1960. aastatel silo- ja meetaimena Eestisse toodud Sosnovski ja hiid-karuputk on saanud ligi 50 aastat aega meil kanda kinnitada ja levida. See on andnud liikidele hüppelaua, mille järel on tunduvalt muutunud meie maastik ja kooslused. Keskkonnaametile on praeguseks teada ligi 1300 hektarit karuputkega kaetud alasid; suurimad kolded asuvad Harjumaal Sigula ja Liivi külas, Jõgevamaal Härjanurme külas, Saaremaal Haeska külas, Viljandimaal Polli ja Viiratsi piirkonnas ning Ida-Virumaal piirialadel.
Korraldatud üle-eestiline putketõrje sai alguse 2005. aastal, kui tõrjuti 235 hektarit kolooniaid. Tänavuseks aastaks on tõrjet tehtud umbes 1250 hektaril; viie aastaga on suudetud puhastada umbes 200 hektarit. Oluline on olnud ka tõrjutud kolooniate hõrenemine ja taimede leviku tõkestamine. Tööde siht on hävitada sel aastal sirgunud taimed, et ei tekiks uusi seemneid ja väheneks mullas sisalduv seemnepank: karuputke seemned püsivad idanemisvõimelisena kuni kaheksa aastat, seetõttu ei tohiks ükski taim koloonias viljuda.

Riigihanke tulemusena on keskkonnaamet tänavu sõlminud 35 lepingut, mille järgi mürgitatakse karuputke taimi käsitsi herbitsiididega või kaevatakse välja labidaga, et säästa elustikku. Kokku läheb tõrje maksma umbes 5,2 miljonit krooni, mis eraldatakse Euroopa regionaalarengu fondist.
Augustis vaadatakse tõrjetööd üle ja seejärel saab öelda, kas tõrje oli tulemuslik või kus kerkis probleeme. Praeguseks kontrollitute hulgas on olnud nii vigadeta töid kui ka neid, mis vajavad veel lõpetamist ja parandamist.

Keskkonnaameti koduleheküljel www.keskkonnaamet.ee leiab teadete alt mitmesugust infot karuputke tõrje kohta: kehtiv ohjamiskava, tõrje juhend, voldikud, pildimaterjal ja film karuputke võõrliikidest eesti ning vene keeles. Lisaks on viide maa-ameti kaardirakendusele, kus kõigil soovijatel on võimalik vaadata, mis kolooniaid on sel aastal tõrjutud. Leheküljel toodud kontaktide kaudu saavad kõik huvilised edastada teavet karuputke leidude kohta, mis ei pruugi keskkonnaametile teada olla. See informatsioon on väga teretulnud, kuna aitab saada ülevaadet liikide levikust Eestis ja andmeid, kuidas korraldada tõrjet järgmistel aastatel.
Kindlasti kutsume üles maaomanikke, kohalikke huvirühmi ja omavalitsusi ise tegema tõrjet, sest seatud siht vabaneda ohtlikest karuputkedest Eestis vajab järjepidevust, rasket tööd ja ühist huvi.