Eesti Looduse fotov�istlus
2010/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Elulood EL 2010/8
Aleksander Niine 100

Teatmeteostes kordub: Niine (aastani 1936 Spuhl), Aleksander, maastikuarhitekt. Teadlase 100. snniaastapeval tema elutd meenutades ilmneb, et tegelikult ei saanud Aleksander Niine teha petatud maastikuarhitektile kohast td. Toonastes oludes sai ta ttada tavalise aia- ja haljasala kujundajana. Vaid mned ksikud projektid ja teadust viitasid tema haritusele ja neidki ei rakendatud tielikult ellu.

Kigepealt tuleb kummutada palju korratud vide, nagu oleks Aleksander Niine olnud maastikuarhitektuuri ppejud (EE) ja koolitanud maastikuarhitekte (EKABL, EABL). Selliseid termineid oleme tarvitanud tagantjrele. Sjajrgsel Stalini ajal sellist sna veel ldkibivas eesti keeles polnudki. Isegi kui Aleksander Niine jaoks oli see sna tlkevariandina tuttav, ei tohtinud seda kasutada. Iluaianduses ei vinud kasutada isegi aedniku ametinimetust. Nn. Miturini ajal tegelesid aiandusega aiandusagronoomid, haljasalade ehitajad, remontijad ja hooldajad, haljastuse tdejuhatajad, brigadirid ja haljastustlised. Niine pilased said Eesti riiklikust kunstiinstituudist aia- ja pargikujunduse kunstniku diplomi.
Kuigi tol ajal rgiti palju looduse mberkujundamisest, meldi selle all eelkige soode kuivendamist, uudismaade leskndmist, jgede lespaisutamist hdroelektrijaamade jaoks, isegi Siberi jgede (voolusuuna) mberpramist. Philine hdlause oli, et looduselt tuleb vtta, ootamata armuande. Pris aednikud olid vaid need, kes Miturini eeskujul kasvatasid ja aretasid viljapuid, mis andsid saaki.

Aiaarhitektuuri eriala petati praeguse kunstiakadeemia eelkijas vaid lhikest aega, aastail 19441955. Aleksander Niine luges kll hiljemgi arhitektidele kogu stuudiumi jooksul mne tunni aiaarhitektuuriga seotud aineid. Aga tema pilase Vaike Parkeri snul ei pidanud Niine isegi neid vheseid aiaarhitektuuri erikursuse phiainete loenguid, vaid petas veidi vikevorme (pingid, ronitaimede toestamine jne.) ja mnd muud krvalisemat distsipliini ning oli dotsendi kohusetitja ametikohal (19441950). ppinud teadlase alarakendamise phjused peitusid ilmselt tema minevikus: Aleksander Niine oli vlismaal ppinud, oskas vrkeeli ning vimude arvates polnud seeprast nukogude noorsoo petajana kuigi usaldusvrne.
Aia- ja pargikujunduse kateedri juhataja oli Arnold Alas, Edgar Velbri luges aianduslikku kompositsiooni (aiakujundust), Peeter Tarvas arhitektuurset osa ja Nora Tammoja dendroloogiat. Iga aastal veti vastu kaks-kolm lipilast, kellest nii mnigi jttis pingud pooleli vi lks le teisele erialale, nii et enamasti lpetas kursuse vaid ks lipilane. Juuresoleval fotol on peaaegu kik tollased diplomeeritud aiakunstnikud kpsemas eas hel pildil.

Kige viljakam ja htlasi viimane periood Aleksander Niine elus oli teadust teaduste akadeemia ssteemis (alates 1950), peaasjalikult Tallinna botaanikaaias alates selle asutamisest 1961. aastal. Teatmekirjanduses kordub sageli viga, nagu oleks Niine botaanikaaias ttanud maastikuarhitektuuri osakonna juhatajana. Sellist osakonda pole kunagi olemas olnud. Niine ttas iluaianduse (tollane nimetus dekoratiivaiandus) sektoris, mille juhataja oli botaanikaaia loomisest kuni oma surmani (1977) Vello Veski; mitteametlikult vidi Niinet ksi vi koos paari aspirandi vi abilisega parimal juhul trhmaks nimetada. Maastikuarhitektuuri sektor loodi alles 1979. aastal, kui Niine oli juba mitu aastat tagasi surnud.
Aleksander Niine kige thtsamaks tks tulebki pidada Tallinna botaanikaaia ldplaneeringut (19591968) ja selle mne osa detailsemat lahendust (rosaarium). See ldplaneering oli toona Nukogude Liidus esimene omalaadne botaanikaaia planeering, kus osaliselt taimesstemaatiliste rhmadena ja osaliselt taimegeograafilisel printsiibil paigutatud taimed olid htlasi maastikuarhitektuuriliselt esteetiliselt terviklikuna kujundatud. Tielikult pole kavandatut kunagi teoks tehtud ja taimegeograafilised osakonnad on jnud vaid unelmaks, nagu tollased plaanid enamasti.

Rakendatud ja rakendamata jnud kavandid. Botaanikaaia rosaariumi krval on ks vheseid Aleksander Niine elluviidud ja sellisena alal hoitud projekte nn. Viru tnava nurk Tallinna kesklinnas (1945). Ka Tnisme Vabastajate vljaku projekti autorina (1945) on tihti kirjas Aleksander Niine, kuid tegelikult osales ta ainult hena ideekavandite tegemisel. 1957. aastal projekteeritud Miturini tnava vikelastepark (praegune Falgi park Suurbritannia saatkonna ees) ji tiesti tegemata, kuigi teatmeteosed vidavad, et see olevat Niine projekti jrgi tehtud (seal kasvasid juba varemgi puud).
1946. aastal kavandatud puudega haljakud praeguse Rvala puiestee ning Estonia ja ndse vlisministeeriumi vahel on Aleksander Niine kavandatud ja koolipilaste istutatud. Stalini ajal pidid hekid olema sirged ja pinke ei lubatud (kik pidid ttama, mitte istuma). Paarkmmend aastat hiljem, kui hekid vajasid uuendamist ja Stalin oli surnud, kavandas Vaike Parker sakilisemad hekid ning nendesse sakkidesse ka pingid ja lilled. 1969. aastal Lenini 100. snniaastapevaks kavandatud Jgala looduspark ji phiosas rajamata. Teostamata ji ka 1966. aastal kavandatud TPI peahoone ja ppehoonete mbruse ja uede haljastus, kuid samal aastal kavandatud Tartu riikliku likooli peahoone esised mururibad ja peahoone tagused omaprased kaarjad kivist knniteed kahel pool hoonet tehti valmis, kuigi muu plaanitud taimestus jeti ra.
Maa-asulatest on suuresti Aleksander Niine projekti jrgi tehtud Vrtsjrve limnoloogiajaama (1961) ja Travere observatooriumi (1959) planeering ja haljastus, viimane on ka Eestimaa ainus nide 5060 aastat tagasi korralikult kavandatud ja rajatud haljastusega asulast. he autorina osales Niine ka kauni Karksi-Nuia paisjrve kavandamisel (1968).

Aleksander Niine teaduslikud phimtted. 1965. aastal kaitses Aleksander Niine pllumajandusteaduste kandidaadi t Maastikuarhitektuuri probleeme Eesti NSV-s, mis ilmus raamatuna [1]. Eestikeelsetest erialaraamatutest oli see esimene, kus seletati maastikuarhitektuuri mistet, olemust ja thtsust, selle printsiipide rakendamise vajadust pllu- ja metsamajanduses, aga ka linna- ja tstusmaastikul. T vis olla n.-. riiklik tellimust, igal juhul sai ehituskomitee seda kasutada kulude kokkuhoiu teadusliku phjendusena just alanud mgede kavandamisel ja ehitustde eelarvete vhendamisel.
Aleksander Niine t tstis esteetilisuse ja funktsionaalsuse krval niisama thtsaks konoomsuse: kujundusidee pidi lhtuma kige sstlikumast lahendusest. Kige otstarbekamaks hindas ta odavaid kodumaiseid kuuski, kaski ja mnde. Niine kirjutas, et mitmesugused kapitalistlike maade iluaianduses kasutatavad sordid ja vormid (leinavormid, valge-, kollase- ja kirjulehised ning tidisielised sordid) on tegelikult haiged ja ebanormaalsed mutandid ja tnapeva esteetiliste nuete kohaselt neid kauniks pidada ei saa, sest haigete ja vigaste organismide ngemine [---] ratab vaatajas ainult liialdatud sentimentaalsust [1].
Viks arvata, et selline praeguste tekspidamiste kohaselt rmuslik seisukoht pidi vlismaal ppinud ja vlismaa iluaiandust ninud mehele olema kuidagi pealesunnitud, kuid vaadates arhitektuurimuuseumis Aleksander Niine projekte ja kavandeid, selgub, et ta planeeris niimoodi ka selliseid krvalisi kohti, kus riigi silm ei pruukinud kuigi terav olla. Nii on niteks kogu Kullamaa asula haljastusse projekteeritud 10 000 kuuske, 14 kaske, 15 tamme, 9 pihlakat ja mned hbekuused, mis olid vist juba olemas. 1972. aastal kavandatud Rannamisa aianduskooperatiivi Kratt hele krundile on ette nhtud mnd, kask, una-, ploomi- ja kirsipuud, hekkideks liklehised tuhkpuud, arooniad, sirelid ja vaarikad, lisaks mned pargiroosid. Ka tema koduaias Tallinnas kasvavad tnini tema istutatud kuused ja kased.
Eitavalt suhtus Aleksander Niine ka parkide rajamisse: ldse on park kui maastikuarhitektuurilise loomingu vorm ainult ajaloolise thtsusega, ega vasta enam tnapeva nuetele [2]. Nukogude ajal ei rajatudki Eestimaale htki parki, v.a. paar ppeotstarbelist dendroparki. Niine kirjutas: Eriti suur oht seisneb kaasajal kapitalismimaades loodavate aedade ja parkide kopeerimises. Kapitalismimaade kaasaegse populaarteadusliku iluaiandusliku ajakirjanduse veergudel populariseeritakse laialdaselt romantistlikku ja sentimentalistlikku ilutsemist. Tuleb arvestada, et kapmaades on oluline vistlus igal kutsealal. Sageli ptakse originaalitseda, vaatamata sellele, kas see on kige otstarbekam lahendus [2]. Niine soovitas kujundada loodust teaduslikul alusel ja kige otstarbekamal moel.

Mitme raamatu kaasautor. Peale Maastikuarhitektuuri probleeme Eesti NSV-s kirjutas Aleksander Niine veel paar raamatut ja mne ka kellegi teise teadlasega kahasse. Mitmes kogumikus on avaldatud tema pikemaid artikleid, ajakirjanduses lhemaid ksitlusi. 1961. aastal ilmunud 360-lehekljeline Ilupuud ja -psad (koos Vello Veskiga) oli ehk kige oodatum ja kasutatum. Tollase Tallinna botaanikaaia teadlaste petuse jrgi oli ka selle raamatu soovitusnimekirjades vga vhe aedsorte: vaid 5 sirelisorti, 2 ebajasmiinisorti ja 31 roosisorti. lejnud olid kik looduslikud liigid vi nende alamliigid (3), teisendid (60) vi vormid (90). Tpsustuseks tuleb siiski tdeda, et mnedki vormid ja teisendid on ndisaegse ksitluse jrgi iluaianduslikud sordid. Vrdluseks mainigem, et tnapeval on Euroopas kasutusel umbes 25 000 iluaianduslikku puu- ja psasorti.
Teine vga menukas raamat oli Individuaalehitaja ksiraamat, mille phiautorid on K. Aarmann ja Arvo Veski. Aleksander Niine kirjutatud on aiaplaneerimise ja -rajamise peatkk. Tol ajal ehitati majad ja rajati aiad ise, enamasti selle piibli jrgi. Teised raamatud, nagu heaastased lilled koos Alli Svalepaga, Psilillepeenar ja Haljastaja ksiraamat, ei osutunud nii menukaks.

Aleksander Spuul (tihti ka Spuhl) sndis vkj. 28. juulil 1910 Lne-Nigula kihelkonnas (Oru misa maadel asuvas) Keediku klas aednikust viketaluniku perekonnas. Peagi asus perekond elama Haapsalu linna, kus isa rajas ka viljapuuaia. Haapsalus kis Aleksander koolis, ppis edasi Tartu krval asunud Vahi aiandus-mesinduskoolis ja sai 1934. aastal Haapsalu linnaaednikuks. Sel ajal hakkas ta juba aedu projekteerima ja kirjutama artikleid aianduse kohta.
Et vabariik vajas petatud aiaarhitekte, otsustas president anda stipendiumi selle ala ppimiseks Inglismaal Readingi maalikoolis. Aleksander Spuul taotles stipendiumi thtaja viimasel ndalal ja sai selle tingimusel, kui mne pevaga muudab oma perekonnanime (Spul, Spuhl thendas 19. sajandi saksa keeles solki). Aleksander vttis endale ema neiuplvenime ja ppis Readingis kolm aastat (19361939). Nnda sai temast oma alal kige petatum eriteadlane Eestis. Aastail 19401950 oli ta nelja riigivalitsuse ajal mitme ametinimetuse all Tallinna linna aiandus- ja haljastustde juhataja, juhtides prast sda linna taastamis-haljastustid ja Kadrioru pargi korrastamist, sest see on olnud iga valitsuse ajal riigi esinduspark.
Aleksander Niine abiellus Agnes Rmetiga, neil sndisid ttar Mari ja poeg Jaan; on kaks lapselast ja kolm lapselapselast. Tallinna Kristiine linnossa Lehe tnavale ehitati endale maja.
1975. aasta jaanuaris sitis Aleksander Niine Kaunasesse sdameoperatsioonile, kuid suri seal 23. jaanuaril enne operatsiooni. Ta on maetud Metsakalmistule nn. kunstnike knka jalamile. Tema hauaplatsi krval asuvad ERKI kunstiajaloo kateedri juhataja dotsent Leo Soonp (19031979) ja tema abikaasa Salme (19031972, Ella Murrik-Wuolijoe de) ning Gustav Ernesaksa pere platsid. Hauamonumendid on Soonpdel ja Niinedel sarnased. Omaste seletuse kohaselt valinud materjali, kavandanud ja raiunud hauakivid kolleeg ja sber, kunstiakadeemia skulptuurikateedri juhataja dotsent Olavi Mnni (19251980), kes tahtnud aluse peale ka figuurid teha, kuid ei judnud.

Spuhlide suguvsa prineb Matsalu lahe phjakaldalt Puise poolsaarelt Pgari klast. 1997. aastal muudeti see Pgari-Sassi klaks. Sama kla naabertaludest prinevad he mehe jrglastena veel kaks aianduses ja kultuuriloos tuntud meest: tuntuim eestlane Eestimaa tarbeaianduse algusaegadest Jaan Spuhl-Rotalia ja viljapuude sordiaretuse suurkuju professor Aleksander Siimon.
Pgari kla kohta, kus asuvad selle suguvsa eellaste plised talud, kirjutas Albert ksip 1932. aastal, et sealsel savikal soolapinnal kasvab vaid kolm taimeliiki: soolarohi, soodahein ja soolmalts. Peale nende kolme ei kasva sellel steriilsel paljastul midagi. Paiguti on paljastutel, eriti kus on olemas enam-vhem tse mudakord, ksikud maltsa, hanimaltsa ja kirburohu liigid minimaalse kattuvusega; nendele seltsib enamasti siis ka rannajoonel ksik ranna-slmhein [3].
Huvitav, kas vib taimestikult nii retult vaene kodumbruse loodus olla ajendanud selle kla inimeste prgimuse aianduse poole, nii et sealt prineb kolm eesti soost aednikest suurmeest?

1. Niine, Aleksander 1965. Maastikuarhitektuuri probleeme Eesti NSVs. Tallinn.
2. Niine, Aleksander. Esteetilisi ksimusi maastikuarhitektuuris. Daatumita ksikiri Eesti Arhitektuurimuuseumis. Fond nr. 36.
3. ksip, Albert 1932. Puise mbruse taimestikust. Loodusvaatleja 6.

Mati Laane (1946) on aednik, aiaarhitekt ja botaanik.



Mati Laane
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012