
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012