Eesti Looduse fotov�istlus
2010/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Eesti punane raamat EL 2010/8
Kes nutab verepisaraid?

Mineval aastal saatis Margit Mald foto hest Nva ligidal Rannakla juures nhtud omaprasest seenest: ta viljakeha pole veel ieti maa pealegi tulnud, aga nutab veriseid pisaraid (# 1). Tegemist on muidugi gutatsiooniga: judsalt kasvav seen eritab liigset, ainevahetuse lpp-produktina tekkinud vett.
Vga tavaline ja silmatorkav on see nhtus knnupessul [1]. Gutatsiooni tuntakse kll peamiselt taimedel, kuid see on teada peale fotol jdvustatud kbarnahkise ka paljudel teistel seentel. Mnel torikseenel (nt. pisartmakul) jtab see poorilisele allkljele isegi pisikesed marad svendid.
Margit Mald pidas leitud seent Pecki kbarnarmikuks. Vib-olla ongi see nii, aga vlimuselt sarnaneb temaga ka teine, lhedane liik: mlemal tekib pigmentidest punaseks muutunud gutatsioonipisaraid. Nende eristamiseks tuleb maitsta tkikest seeneliha; kuigi kbarnarmikute perekonnas (veel?) mrgiseid liike ei tunta, tuleks prast seda seenetkk vlja slitada ja vimaluse korral suud loputada.

ks verevaid pisaraid andvatest liikidest on vga mru-kibeda seenelihaga Pecki kbarnarmik (Hydnellum peckii). Teine on peaaegu maheda maitsega pruun kbarnarmik (Hydnellum ferrugineum), kes on ohualtina kantud Eesti punase raamatu nimestikku. Vimalik on, et veel mni Eestis leitud seitsmest-kaheksast kbarnarmiku liigist eritab pisut vrvunud veetilku: nad kik sisaldavad terfenlide hulka kuuluvaid vrvilisi pigmente.

Seda perekonda iseloomustavad sitked peaaegu puitunud raspidi-koonusjad alusel jalaks ahenevad kbarad, mille allklge katavad eoseid moodustavad narmad ehk ogad [2]. Mlemad siin mrgitud liigid moodustavad mnniga mkoriisa, peamiselt vanemates palu- ja nmmemetsades, ja nivad mnel aastal olevat sna haruldased. Oma eluviisi tttu on need kasulikud liigid, keda tuleks hoida. Pruun kbarnarmik on heteistkmnel Euroopa maal arvatud punase raamatu nimestikku, enamasti ohualtina, Flandrias rmiselt ohustatuna.
Pecki kbarnarmik (# 2, 3, 4) on Eestis veidi harilikum, teada on neljakmne leiukoha mber. Punaraamatus teda aga ei ole, isegi ta leidumist Eestis pole veel kuskil trkisnas mainitud. Punase raamatu nimestikes on ta heksal Euroopa maal, ksiti peetakse teda Madalmaadel ja Flandrias vljasurnuks. Muu hulgas peetakse teda ilmselt harulduseks seetttu, et peaaegu kigil kbarnarmikutel on omadus anda viljakehasid vaid neile sobival ajal, mitte igal aastal. Millised aastad neile paremini sobivad, seda me veel ei tea.

1. Parmasto, Erast 1970. Knnupess higistab. Eesti Loodus 21 (9): 562.
2. Parmasto, Erast 2004. Alt narmastega seened. Loodus 55 (5): 3.

Erast Parmasto (1928) on Seenevana, mkoloog.



Erast Parmasto
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012